Obsah (8)

§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. märts 2026 Tsiviilasja number 2-25-9952 Tsiviilasi AS Terminal hagi Targo L

§-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o

1. juuni
2. a, on tasumata viivis 1113 eurot 74 senti. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3858 eurot 89 senti (periood
3. märts 2025 –
4. märts 2025 viivis 104 eurot 4 senti, periood
5. märts 2025 –
6. juuni 2025 viivis 1009 eurot 71 senti, periood
7. juuni 2025 –
8. märts 2026 viivis 2745 eurot 14 senti). Hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt välja ka viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt 4

§ 174

lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 13.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda.

Hageja on taotlenud menetluskulude, s.o riigilõivu summas 770 eurot ning õigusabikulude 980 eurot, väljamõistmist. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 770 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1,

§ 174lg 1).

15.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.

1. a, nr 3-2-1-415, p 14). Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega keskmisest mahukama vaidlusega, hagiavaldus ei ole mahukas, mistõttu kogenud esindajal ei pidanud vastava hagiavalduse koostamisele kuluma enam, kui 3,5 tundi. Samuti on kohtu hinnangul
2. veebruari
3. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab pidada põhjendatuks vaid 0,5 tunni ulatuses. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 5 tundi (3,5+1+,05). Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 140 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 700 euro ulatuses (käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1470 eurot (770+700).
4. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5