← Eesti

4-22-4607/16

Obsah (9)§ 2§ 38§ 156§ 155§ 123§ 133§ 87§ 29§ 30

4-22-4607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus 24. jaanuar 2023.a, Pärnu, kirjalik menetlus 4-22-4607 (9630,22,00011

§ 2, § 132-135, kohus otsustas: 1.

Rahuldada Kevin Rulli kaebus osaliselt.

  1. Tühistada Kaitseressursside Ameti õigusnõuniku Kerli Metsaste poolt 16.12.2022.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9630,22,000115 osaliselt ning teha uus otsus kohaldatud karistuse määra osas.
  2. Vähendada Kevin Rullile määratud karistust ning karistada teda KVTS § 222 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.
  3. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas (viitenumber 4100075669), märkides selgitusse „963022000115, Kevin Rull“. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 5.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Kevin Rulli enda kanda. 6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaistjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

§ 156lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab 1

(9)4-22-4607 ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 10.02.2023.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 16.11.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et Kevin Rull oli kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressil Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti 08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360 „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 19.10.2022 ajateenistuskohta

  1. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Kevin Rullile kaitseväeteenistuse iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 08.02.2022 kell 11:
  2. Kevin Rull ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
  3. jalaväebrigaadi 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus Kevin Rull Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 16.12.2022.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 9630,22,000115 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Kevin Rullile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot. Kaebuse sisu Otsuses on kirjas, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et „Kevin Rull ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
  4. jalaväebrigaadi 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas.“ „Kevin Rullil puuduvad karistust kergenevad ja raskendavad asjaolud.“ „Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Arvesse tuleb võtta, et menetlusalust isikut ei ole karistusregistri väljavõtte andmetel varasemalt KVTS § 222 alusel karistatud. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et kõiki asjasolusd arvesse võttes on käesoleval juhul kohane menetlusalusele isikule rahatrahvi määramine summas 800 eurot“ Kaebaja Kevin Rull ei nõustu sellega, kuna kaebaja on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma haigestumisest, mille kohta edastas kaebaja vastustajale esimesel võimalusel ka e-kirjana teate haigestumise kohta. Lisame kaebusele kaebaja saadetud e-kirja lisana nr 2 ja ambulatoorse epikriisi lisana nr
  5. Vastustaja on oma 16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsuses märkinud järgmist „Kevin Rullil puuduvad karistust kergenevad ja raskendavad asjaolud.“ Sellega ei saa kaebaja nõustuda, sest kaebaja tervislik seisund oli halb ning ajateenistuse kogunemiskohta ei ilmunud ta haigestumise tõttu. Haigestumist võib lugeda kergendava asjaoluna. Samuti on Vastustaja oma 16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsuses märkinud, et „Arvesse tuleb võtta, et menetlusalust isikut ei ole karistusregistri väljavõtte andmetel varasemalt KVTS § 222 alusel karistatud.“, kuid vaatamata antud märkusele on kohtuväline menetleja siiski määranud tugevalt üle keskmise kõrge rahatrahvi, kuigi varasema karistuse puudumist võib samuti lugeda kergendava asjaoluna. Vaidlus puudub selles osas, et kaebaja ei ilmunud ajateenistusse. Kaebaja ei nõustu ebaproportsionaalselt kõrge rahatrahviga, mis on üldmenetluse otsusega kaebajale määratud rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, 2

(9)4-22-4607 et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kaebuse esitaja käitus enne süüteo toimepanemist väga korrektse isikuna, mille fakti kohtuväline menetleja pole arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium sätestas otsuses 3-1-1-122-13 p 9, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub karistuse kohaldamine juhtudel, mil karistus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. 16.12.2022 väärteo üldmenetluse otsusega kaebajale määratud rahatrahv summas 800 eurot, ei ole toimepandud rikkumisega proportsioonis ja isegi siis kui kohus leiab, et kaebaja on süüdi, ka siis ei ole määratud rahaline karistus summas 800 eurot proportsioonis toimepandud rikkumisega. Lähtudes ülaltoodust on võimaik järeldada, et kaebaja Kevin Rull on edastanud Kaitseressursside Ametile mõjuva põhjuse ajateenistuse kogunemis kohta mitte ilmumiseks. Seega Kaitseressursside Ameti 16.12.2022 otsus väärteoasjas nr 963022000115 kuulub tühistamisele, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei ole üldmenetluse otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid objektiivselt. Ülaltoodust lähtudes kaebaja palub tühistada menetlusaluse isiku suhtes kohtuvälise menetleja 16.12.2022.a otsus, lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu, jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda ning mõista menetlusaluse isiku kasuks välja. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuvälise menetleja esindaja on seiskohal, et otsus väärteoasjas 963022000115 on seaduslik, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele ning süü suurusele. Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti 08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360 „Ajateenistusse kutsumise otsus“ kutsutud ajateenistusse 19.10.2022 väeossa
  1. jalaväebrigaad. Nimetatud süüteo toimepanemine Kevin Rulli poolt on tõendatud väärteoprotokollis nimetatud tõenditega, milleks on eelkõige Kevin Rulli allkirja puudumine
  2. jalaväebrigaadi 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud. 06.10.2022 palus kaebaja e-kirja (lisa 1) teel KRA-lt võimalust läbida enne ajateenistusse asumise algust uus arstlik komisjon, tulenevalt tervise halvenemisest. Avaldusele oli lisatud ambulatoorne epikriis nr 335805 (lisa 2). KRA 06.10.2022 vastuskirjas (lisa 3) selgitati kaebajale, et tema poolt edastatud haigusjuhtum, mille alusel Kevin Rull palus võimalust läbida uuesti terviseseisundi hindamine arstlikus komisjonis enne ajateenistuse algust, leidis aset kaks aastat enne KRA arstliku komisjoni poolt terviseseisundi hindamist
  3. veebruaril
  4. Lisaks selgitati vastuskirjas, et KRA teavitamine terviseseisundi muutumisest ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest. Samuti juhiti Kevin Rulli tähelepanu sellele, et väeosas hinnatakse iga ajateenija tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi korral ilmuda väeossa, kus vajadusel võimaldatakse isikutele ravi või tehakse otsused edaspidise osas KVTS § 55 alusel. Nii nagu on ka üldmenetluse otsuses selgitatud, siis kehtivad õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjuseid, mistõttu on kutsealuse ajateenistusse mitteilmumine põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Vääramatuks jõuks ei saa pidada olukorda, kus ajateenistusse 3
(9)4-22-4607 ilmumine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Asjaolust, et kaebaja 2 päeva enne ajateenistusse asumise algust pöördus EMO-sse ning temale diagnoositi väliskõrvapõletik, ei saa teha järeldusi, et kogunemiskohta ilmumine ajateenistusse ärasaatmiseks oleks olnud võimatu. Üldmenetluse otsuse tegemisel ja karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud ja kaalunud kõiki asjaolusid objektiivselt ning leidnud, et rahatrahv summas 800 eurot teenib ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mille selgitan lahti alljärgnevalt:
  1. KarS § 57 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale võimaluse lugeda süüd kergendavateks asjaoludeks ka seaduses nimetamata asjaolusid, kui kohtuväline menetleja selliseid asjaolusid peab süüd kergendavateks. KarS §-s 58 nimetatud süüd raskendavate asjaolude näol on aga tegemist suletud kataloogiga, ehk automaatselt motiveerimata ei ole võimalik isiku süüd raskendavateks asjaoludeks lugeda kataloogis nimetamata asjaolusid. Kohtuväline menetleja, hinnates üldmenetluses 963022000115 kaebaja Kevin Rulli süüd, viitas süüd raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisel KarS §-s 57-58 nimetatud asjaolude puudumisele;
  2. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla liigitatud mitmel alusel. Lisaks seaduses sätestatud kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele võivad isiku süü suurust mõjutada ka asjaolud, mis tulevad vahetult KarS §-st 56, nagu näiteks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja vajadus kaitsta õiguskorra huvisid. Subjektiivsest küljest osutavad süü suurusele ka tahtlus või ettevaatamatus ning teos avalduv suhtumine normi ning isiku käitumine teo sooritamise ajal.
  3. Antud juhul on kohtuväline menetleja arvestanud tõsiasja, et Kevin Rull ei ole enda rikkumise tõsidust mõistnud ega tehtut kahetsenud, vaid on üritanud järjepanu leida võimalusi, kuidas õigustada ajateenistusse asumata jätmist, olgugi et talle on korduvalt selgitatud, et tervise halvenemine ei muuda kehtetuks kohustust ilmuda ajateenistusse, kus vajadusel temale ka ravi võimaldatakse. Samuti ei ole Kevin Rull täitnud KVTS § 40 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust teavitada KRA-d viivitamata oma raskest haigusest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada teda terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning esitada sellekohased tõendavad dokumendid. Kaebaja esitas KRA-le enda haigestumise kohta teate alles 01.11.2022, mitte ei teavitanud KRA-d esimesel võimalusel (ambulatoorne epikriis 71515868 koostati 17.10.2022). Neid elemente on analüüsitud ka üldmenetluse otsuses.
  4. Sellise käitumise puhul on selge oht, et isik võib enda õigustavat käitumist jätkata ka edaspidi ning selleks, et Kevin Rull ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edaspidi ajateenistuskohustuse täitmise eiramise eest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Samuti arvestas kohtuväline menetleja üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele, et ajateenistuskohustuse eiramisele reageeritakse piisava rangusega.
  5. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Kevin Rullile määratud karistus summas 800 eurot jääb KVTS §-s 222 nimetatud sanktsiooni piiridesse ning on proportsioonis kaebajale etteheidetava teo raskuse ja süü suurusega. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ning lähtudes väärteomeentluse seadustiku § 132 p-st 1, palub Kaitseressursside Amet jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
  6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies 4

(9)4-22-4607 ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

  1. Antud väärteoasjas on koostatud 16.11.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et Kevin Rull oli kohustatud ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressil Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Kevin Rull oli Kaitseressursside Ameti 08.02.2022 otsusega nr 11-9.1/2022/360 „Ajateenistusse kutsumine" kutsutud 19.10.2022 ajateenistuskohta
  2. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli Kevin Rullile kaitseväeteenistuse iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 08.02.2022 kell 11:
  3. Kevin Rull ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine
  4. jalaväebrigaadi 19.10.2022 kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Antud teoga rikkus Kevin Rull KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.
  5. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokolli juurde edastanud enda ütlused kirjalikult (vt väärteotoimiku lk 25). Ütluste kohaselt on K. Rull edastanud Kaitseressursside Ametile 05.10.2022 kirja, et tal on probleeme tervisega ja saatis ambulatoorse epikriisi haigusest ning palus määrata uue arstliku komisjoni tervise hindamiseks (vt väärteotoimiku lk 5-7). Menetlusaluse isiku tervislik seisund halvenes ning ta jäi ennast ravima ja vajab ka edaspidi ravi. 31.10.2022 saatis K. Rull uue kirja Kaitseressursside Ametile (vt väärteotoimiku lk 10-12) ja teavitas põhjusest, miks teda ei olnud 19.10.2022 kohal. Kirjutas enda kirjas, et oli 10 päeva kodusel ravil ja tarbis ravimeid kõrvavalu leevendamiseks. Menetlusalune isik kartis kurdiks jääda ning seetõttu võtab väga tõsiselt enda kõrvakuulmise ja -valu ravimist. K. Rull ei tea, kui kaua võtab aega kõrvadega seonduv ravi ning palub anda võimaluse enda terviseprobleemidega tegeleda ning kohe kui tervis korras, on menetlusalune isik valmis asuma ajateenistusse. Eelistus oleks teenida aega Küberväejuhatuses või Erioperatsioonide väejuhatuses ja võimalusel alustaks ajateenistust 2027 aastal, sest selleks ajaks on kindlasti saavutanud hea tervise.
  6. Vaidlust ei ole faktis, et Kevin Rull ei ilmunud 19.10.2022 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu, ajateenistuskohta saatmiseks. Seda asjaolu kinnitavad nii käesoleva otsuse p 3 esitatud K. Rulli selgitused kui ka kutsealuste nimekiri, kus puudub K. Rulli allkiri (vt väärteotoimiku lk 13-14). Vaidlust ei ole ka faktis, et K. Rull käis 08.02.2022 Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Komisjoni otsusega (vt väärteotoimiku lk 1) tunnistati, et K. Rulli terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. K. Rull on arstliku komisjoni otsuse kätte saanud (väljastusteade väärteotoimiku lk 2), kuid ei ole vaidlustanud arstliku komisjoni otsust. Samal päeval 08.02.2022 väljastati Kaitseressursside Ameti poolt otsus K. Rulli ajateenistusse kutsumise kohta (vt väärteotoimiku lk 3), kohustusega ilmuda teenistuskohta
  7. jalaväebrigaad. K. Rullil oli kohustus ilmuda ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 19.10.2022 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu. Ka ajateenistusse kutsumise otsuse on K. Rull kätte saanud (väljastusteade väärteotoimiku lk 4). Sedagi otsust kutsealine vaidlustanud ei ole.
  8. KVTS § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt on kaitseväekohustuslased Eesti kodakondsusest 18–60aastased meessoost isikud. K. Rull ei ole vaidlustanud väärteoprotokollis esitatud andmeid, et ta on Eesti kodanik, seega on ta kaitseväekohustuslane. Arvestades, et menetlusalune isik käis arstlikus komisjonis ning sai kutse ilmuda kaitseväeteenistuse, oli K. Rullile teada seegi asjaolu 5

(9)4-22-4607 et ajavahemikus 18-27 eluaastat tuleb läbida ajateenistus (vt KVTS § 37 lg 1).
  1. Nagu märgitud K. Rull 19.10.2022 kaitseväeteenistusse ei ilmunud. Küll saatis ta aga vastavalt enda poolt selgitatule ja väärteotoimikugi kohaselt 05.10.2022 Kaitseressursside Ametile e-kirja koos ambulatoorse epikriisiga (lk 5-7). Kirjas kirjutab K. Rull, et tal on probleeme tervisega ning palus määrata uue arstliku komisjoni tervise hindamiseks. Seegi tõendab, et K. Rull oli teadlik, et ta peab kaks nädalat hiljem, so 19.10.2022, ilmuma ajateenistusse ning kohtu hinnangul jättis ta teadlikult kogunemiskohta kohale ilmumata. Seda seetõttu, et Kaitseressursside Ameti poolt K. Rullile ka vastati (06.10.2022 vastuskiri väärteotoimiku lk 8) ning selgitati kaebajale, et tema poolt edastatud haigusjuhtum, mille alusel Kevin Rull palus võimalust läbida uuesti terviseseisundi hindamine arstlikus komisjonis enne ajateenistuse algust, leidis aset kaks aastat enne Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt terviseseisundi hindamist
  2. veebruaril
  3. Mis aga veelgi olulisem, vastuskirjas selgitati ka, et Kaitseressursside Ameti teavitamine terviseseisundi muutumisest ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest. Samuti juhiti Kevin Rulli tähelepanu sellele, et väeosas hinnatakse iga ajateenija tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi korral ilmuda väeossa, kus vajadusel võimaldatakse isikutele ravi või tehakse otsus ajateenistuse läbimise osas. Selgitus vastab KVTS § 55, millisel sättel peatub kohus pikemalt peatutud käesoleva otsuse p
  4. Vastuskirja on K. Rull kätte saanud enne määratud ajateenistusse ilmumise kuupäeva (vt väljastusteade väärteotoimiku lk 9).
  5. Järgnevalt on 31.10.2022, ehk 12 päeva peale ajateenistusse kutsumise kuupäeva, edastanud menetlusalune isik Kaitseressursside Ametile põhjenduse, miks ta ei ilmunud ajateenistusse. Oma avalduses sõnab K. Rull, et oli sattunud EMO-sse kõrvapõletikuga ning ravis end veel 10 päeva peale ajateenistuse alguse kuupäeva. Oma väidete tõendamiseks lisas K. Rull kirjale kaasa digiloo haigusjuhtumi nr 17943129, millest nähtub, et K. Rull pöördus 17.10.2022, ehk 2 päeva enne ajateenistuse algust, SA Pärnu Haiglasse erakorraliselt kõrvavalu tõttu. Raviarsti soovituste kohaselt on Kevin Rullile määratud 7 päeva ravi, mis seisneb tilkade kõrva panemises ning valuraviks vajadusel Paratsetamooli manustamises. Kaebuste püsimisel on palutud pöörduda perearsti poole. Nimetatud haigusjuhtumist ei nähtu ning K. Rull ei ole esitanud Kaitseressursside Ametile ka täiendavaid tõendeid sellest, et ta oleks kaebuste püsimajäämisel perearsti poole pöördunud ning et temale oleks määratud täiendavat ravi või režiimi (nt voodiravi). Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga, et tõendatud ei ole K. Rullil terviseseisundi halvemine selliselt, mis oleks takistanud temal liikumist ning mida saaks käsitleda objektiivse takistusena ajateenistusse mitteilmumiseks. Ajateenistuskohta ilmumine ei olnud seega kohtu hinnangul võimatu. Arvestades, et KVTS § 40 lg 1 p 6 järgi on kutsealune kohustatud viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit terviseseisundi muutumisest ning et K. Rull teavitas Kaitseressursside Ametit 17.10.2022 EMO-sse pöördumisest alles 31.10.2022, on menetlusalune isik vastava teavitusega selgelt ka venitanud. Kõrvapõletikku ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis takistaks võtta Kaitseressursside Ametiga viivitamatult ühendust põhjendamaks oma mitteilmumist. K. Rull ei ole esitanud ka selgitusi, millele tuginevalt puudus tal võimalus teavitada Kaitseressursside Ametit viivitamatult nimetatud terviseseisundi muudatustest. Kusjuures kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et juhul kui K. Rull oleks viivitamatult Ametiga ühendust võtnud, oleks olnud võimalik veel väärteomenetlust algatamata ilmuda iseseisvalt väeossa mõned päevad hiljem peale ajateenistuse algust 19.10.
  7. KVTS § 55 lg 1 kohaselt tehakse ajateenistuskoha ülema määratud arsti poolt 24 tunni jooksul kõikidele ajateenistusse asunutel ajateenistuskohta saabumisest arvates arstlik läbivaatus. Juhul kui ajateenija on ajateenistusse asumise päeval haigestunud või tema 6
(9)4-22-4607 terviseseisundis on tõe poolest toimunud muudatusi, mis tingivad ajateenistusse asumise võimatuse, hindab ja teeb selle kohta otsuse Kaitseväe arst. KVTS § 55 lg 4 kohaselt annab eelpool nimetatud arst ajateenijale vajadusel terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning määrab ajateenijale piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks. Vajadusel ajateenistus katkestatakse, kui terviseseisundist tulenevad muudatused ei võimalda tõenäoliselt rohkem kui kaks järjestikust kuud teenistusülesandeid täita (KVTS § 55 lg 3).
  1. KVTS § 31 lg 2 järgi on Arstliku komisjoni otsus kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi vastavuse kohta tervisenõuetele kehtiv kuni uue otsuse tegemiseni. Juhul kui Kevin Rulli terviseseisundis oleks leidnud kinnitatult muudatusi, mis takistanuks ajateenistuse läbimist, oleks vastavad otsused edaspidise osas langetatud väeosas. KVTS puudub regulatsioon, mille kohaselt perearsti või ühegi teise raviarsti diagnoos vabastaks isiku kohustusest ajateenistuse alustamiseks kogunemiskohta ilmuda. KVTS § 55 kohaselt on selline otsustusõigus antud üksnes väeosa ülema poolt määratud arstile. Ka käesoleva otsuse koostamise seisuga on Kevin Rulli terviseseisundi hindamise otsus nr 13-4.3/2022/55 kehtiv ning otsuse kohaselt Kevin Rull vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Teistsugust Arstliku komisjoni otsust K. Rulli terviseseisundi hindamise kohta kohtule esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt ei ole kaitseväeteenistuskohustuslasel, kelleks K. Rull on (vt otsuse p 5), õigus otsustada iseseisvalt või ka väeosa välisele arstlikule dokumendile tuginevalt, kas tema terviseseisundi muutus vabastab teda kohustusest ilmuda ajateenistusse temale määratud kuupäeval ja kellaajal.
  2. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et K. Rull oli teadlik kohustusest ilmuda 19.10.2022 kell 10:30 aadressile Pärnu kontserdimaja esine parkla, Aida 4, Pärnu, ajateenistusse asumiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K. Rullil oli ajateenistusse mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Seega on K. Rull rikkunud KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 kohustust ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et tuvastatud on Kevin Rulli käitumises KVTS § 222 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  3. Arvestades süüteo asjaolusid, sh seda, et menetlusalune isik on väljendanud tahet kaitseväeteenistuse käesolevalt mitte astuda ning on avaldanud soovi sisuliselt ühelegi meditsiinilisele dokumendile tuginemata (viimase K. Rulli suhtes välja antud ja kohtule esitatud arstlik dokument kannab kuupäeva 17.10.2022 ning selles leiti, et K. Rull vajab ravi 7 päeva) kaitseväeteenistust alustada alles 2027.a (vt käesoleva otsuse p 3), tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtliku rikkumisega. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani antud väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kevin Rull pani rikkumise toime kavatsetult, st määratud ajal ajateenistusse astumiseks kogunemiskohta ilmumata jätmine ja sellega teadlikult ajateenistusse asumise kohustuse täitmisest kõrvale hoidumine oli tema enda valik ja teadliku käitumise tulemus. Isikule selgitati tema esmase pöördumise peale, et Kaitseressursside Ameti teavitamine terviseseisundi muutumisest ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta isikut ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmisest ning et väeosas hinnatakse iga ajateenija tervist, mistõttu tuleb ka halvenenud terviseseisundi korral ilmuda väeossa. Seega vaatamata diagnoositud kõrvapõletikule oli Kevin Rullil kogunemiskohta ilmumise kohustus selleks määratud ajal ning isik oli täielikult teadlik sellest. Isiku soov oli kogunemiskohta mitte ilmuda ja sellest ka õigeaegselt Kaitseressursside Amet teavitamata jätta ning mitteilmumisega toime panna süütegu. Seega näitab K. Rulli enda käitumine ja tema ütlused, et ta seadis endale eesmärgiks eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta väärteo toime kavatsetult.
  4. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7
(9)4-22-4607 13. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KVTS § 222 ettenähtud väärteona (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

KVTS § 222 ja 223 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet (vt KVTS § 225 lg 2), millest tulenevalt on olnud vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (

§ 133p 5).

14. Menetlusalust isikut karistati KVTS § 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so summas 800 eurot. Toodust järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt üle ettenähtud sanktsioonivahemiku keskmise määra. Kohus leiab, et süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30

alustel (

§ 133p 8).

Ka karistus on menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni piiridest väljumata, küll aga ei ole kohtu hinnangul karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt antud asjas toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (

§ 133p 7). 15. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning seda ka vaatamata kohtule esitatud kaebuses leitule, et haigestumist võib lugeda kergendavaks asjaoluks. On õige, et KarS § 57 lg 1 p 4 loetleb karistust kergendava asjaoluna ka süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Karistust kergendava asjaoluna saaks arvestada isikust endast tulenevatest põhjustest tingitud olukorda või seisundit (nt ka haigust), mis mõjutas isikut süütegu toime panema. Nagu aga analüüsitud (vt käesoleva otsuse p 7), ei leidnud kohus uuritud tõendite põhjal, et K. Rulli terviseseisund oleks halvenenud selliselt, mida saaks käsitleda objektiivse takistusena ajateenistusse mitteilmumiseks või mis oleks takistanud K. Rulli Kaitseressursside Ametit õigeaegselt enda terviseseisundi muutustest teavitamast. Seega ei ole põhjendatud lugeda K. Rullil esinenud haigust karistust kergendavaks asjaolukski, sest tuvastatav ei ole K. Rullil haigusest tuleneva piisavalt raske isikliku olukorra esinemine süüteo toimepanemisel 19.10.2022. 16. Riigikohus on 17. mai 2013.a otsuse nr 3-1-1-52-13 p 19 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 17. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse 8

(9)4-22-4607 saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul on kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades sellega, et isikut KVTS rikkumise eest varasemalt karistatud ei ole, saab pidada igati kohaseks. Samas on kohtuväline menetleja karistanud Kevin Rulli karistusraami keskmist määra ületava rahatrahviga - 200 trahviühikut. Arvestades, et ühtegi kehtivat KVTS alast väärteorikkumist toimiku materjale silmas pidades isikul ei ole, saab kohtu hinnangul vastupidiselt kohaseks pidada keskmisest määrast oluliselt väiksema trahvimäära kohaldamist. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud süüteoga, ning oma süüd Kevin Rull ei tunnista, mistõttu ei saa mõistetav karistus jääda päris alammära lähedale. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus K. Rulli kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse kohaldatud karistuse määra osas ja vähendab K. Rullile määratud karistust. Kohus peab menetlusaluse isiku süü raskust silmas pidades kohaseks teda karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400 eurot. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus K. Rulli karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. 18. Märkima peab, et ebapiisav on kaebusele esitatud kohtuvälise menetleja seisukohas toodud väide, millest võib välja lugeda, et mh „üldpreventiivseid eesmärke“ silmas pidades on määratud menetlusalusele isikule kõrgem karistus. So kohtuväline menetleja on selgitanud, et arvestatud on ka üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele kaitseväeteenistuskohustuslastele, et ajateenistuskohustuse eiramisele reageeritakse piisava rangusega. Kohus selgitab, et praktiliselt arvestatakse üldpreventiivseid kaalutlusi olukorras, kus teatud liiki kuritegude suur levik mõnes piirkonnas või viimasel ajal on muutunud probleemiks, nt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (RKKKo nr 3-1-1-6-17 p 18). Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole esitatud ja ka kohtule ei ole teada, et KVTS sätestatud süütegude toimepanemine oleks selliseks probleemiks kujunenud. Pigem näitab vastupidist www.riigiteataja.ee andmebaasistki KVTS § 222 rikkumise alusel koostatud kohtulahendite otsing. Leitavate lahendite arv jääb kümne piiresse. Negatiivset üldpreventsiooni, see tähendab pelgalt teiste hirmutamiseks määratakse süüteo toimepanijale rangem karistus, ei saa pidada lubatavaks, arvestades, et KarS on loobunud negatiivsest ehk hirmutamispreventsioonist, mis seisneb konkreetse inimese karistamisega teistele hirmutava toime avaldamises (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 21). Seetõttu on üldpreventsiooni raames arvestatav kindlustuseesmärk viinud käesoleval juhul süü suurust ületava karistuse määramisele kohtuvälise menetleja poolt. Menetluskulud 19.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.