← Eesti

4-21-463/12

Obsah (6)§ 218§ 48§ 68§ 203§ 21§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kohtuistungil osalenud isikud: Pärnu Maakohus 29. jaanuar 2021.a Pärnu 4

§ 218

lg 1 järgi Menetlusalused isikud John-Richard Kiudorv (isikukood 39609266511, elukoht XXX, Jõõpre, XXX, telefon XXX) U.U (isikukood XXX, elukoht xx, XXX, telefon XXX, e-mail) Kohtuvälise menetleja esindaja Vanemväärteomenetleja Aire Lünekund RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 48

, § 56, § 203 lg 1; § 218 lg 1 ja 4 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv väärteoasjas nr 4-21-463 [2670,21,000377] Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) ööpäeva. Süüdi tunnistada U.U väärteoasjas nr 4-21-463 [2670,21,000377] Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) ööpäeva. Vastavalt

§ 68

lg 2 arvata karistuse, so aresti, kandmise aega John-Richard Kiudorvil ja U.U-l – alates

  1. jaanuarist 2021.a kell 03:
  2. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja John-Richard Kiudorvile ning U.U-le . Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 29.01.2021.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 29.01.2021.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluskäik 29.01.2021.a on koostatud väärteoprotokollid, mille kohaselt X X X korteris toimunud öörahu rikkumise käigus korterist lahkuma pidanud John-Richard Kiudorv ja U.U olles politsei suhtes agressiivselt meelestatud, lõhkusid ära kortermaja ette pargitud öörahu rikkumisele reageerinud politseipatrullide politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5287 reg nr X juhi ukse klaasi ja politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5283 reg nr X juhi poolse küljepeegli korpuse ja juhiukse klaasile tekitasid kriiped ja täkked. Oma tegevusega tekitasid varalist kahju kokku 862.65 eurot. John-Richard Kiudorv ja U.U rikkusid

§ 203

lg 1 nõudeid, pannes toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

29.01.2021.a edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks John-Richard Kiudorvi ja U.U väärteoasja nr 2670,21,000377 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles JohnRichard Kiudorvi ja U.U süüdi mõistmist

§ 218

lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata menetlusalustele isikutele 25 ööpäeva aresti. Kohtu seisukoht VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluste isikute John-Richard Kiudorvi ja U.U väärteo toimepanemise 29.01.2021 tõendatuks isikute kinnipidamise protokollide, 29.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokollide, tunnistajate ütluste, menetlusaluste isikute ülekuulamise protokollide, isiku kinnipidamise protokollide ja läbiotsimise ning isiku läbivaatuse protokollide, Karistusregistri väljavõtete ning X AS X esinduse poolt tehtud pakkumistega sõiduki klaasi ja küljepeegli vahetamiseks.

§ 218

lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 203lg 1 objektiivne koosseis seisneb asja kahjustamises, selle rikkumises või hävitamises. Kr

MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluste isikute John-Richard Kiudorvi ja U.U süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus avaldatud tõenditega. Politseiametnikust tunnistaja Mati Tee on 29.01.2021 kohtuistungil andnud ütlusi, milliste kohaselt sündmus algas sellega, et tuli korduv kutse öörahu rikkumisega X. Tegemist on probleemse korteriga, kuhu on ka varasemalt kutseid olnud. Esimest korda 29.01.2021 patrull ei käinud, oli vestelnud. Teise kutse järel mindi kahe ekipaažiga kohale. Korteriomanik kutsus politseinikud sisse, oli suhteliselt koostööaldis, oli nõus vestlema. Korteris oli rahvast rohkem, antud menetlusalused härrased ja lisaks veel neile oli veel 3 inimest peale korteriomaniku. Üks magas ja üks üritas magada, nad olid eraldi tubades ja nendega probleemi ei olnud. Menetlusalused isikud üritasid pidevalt segada, ei tahtnud lasta politseil korteriomanikuga vestelda. Kuna öörahu rikkumine tuli lõpetada, siis oli politsei soov, et inimesed, kes ei ela seal korteris, peavad lahkuma. Korteriomanik sellega ise hakkama ei saanud, siis politsei suunas inimesed välja. Väljakutse tegid naabrid, neid häiris lärm ja see oli korduv. Ühe korra juba 2

(6)vesteldi korteriomanikuga, et võtke rahulikumalt, natuke korra võeti aga see ei mõjunud. Tuli korduvkutse, et lärm jätkuvalt käib. Menetlusalused isikud igatpidi provotseerisid, üritasid õigust nõuda, et nemad ei pea minema, nõudsid ordereid, üritasid erinevate sõnadega politseid solvata aga sellele väga pikalt ei keskendutud, suunati isikud välja korterist. Nad said oma asjad võtta ja lahkusid, ukse juures veel prõmmisid vastu ust. Politsei jäi korteriomanikuga hetkeks vestlema, et selgitada talle korduvalt üle rikkumist. Korterist väljudes üks patrullbuss seisis kortermaja ukse ees ja teine natuke, ca 10m eemal, teise bussi taga. Nii kui politseinikud uksest väljusid, nägid, et bussi klaas on puruks löödud, juhipoolne küljeakna klaas. Näha oli ka seda, et kuna öösel oli õrnalt lund tulnud, kerge kirme, et kortermajast tulid jäljed, mis läksid kohe bussi juurde. Majast väljumisvahe oli 1-2 minutit, st menetlusaluste isikute ja meie politseinike vahel. Tekkis kohe kahtlus, et kes võis selle teo toime panna, vaadati ka teine buss üle, teisel bussil oli juhipoolne peegel puruks löödud ja juhi küljeaknal samuti kriimud ja täkked sees. Ajaliselt umbes samal ajal, kui politsei vigastusi nägi, tuli juhtimiskeskuselt teade, et on tunnistaja, kes nägi lõhkumist pealt. Menetlusalused isikud olid jõudnud selleks ajaks X X, liikusid seal, see on umbes 100-200m eemal, politsei liikus neile järgi, pidas kinni (selles osas on esitatud kirjalike tõenditena ka isikute kinnipidamise protokollid ja läbiotsimise ning isiku läbivaatuse protokoll. 29.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokollid näitavad isikute alkoholijoobes olekut kinnipidamise järgselt). Kinnipidamisel ei olnud menetlusalused isikud koostööaltid, pigem osutasid vastupanu ja toimetati politseijaoskonda. Rikkumise tuvastamiseks vaadati veel politseibussi pardakaamera salvestist, kus oli näha, et kuidas antud isikud väljuvad. Kõigepealt lühem turskem ees, kõhnem natuke järgi, liigub otsesuunas politseibussi juurde, lööb vastu juhiukse klaasi, sellele järgneb teine isik, kes samuti lööb ühe korra kas küünarnukiga vastu küljeklaasi ja teise korra käega sellesama juhiukse klaasi pihta ja siis on näha, kuidas nad suunduvad selle bussi poole, mille pardakaamerast seda kõike näha on. Lisaks ülaltoodud tunnistaja ütlustele, on John-Richard Kiudorvi ja U.U poolt politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5287 reg nr X juhi ukse klaasi ja politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5283 reg nr X juhi poolse küljepeegli korpuse lõhkumine ja juhiukse klaasile kriibete ja täkete tekitamine 29.01.2021 tõendatud isikute enda süüd tunnistavate ütlustega. U.U on 29.01.2021 toimunud kohtuistungil andnud ütlusi, et busside lõhkumiseni viis see, et neid provotseeriti. Politseiametnikud provotseerisid, need, kes olid seal korteris. Oli ärritunud, läks välja korterist bussi juurde ja lõi juhipoolselt akent ja peeglit ja siis läks minema sealt. Pärast oli niimoodi, et liiguti ise tagasi busside juurde, sest taheti minna teise ringiga ja seal neid võetigi kinni. Mitte ei olnud see, et politseinikud sõitsid järgi ja võtsid kinni, vaid ise läksid põhimõtteliselt tagasi sinna ja tänu sellele saadigi kätte. Ühe klaasi ja ühe peegli lõi menetlusalune isik puruks. Menetlusalune isik ei nõustu arestiga. Elab Xs, käib tööl ja tal ei ole probleeme trahve maksta. Kolmandaks on ka see, et tegeleb oma elu muutusega, see mis eile juhtus jah, saab aru, aga ikkagi võib öelda, et inimesed muutuvad. Peab ka järgmisel neljapäeva minema prokuratuuri ütlusi andma ühes kriminaalasjas, milles teda süüdistatakse. See, mis juhtus, isik kahetseb, sai õpetust ja loodab, et rohkem ei tule politseiga kokkupuuteid. John-Richard Kiudorv on 29.01.2021 toimunud kohtuistungil andnud ütlusi, milliste kohaselt politseiametnike eelnev käitumine ei olnud väga viisakas, nad keeldusid enda töötõendit näitamast ning muud asjad, lõpuks löödi menetlusalused isiku korterist, milles nad viibisid, lihtsalt välja. Välja minnes John-Richard Kiudorv ründas automaatselt esimese bussi juhiakent. Täpsustuseks veel, akna lõhkus tema, proovis ka teist lõhkuda, mis ei purunenud, ehk akent U.U ei lõhkunud. Seejärel liiguti koheselt edasi tuttava poole, et äkki saab seal ööbida. Edasi liiguti natuke bussi poole tagasi, automaatselt liikusid ka politseiametnikud välja, misjärel oli näha, et nad liikusid menetlusaluste isikute suunas. Otsustati, et ei pea vajalikuks eest ära põgeneda, 3
(6)jalutati täpselt sama tempoga edasi, politseiametnikud väänasid menetlusalused isikud maha. Seoses sellega lõhuti ära ka John-Richard Kiudorvi telefon, taotleb selle telefoni hüvitamist. Ei olnud tõesti õige tegu lõhkuda midagi, oleks pidanud kodus poksikotti lööma. Karistusega ka John-Richard Kiudorv nõustuda ei saa, on oma firmas ainuosanik, juhatab seda firmat. U.U on tema kaastöötaja ja tal on veel 2 töötajat ja kui John-Richard Kiudorv on arestis, siis töötajad ei saa üksi objektidel käia, kuna ta on ka autojuht neil ja kannaks firmale suurt rahalist kahju. Pigem lepiks rahatrahviga või ÜKT-ga. Politsei- ja Piirivalveametile tekitatud kahju ulatus on tõendatud X AS X esinduse poolt tehtud pakkumisega sõiduki küljeklaasi ja küljepeegli vahetamiseks. Politsei- ja Piirivalveametile tekkis kahju kokku summas 862.65 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et 29.01.2021.a on X X X korteris toimunud öörahu rikkumise käigus korterist lahkuma pidanud John-Richard Kiudorv ja U.U olles politsei suhtes agressiivselt meelestatud, lõhkusid mõned minutid enne kella 03:07 ära kortermaja ette pargitud öörahu rikkumisele reageerinud politseipatrullide politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5287 reg nr X juhi ukse klaasi ja politseisõiduki Mercedes Benz Vito kutsungiga 5283 reg nr X juhi poolse küljepeegli korpuse ja juhiukse klaasile tekitasid kriiped ja täkked. John-Richard Kiudorvi ja U.U tegevuse tagajärjel tekkis kahju Politsei- ja Piirivalveametile, kuna aknaklaasi ja küljepeegli korpuse purunemisest tekkinud kahju tuleb kõrvaldada. Tegemist on sõidukite rikkumisega aknaklaasi ja küljepeegli korpuse purustamise läbi

§ 203lg 1 tähenduses.

Väärteo asjaoludest nähtub, et menetlusalused isikud panid süüteo toime koos.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates väärteo asjaolusid, menetlusaluste isikute ja tunnistaja ütlusi, saab järeldada, et väärteod pandi toime koos vastavalt oma teopanusele. Koos mindi politsei sõidukite juurde. U.U on andnud ütlusi, et oli ärritunud, läks välja korterist bussi juurde ja lõi juhipoolselt akent ja peeglit. John-Richard Kiudorv, et ründas automaatselt esimese bussi juhiakent. Täpsustuseks veel, akna lõhkus tema, proovis ka teist lõhkuda. Ehk mõlemad menetlusalused isikud ründasid koos politseibusse, ja lõid sõidukite aknaid. Esimese bussi aken õnnestus lõhkuda John-Richard Kiudorvil ning teise bussi peegel U.U-l . Seejärel lahkuti koos sündmuskohalt. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluste isikute objektiivset käitumist ja ütlusi – lõhkusid akna ja küljepeegli, kuna olid ägestunud politsei tegevusele öörahu rikkumise kõrvaldamisel, oli isikute eesmärk kahjustada politseile kuuluvat vara, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Politsei tegevust öörahu tagamisel ei saa aga pidada konkreetsel juhul provotseerivaks käitumiseks politseisõidukite lõhkumisele, isegi kui menetlusalused isikud politsei korralekutsuve tagevuse tagajärjel ägestusid. Tahet vara rikkuda ja juba toimepandut ei vähenda ka kuidagi asjaolu, et menetlusalused isikud ei olnud jõudnud sündmuskohalt kaugele ning peeti koheselt teo toimepanemise järgselt kinni. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4

(6)Seega on tuvastamist leidnud, et John-Richard Kiudorv ja U.U rikkusid Karistusseadustiku § 203 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Karistuse mõistmine

§ 218

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades menetlusaluseid isikuid iseloomustavaid andmeid selle kohta, et mõlemal noormehel on kehtivad karistused nii kriminaal- kui ka väärtegude toime panemise eest (sh mõlemal isikul ka varavastaste süütegude eest. Samuti nähtuvad karistusregistrist väärteod, millise puhul karistuse täitmise info puudub, so rahatrahvid on tasumata), asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni John-Richard Kiudorvi ja U.U loobuma väärtegude toimepanemisest. Isikute käitumine näitab ilmekalt, et John-Richard Kiudorv ja U.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada menetlusaluseid isikuid arestiga. Hinnates John-Richard Kiudorvi ja U.U süüd süüteo toimepanemisel, arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalusele isikule on ette heidetud süüteoepisoodi toimepanemist, mille tulemusel on Politsei- ja Piirivalveametile tekkinud varaline kahju kahe politseibussi detailide rikkumise näol. Isikutele ei piisanud ühe bussi rikkumisest, vaid soov oli esimese asja rikkumise järgselt kahjustada ka teist operatiivsõidukit. John-Richard Kiudorvi ja U.U tegevus oli tahtlik. Nende eesmärgiks oli kahju tekitamine. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et antud juhtumi puhul on tegemist otsese tahtliku tegevusega Eesti Vabariigis õiguskorda tagava organi vastu tehes seda õiguskorra tagamisel vajalikke sõidukite kahjustamisega, mille tagajärjel ei ole mingi aja jooksul võimalik neid sõidukeid tööks kasutada. Tekitatud on sadadesse eurodesse ulatuv varaline kahju. Kohus hindab menetlusaluste isikute süüd suureks. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

§-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. U.U poolset kahetsuse väljendamist ei pea kohus puhtsüdamlikuks. Seda seetõttu, et sisuliselt püüab menetlusalune isik lükata toimepandut politsei kaela ning selgitab, et pani teo toime, kuna politsei teda provotseeris. Politsei tegevust öörahu tagamisel ei saa aga pidada konkreetsel juhul provotseerivaks, isegi kui menetlusalune isik selle tagajärjel ägestus. Seetõttu leiab kohus, et viidatud kahetsus on väljendatud pigem sooviga saada toimepandud teo eest leebem karistus. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusaluseid isikuid on varem varavastaste väärtegude eest karistatud, millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusalustes isikutes arusaama teo keelatusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 25 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusaluseid isikuid edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt

§ 68lg 2 arvata karistuse, so aresti, kandmise aega John-Richard Kiudorvil ja U.U-l alates isikute kinnipidamisest 29. jaanuarist 2021.a kell 03:07. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.