← Eesti

2-22-9419/25

Obsah (5)§ 356§ 477§ 172§ 617§ 455

2-22-9419 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-9419 Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Osaühing Rosehill avaldus Narva linn, Kan

§ 356

lg 1 menetlus käesolevas asjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-4736 menetluse lõppemiseni. Avaldaja on seisukohal, et on alust

  1. aprilli 2022 otsus tunnistada kehtetuks mh põhjusel, et vaidlusaluse
  2. aprilli 2022 põhikirjas sätestatud kulude jaotamine on välistatud ka KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 järgi. Avaldaja leiab, et praegusel juhul on
  3. aprilli 2022 põhikirjaga sätestatud kohustuste selline jaotus, mis ei vasta KrtS § 40 lg-s 2 nimetatud põhimõtetele. Mh maksete kogumise täpsem alus jääb põhikirjas ebamääraseks, mistõttu ei saa veenduda, et maksete jaotus maja fassaadi remontimise osas on ettenähtav ja õiglane. Kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluse peatamise taotlus Avaldaja esitas 29. aprillil 2025 menetluse peatamise taotluse ning palus peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-22-4736 menetluse lõppemiseni.

§ 356

lg 1 alusel kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et käesolevas asjas otsustuse tegemine, kas korteriühistu

  1. aprilli 2022 üldkoosoleku otsus on tühine või kehtetu, ei sõltu tsiviilasjas nr 2-22-4736 tehtavast lahendist. Kohus ei tuvasta käesolevas menetluses, millisel üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja redaktsioon kehtib. Kohus kontrollib, kas on alust tuvastada
  2. aprilli 2022 koosoleku otsuse tühisust või tunnistada otsust kehtetuks. Antud juhul ei ole avaldaja tuginenud sellele, et
  3. aprilli 2022 koosoleku otsuste tühisus või võimalik kehtetuks tunnistamise alus sõltuks kuidagi sellest, milline põhikirja redaktsioon on kehtiv või et kokkukutsumise kord sõltuks
  4. jaanuari 2022 koosoleku läbiviimisest või kokkukutsumisest.
  5. jaanuari 2022 koosolek ei ole ka viimane koosolek, mis 6

(12)2-22-9419 toimus enne
  1. aprilli 2022 koosolekut. Kohus leiab, et avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas tsiviilasjad on omavahel seotud, et oleks vaja menetlust peatada. Neil põhjustel leiab kohus, et käesoleva menetluse peatamiseks alust ei ole. Kohus jätab avaldaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Avalduse lahendamine Avaldaja on korterite asukohaga Kangelaste pr 3- XXX, XXX, XXX ja XXX, Narva (dtl 8, 10-12) omanik ja seega on Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu (dtl 9) liige.
  2. aprillil 2022 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras oli ainult üks punkt: korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine. Koosoleku kutsel ei ole juhatuse allkirja, kutse koostamise kuupäevaks on
  3. aprill 2022 ning kutses ei ole viidet, kus oli võimalik põhikirja uue redaktsiooniga tutvuda (dtl 14-15). Nende asjaolude üle ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust.
  4. aprilli 2022 üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales 35 liiget, kokku oli 35 häält ning otsustati kinnitada korteriühistu põhikiri (dtl 17). Nimetatud otsuse alusel oli uus põhikiri ka äriregistrile edastatud ja registrisse kantud (dtl 35). Kohtule on esitatud tõendina ka põhikirja uus redaktsioon (dtl 36-52) ja
  5. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsioon (dtl 53-58). Avaldaja on seisukohal, et
  6. aprilli 2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ettenähtud korda. Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada otsust kehtetuks, kuna põhikirja punktid on vastuolus seadusega, rikuvad ülemääralt avaldaja õigusi ning rikuvad ka korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus selgitab, et kohus analüüsib kõigepealt avaldaja nõuet tuvastada otsuse tühisus. Kui otsused on tühised, ei saa neid enam kehtetuks tunnistada. Avaldaja tugineb avalduses sellele, et tema ei ole kutse
  7. aprilli 2022 koosolekule kätte saanud. Tema sai teada koosoleku toimumisest alles tsiviilasja nr 2-22-4736 kohtumenetluse käigus. Samuti ei ole avaldaja saanud põhikirja eelnõud. Avaldaja arvates, pidi korteriühistu nimetatud dokumendid avaldaja e-postile saatma, korteriühistule on avaldaja e-posti aadressid teada, kuid korteriühistu ei ole mingil põhjusel avaldajat informeerinud koosoleku toimumisest ega saatnud koosolekul osalemiseks vajalikke dokumente (põhikirja uut redaktsiooni). KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus selgitab, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 1 on otsused tühised eelkõige siis, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KrtS § 20 lg 1 alusel käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 20 1, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 1 1, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg-te 1, 5 ja 6 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab 7
(12)2-22-9419 ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Seega võivad üldkoosoleku otsused osutuda tühisteks, kui koosolek ei olnud kokku kutsutud pädeva organi poolt, sellest ei olnud õigeaegselt ja õigel viisil teatatud, aga ka põhjusel, kui koosolekul arutati küsimused, mida ei olnud päevakorras. Avaldaja tugineb sellele, et tema ei olnud koosoleku kutset ja põhikirja eelnõud e-posti teel kätte saanud, mistõttu ei saanud ka tema koosolekul osaleda. Muudele rikkumistele avaldaja ei viidanud ning teisi rikkumisi ei selgu ka avalduse asjaoludest, korteriühistu seisukohtadest või kohtule esitatud muudest dokumentidest. Vaidlust ei ole ka selles, et koosolek oli pädeva organi (juhatuse) poolt kokku kutsutud. Avaldaja on küll märkinud, et kutsel ei olnud juhatuse esimehe allkirja (avaldaja ei ole aga viidanud, et koosolek oleks kokku kutsutud selleks õigustamata isiku poolt). Kohus leiab aga, et allkirja puudumise puhul ei ole tegemist olulise rikkumisega, mille tõttu võiks otsus olla tühine. Tallinna Ringkonnakohus leidis lahendi nr 2-22-15592 p-s 45, et KrtS § 29 lg-st 1 tulenev koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine peab olema oluline, et tuua kaasa otsuste tühisuse. Alati ei osutu KrtS § 20 lg 4 eiramine oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult teada ja tal oli võimalik arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused on täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Ringkonnakohus leidis, et kutsete panemine trepikoja infoseinale ei ole oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 tähenduses. Avaldaja ei ole viidanud ega asjaoludest selgu, et oleks kahtlusi koosoleku teate saatja isikus. Samuti kui korteriühistu pidi avaldajale saatma kutse e-posti teel ja pooled kasutavadki suhtlemiseks e-posti, siis ei peaks avaldajal tekkima kahtlusi, et teated võisid olla saadetud mingi kolmanda isiku poolt. Seega leiab kohus, et allkirja (või digiallkirja) puudumine koosoleku teates ei ole kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Korteriühistu
  1. jaanuari 2022 põhikirja (dtl 60-74) p 6.
  2. kohaselt on korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest vaja teavitada hiljemalt 7 päeva enne koosolekut. Üldkoosoleku toimumise teade pannakse välja maja esimeste korruste trepikodade infotahvlitel. Korteriomanike üldkoosoleku kokku kutsumise teates peavad olema märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, samuti ka üldkoosoleku päevakord ja kuulutuse avaldamise päev. Kuulutus peab olema allkirjastatud juhatuse esimehe poolt. Põhikirja p 6.
  3. järgi kui koosoleku päevakorda on kantud sisse punkt põhikirja muutmise kohta, siis põhikirja muutmise projekt antakse välja igale korteriomanikule vähemalt 7 päeva enne selle arutamist üldkoosolekul. Korteriühistu
  4. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsiooni (dtl 53-58) p 5.
  5. kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ühistu liikmetele teatada hiljemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku läbiviimise teade pannake välja maja trepikodade infotahvlitel. Üldkoosoleku läbiviimise teates tuleb ära näidata koosoleku päevakord, läbiviimise koht ja aeg, kokkukutsumise algataja. Seega nii korteriühistu põhikirja mõlema redaktsiooni kohaselt kui ka seaduse järgi on ettenähtud seitsmepäevane etteteatamise tähtaeg. Seitsmepäevase tähtaja järgimata jätmine on koosoleku kokkukutsumise oluline rikkumine. Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1 8
(12)2-22-9419 tähenduses tuleb lugeda mh seda, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17- 13391, p 37). Seega kui kutse koos põhikirja eelnõuga olid saadetud
  3. aprillil 2022 või samal kuupäeval pandud infotahvlitele, siis oli
  4. aprilli 2022 koosoleku toimumisest õigeaegselt teatatud. Menetlusosaliste vahel on põhiliseks vaidluseks just asjaolu, et avaldaja ei ole üldse kutset ja põhikirja eelnõud saanud e-posti teel. Kohus leiab, et antud juhul pole tähtis, kas kutse oli infotahvlile pandud või mitte, kuna korteriühistu on ise märkinud, et avaldajal puudub juurdepääs trepikodadesse ja seega ei saanud korteriühistu avaldajale kutset selliselt kätte toimetada. Samuti ei ole asjas vaidlust, et kutset ei olnud kätte toimetatud ka postkasti panekuga või muul viisil postiteenuseid kasutades. Iseeneses ei vaidle menetlusosalised ka selle üle, et kutse kättetoimetamise viisiks peaks avaldaja puhul olema e-post. KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Avaldaja selgitas enda seisukohtades, et viimastel aastatel on tema kasutanud suhtlemiseks korteriühistuga kahte e-posti aadressi. Korteriühistu on saatnud avaldajale arveid ja teateid just neile aadressidele. Seetõttu leiab avaldaja, et tema on teatanud enda e-posti aadressi nö teoga ega pidanud e-posti aadressi eraldi otseselt teatama, kuna pooled on juba omavahelises suhtluses aadressi kasutanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ringkonnakohus seletas
  5. aprilli 2021 määruses asjas nr 2-18-17922 p-s 10.4.6, kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, siis saab sellest mh järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks. Kui korteriühistu juba saadab arveid või teavet korteriomanikule e-kirjaga, siis saab korteriomanik lähtuda eeldusest, et tema aadress on teada ja seda pole vaja täiendavalt teatada. Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et aadressid: olid korteriühistule teada. Viimasel ajal on menetlusosalised suhelnud just nende aadresside kaudu (dtl 141-143). Ennem on avaldaja aga kasutanud korteriühistuga suhtlemiseks ka aadressi: (dtl 130133). Vaidlust ei ole, et ka see aadress oli korteriühistule teada ning just sellele aadressile on korteriühistu edastanud
  6. aprilli 2022 koosoleku teate ja põhikirja eelnõu (dtl 86-102, 103-104, 152-153), sellele aadressile on korteriühistu edastanud kirja ka
  7. aprillil 2022 (dtl 131, 133). Korteriühistu ei ole eitanud, et kõik kolm aadressi oli suhtlemiseks kasutatud ning seega olid kõik nimetatud aadressid korteriühistule teada. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda küll, et avaldaja on oma e-posti aadressi korteriühistule teatanud. Kuid kui suhtlemine toimus erinevatel aadressidel, pidi just avaldaja hoolitsema selle eest, et kõike aadresse kontrollida ja sealt kirju lugeda. Kui avaldaja ei ole teatanud konkreetset aadressi, võis korteriühistu eeldada, et kõik aadressid sobivad jätkuvalt suhtlemiseks. Kohus leiab, et korteriühistu ei saanud omal initsiatiivil otsustada, milline aadress on rohkem suhtlemiseks aktuaalne, ja võis saata teated aadressile, millele just viimasel ajal kirju ei saatnud, vaid valida ühe talle teadaolevatest aadressidest. 9
(12)2-22-9419 Avaldaja ei eitanud ka, et aadress kuulus talle, kuid märkis, et nimetatud aadress oli suletud ajaks, mil korteriühistu on
  1. aprilli 2022 koosoleku teate saatnud. Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt Riigikohtu 29.11.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-14714/65 p 11.2) Avaldaja on esitanud tõendi, et tema e-posti aadress ei töötanud alates
  2. märtsist 2022 ning saates kirju sellele aadressile pidi tulema teade, et aadressi enam ei ole (dtl 165-167, 170-171). Kohus leiab, et korteriühistu esitatud koopia korteriühistu postkastis olevatest kirjadest (dtl 226) ei tõenda, et korteriühistu ei ole saanud automaatteadet avaldaja postkasti sulgemise kohta. Samuti leiab kohus, et tegelikult ei oma tähtsust, kas korteriühistu on nimetatud automaatvastuse saanud või mitte – kirja saatja kannab alati riski, kui kiri ei jõua mingil saajast sõltumatul põhjusel saajani. Selleks, et veenduda kirja kättesaamises, on mitmeid võimalusi, nt tavalise posti kirjade puhul on võimalik saatmine tähitud kirjaga, e-kirjade puhul on võimalik nõuda saajalt kinnitust kättesaamise kohta, aga samuti on võimalik saata vajalikku infot mitmele e-posti aadressile, kui neid on teada. Juriidiliste isikute puhul on võimalik kontrollida ametlikke kontakte ka äriregistrist ning antud juhul on avaldaja kontaktiks äriregistris märgitud aadress (dtl 1235-1236). Kirja saatmine ei ole sama, mis kirja jõudmine saaja serverisse. Antud juhul leiab kohus, et korteriühistu on küll tõendanud kirja saatmist, kuid ei ole tõendanud, et kiri ka avaldajani jõudis, st et kiri jõudis avaldaja e-posti serverisse. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud, et
  3. aprilli 2022 koosoleku kutse ja põhikirja eelnõu ei ole temani jõudnud. Avaldaja ei olnud teadlik seega koosoleku toimumisest ega saanud koosolekul osaleda. Isegi, kui avaldaja oleks teadlik koosoleku toimumisest muust allikast, ei saaks tema koosolekul informeeritult osaleda, kuna tema ei ole saanud põhikirja eelnõud. Seega leiab kohus, et korteriühistu on rikkunud KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat kohustust saata KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid korteriomaniku e-posti aadressil. Koosoleku teate ja põhikirja eelnõu saatmata jätmine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Seetõttu
  4. aprilli 2022 üldkoosolekul tehtud otsus on tühine. Korteriühistu esitas tõenditena ka
  5. aprilli 2022 koosoleku registreerimislehed (dtl 106-110) ja volikirjad (dtl 111-129). Avaldaja ei ole menetluse käigus tuginenud sellele, et otsus oleks tühine või kehtetu põhjusel, et koosolekul ei olnud piisavalt hääli esindatud või ei olnud vajalikku kvoorumit. Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist, kui üldkoosolekul puudus vajalik kvoorum, ei ole tegemist tühise või kehtetuks tunnistatava otsusega, vaid tegemist on nn mitteotsusega. Kui tegemist on nn mitteotsusega, ei ole võimalik seda kehtetuks tunnistada või selle tühisust tuvastada.
  6. aprilli 2022 koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales 35 häält, mis langeb kokku registreerimislehtedega. Volikirjade osas ei ole avaldaja esile toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust lugeda mingit volikirja tühiseks. MTÜS § 23 lg 1 alusel põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
  7. septembri 2010 vastuvõetud põhikirja redaktsiooni (dtl 53-58) p-s 5.9 on sätestatud sama häälteenamus,
  8. jaanuari 2022 vastuvõetud põhikirjas ei olnud eraldi 10
(12)2-22-9419 sätet põhikirja muutmiseks vajalike häälte arvu kohta. Seega leiab kohus, et koosolek oli otsustusvõimeline, koosolekul tehtud otsuse puhul ei olnud tegemist nn mitteotsusega. Kohus ei ole tuvastanud muid koosoleku kokkukutsumise rikkumisi. Kuid kuna
  1. aprilli 2022 koosoleku otsus on tühine põhjusel, et selle toimumisest ei olnud avaldajale teatatud ega saadetud põhikirja eelnõud, ei analüüsi kohus avaldaja nõuet otsust kehtetuks tunnistada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu korteriomanike
  2. aprilli 2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohtulahendis analüüsimata tõendid või menetlusosaliste väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, kohus ei pea vajalikuks neile hinnangut anda. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus leiab, et avaldaja on ise tekitanud olukorra, kus võis jääda ilma vajaliku ja olulise teabeta. Korteriühistu saatis kutse koosolekule 21 päeva pärast avaldaja e-posti aadressi sulgemist. Kui korteriühistu oleks korraldanud koosoleku märtsis 2022, oleks kutse koos põhikirja eelnõuga jõudnud avaldaja postkasti serverisse ja tuleks lugeda, et kokkukutsumise kord ei olnud rikutud. Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et korteriühistu oli pahauskne ning saatis vajalikud dokumendid tahtlikult e-posti aadressile, mis ei töötanud. Küll oli korteriühistul muid võimalusi kontrollimaks, kas vajalikud dokumendid on saajani jõudnud, mistõttu ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata. Kuid kohus leiab, et ei saa korteriühistule panna täielikku vastutust avaldaja enda käitumise (tegevusetuse – enda kehtivate andmete teatamise) eest. Neil põhjustel leiab kohus, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jõustumine ja saatmine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. TsÜS § 38 lg 8 ls 2 alusel kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

§ 455

lg 2 kohaselt kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Äriregistrisse oli tehtud kanne korteriühistu põhikirja

  1. aprilli 2022 redaktsiooni kinnitamise kohta, põhikiri on hakanud kehtima alates
  2. maist
  3. Seega põhikirja kinnitamise otsuse tühisuse tuvastamisel peab kohus saatma lahendi registripidajale. 11

(12)2-22-9419 Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2025 kohtumäärusega. 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.