2-25-9952/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. märts 2026 Tsiviilasja number 2-25-9952 Tsiviilasi AS Terminal hagi Targo Logistics OÜ ja A.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 9159 eurot 84 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Terminal (registrikood 10171518) Hageja lepinguline esindaja Johannes Moor (e-post XXX) Kostja I: Targo Logistics OÜ (registrikood 14204580;

XXX-i, xxxx; e-post XXX) Kostja II: A.L (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxx, XXX-i, xxxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS-i Terminal hagi Targo Logistics OÜ ja A.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2.Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja AS-i Terminal ja Targo Logistics OÜ vahel sõlmitud krediitkaardilepingust nr J22/798 ja AS-i Terminal ja A.L V. vahel sõlmitud käenduslepingust nr K22/599 tulenev võlgnevus 8066 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 4207 eurot 11 senti ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3858 eurot 89 senti.

3.Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis 0,25% päevas põhivõlgnevuselt (4207 eurot 11 senti) alates 13. märtsist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.

4.Jätta menetluskulud solidaarselt Targo Logistics OÜ ja A.L V. kanda.

5.Rahuldada AS-i Terminal kindlaksmääramiseks osaliselt. taotlus 1 menetluskulude rahalise suuruse 6. Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks menetluskulude katteks välja 1470 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõiv 770 eurot ning õigusabikulud 700 eurot.

7.Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (1470 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. AS Terminal (hageja) esitas 25. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi Targo Logistics OÜ (kostja I) ja A.L V. (A.L) (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I sõlminud 22. juunil 2022.a lepingu nr J22/798, mille alusel on hageja müünud kostjale naftasaadusi ja muid kaupu. Hageja poolt kostjale I müüdud kütuse eest on hageja väljastanud kostjale I täielikult tasumata arved nr 4890-VA25 ning nr 8220-VA25. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 4207 eurot 11 senti.

Hageja ja kostja II sõlmisid 22. juunil 2022 käenduslepingu nr K22/599, millega käendaja vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust nr J22/798 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest.Hageja on 4. juunil 2025 esitanud kostjatele kohustuse täitmise nõude, millele kostjad ei vastanud ega kohustust hageja ees ei täitnud. 16. juunil 2026 on hageja tuletanud kostjatele nõudekirja meelde, mille peale kostjad samuti ei reageerinud.

Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja põhivõlgnevus 4207 eurot 11 senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1113 eurot 74 senti.

Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja viivis määras 0,25% päevas põhivõlgnevuselt (s.o 4207 eurot 11 senti) alates hagi esitamisest (s.o 25. juuni 2025) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

2.Kostjad vastasid 15. septembri 2025. a kirjaga kohtule, et kogu summa tasumine käib hetkel üle jõu. Kevadel juhtunud liiklusõnnetus xxxx viis kostja II rivist välja ning ta viibis mitu kuud eemal kostja I tegevusest. Kostja II uuris võimaluse kohta võlgnevust tasuda osamaksetena (dtl 35).

3.Kohus tegi 24. septembri 2025. a kirjaga pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

2 Hageja teavitas 13. oktoobril 2025 kohtule, et hageja on proovinud kostjatega mitmel korral ühendust saada, kuid kostjad ei ole hageja kirjadele vastanud. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostjad ei soovi tegelikult kokkuleppele jõuda.

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5.Hageja nõue kostjate vastu tuleneb hageja ja kostja I vahel 22. juunil 2022. a sõlmitud krediitkaardilepingust (müügilepingust) nr J22/798, mille alusel on hageja müünud kostjale naftasaadusi ja muid kaupu ning hageja ja kostja II vahel 22. juunil 2022 sõlmitud käenduslepingust nr K22/599.

6.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardilepingu p 3.2 järgi väljastab müüja ostja poolt ostetud kaupade eest tasumiseks ostjale koondarve kaks korda kalendrikuus perioodide 1.–14. ja 15. kuni kuu viimane päev eest.

Lepingu p 3.4 kohaselt kohustub ostja tasuma kauba eest 21 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest.

Hageja väljastas kostjale I 12. veebruaruil 2025 arve nr 4890-VA25 summas 2972 eurot 46 senti, mille tasumise tähtaeg oli 7. märts 2025 ning 28. veebruaril 2025 arve nr 8220-VA25 summas 1234 eurot 65 senti, mille tasumise tähtaeg oli 21. märts 2025. Kostja I ei ole arveid tasunud. Seega on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus hageja ees 4207 eurot 11 senti.

7.Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu p-de 1 ja 2 kohaselt vastutab käendaja (s.o kostja II) võlgniku ja võlausaldaja vahel 22. juunil 2022 sõlmitud müügilepingust nr J22/798 tulenevate maksekohustuste täieliku ja kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 20 000 eurot.

Käenduslepingu p-de 4 ja 5 järgi vastutab kostja II müügilepingust nr J22/798 tulenevate kohustuste täitmise eest ka juhul, kui kostja I esitab hageja nõudele vastuväite. Hagejal on õigus pöörduda käendaja poole kohe pärast kostja I poolt müügilepingust tuleneva maksega hilinemist ning nõuda käendaja käest sisse lisaks maksmisele kuuluvale summale ka müügilepingu järgsed leppetrahvid, viivised ja kohustuse rikkumisega põhjustatud kulud.

Käendaja ei vastuta kohtukulude eest, kui tasub võla talle antud tähtaja jooksul enne kohtusse pöördumist.

8.Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud, vaid kostjate väitel ei ole kogu summat võimalik korraga tasuda.

Kuigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud krediitkaardi lepinguna, ei ole lepingu kvalifitseerimisel otsustav sellele antud nimetus, vaid poolte tegelik tahe. Lepingu kohaselt müüb hageja kostjale naftasaadusi ja muid kaupu. Seega on kohtu hinnangul tegemist müügilepinguga. Ka hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus nimetatakse hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingut nr J22/798 müügilepinguks.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1, kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

3 VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

9.Kohus selgitab, et VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, seega oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud leping tarbijakäendusleping. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18;

RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Pooled on käenduslepingu p-s 2. leppinud kokku, et käendaja ehk kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 20 000 eurot. Seega ei ole tarbijakäendusleping tühine.

Hageja on väljastanud kostjale I arved nr 4890-VA25 summas 2972 eurot 46 senti, mille tasumise tähtaeg oli 7. märts 2025 ning arve nr 8220-VA25 summas 1234 eurot 65 senti, mille tasumise tähtaeg oli 21. märts 2025. Kostjad ei ole arveid tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt rikutud kohustuse täitmist, s.o põhinõude tasumist.

10.Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjatelt solidaarselt välja ka viivis määras 0,25% päevas kuni põhinõude (4207 eurot 11 senti) täitmiseni. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11.Hageja ja kostja I leppisid krediitkaardilepingu p-s 3.5. kokku, et kui ostja viivitab ostetud kaupade eest tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käenduslepingu p 5. kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu täitmise eest, sh ka viivise eest.

Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga.

Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 25. juuni 2025. a, on tasumata viivis 1113 eurot 74 senti.

Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3858 eurot 89 senti (periood 7. märts 2025 – 21. märts 2025 viivis 104 eurot 4 senti, periood 21. märts 2025

–21. juuni 2025 viivis 1009 eurot 71 senti, periood 25. juuni 2025 – 12. märts 2026 viivis 2745 eurot 14 senti). Hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt välja ka viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt 4 TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

13.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda.

Hageja on taotlenud menetluskulude, s.o riigilõivu summas 770 eurot ning õigusabikulude 980 eurot, väljamõistmist. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 770 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1, TsMS § 174 lg 1).

15.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-415, p 14).

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega keskmisest mahukama vaidlusega, hagiavaldus ei ole mahukas, mistõttu kogenud esindajal ei pidanud vastava hagiavalduse koostamisele kuluma enam, kui 3,5 tundi. Samuti on kohtu hinnangul 3. veebruari 2026. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab pidada põhjendatuks vaid 0,5 tunni ulatuses. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 5 tundi (3,5+1+,05).

Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 140 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 700 euro ulatuses (käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1470 eurot (770+700).

16.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.