← Eesti

2-14-13892/37

Obsah (8)§ 127§ 128§ 134§ 1050§ 1045§ 137§ 1047§ 1043

Tsiviilasi nr: 2-14-13892 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Tsiviilas

§ 127

lg 1 sätete kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 1 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

  1. Haginõude aluseks on Creditreform Eesti OÜ poolt maksehäireregistrisse 2013 ülespandud B.H väidetav võlgnevus summas 319,17 eurot, mis tulenes väidetavalt hageja ja AS Starman vahel 02.02.2004 sõlmitud rendilepingust nr-208267.R ja samal päeval sõlmitud teenuste osutamise lepingust nr SI
  3. Maksehäireregistrisse hageja väidetava võlgnevuse ülespanemisele eelnes Creditreform Eesti OÜ 03.07.2012 kiri B.H-le selles, et vastavalt AS Starman ja hageja vahel sõlmitud lepingutele on hageja võlgnevus 319,17 eurot, selgitusega, et kui hageja võlgnevust tähtajaks ei tasu, edastatakse informatsioon hageja võlgnevuse kohta maksehäireregistrisse. Millisest lepingust või millistest lepingutest võlgnevus tuleneb, kirjast ei selgu.
  4. 18.06.2013 B.H esindajale Harland Paasile saadetud kirjas on märgitud võlgnevuse aluseks arve NA-601 (tagastamata tehnika), maksetähtajaga 15.08.
  5. Kirjas on märgitud, et nõue on olnud eelnevalt menetluses Instrum Justitias, kuid tänaseks on menetlus seal lõpetatud. Nimetatud arvet kohtule esitatud ei ole. Tõendamata on arvete saatmine B.H-le.
  6. Kohtule on esitatud Rendileping SI, mis on väidetavalt sõlmitud AS Starmani ja B.H vahel 02.02.
  7. B.H eitab oma allkirja nimetatud lepingul. Lepingus on kliendiks B.H, märgitud on tema isikukood ja aadressiks XXX, kus B.H Rahvastikuregistri andmetel kunagi elanud ei ole.
  8. Kohtule on esitatud teenuste osutamise leping, mis on väidetavalt sõlmitud B.H ja AS Starman vahel 02.02.
  9. Lepingus on märgitud kliendiks B.H, lepingus on B.H isikukood ja postiaadressiks märgitud XXX, kus rahvastikuregistri järgi B.H elanud ei ole. B.H eitab nimetatud kuupäeval AS Starmaniga lepingute sõlmimist, lepingutel ei ole tema allkiri.
  10. Millise dokumendi järgi on AS Starman tuvastanud 02.02.2004 lepingute sõlmimisel B.H isiku, lepingutest ei selgu. Kostja I poolt on kohtule esitatud väidetavalt R. B.H maksmata arve nr A-4525216-01.03.2004 summas 62,65 krooni, arve nr A460757301.04.2004 summas 94,91 krooni, arve nr A-4688980-01.05.2004 summas 130,43 krooni, arve nr A-4771397-01.06.2004 summas 139,61 krooni, arve nr A-485421401.07.2004 summas 153,52 krooni, arve nr NA-601-15.08.2004 summas 95,55 krooni.
  11. Kohtule on esitatud AS Starman kuupäevata võlateatis arvete A-4525216-01.03.2004, A-4607573-02.04.2004, A-4688980-01.05.2004, A4771397-01.06.2004, A-485421402.07.2004 kohta, kokku summas 2102,90 krooni, millele lisanduvad sissenõudmise kulud summas 248,14 krooni kohta, kokku 2848,60 krooni. Kohtule on esitatud AS Starman kuupäevata viimane hoiatus B.H-le arvete A-4525216-01.03.2004, A4607573-02.04.2004, A-4688980-01.05.2004, A-4771397-01.06.2004, A-485421402.07.2004, A-4854214-02.07.2004, A-4854214-02.07.2004 summas 3596,90 krooni, millele lisandub sissenõudmise kulud 424,43 krooni, kokku 4 742,45 krooni. Arvete, võlateatise ja hoiatuste saatmine hagejale ei ole tõendatud.
  12. Hageja väidete kohaselt ei ole ta 02.02.2004 lepinguid AS Starmaniga sõlminud, ta ei ole elanud lepingutes märgitud aadressil, lepingud ei ole tema poolt allkirjastatud, talle ei ole arveid saadetud, arveid pole kunagi tasunud. AS Starman ei ole tõendanud, et hageja oleks tasunud ühtegi temale esitatud arvest alates lepingute sõlmimist 02.02.
  14. AS Starman ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud alates 02.02.2004 kuni 03.07.2012 võlgnevuse sissenõudmiseks B.H-lt (ei ole tõendatud arvete, meeldetuletuskirjade, pretensioonide saatmist, inkassofirma abi kasutamist). 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892 Creditreform Eesti OÜ 18.06.2013 kirjast B.H esindajale Harland Paasile on mainitud, et nõue on olnud eelnevalt menetluses Instrum Justitias, kuid tänaseks on menetlus lõpetatud. Menetluse lõpetamise põhjust kostja II kohtule ei avaldanud. Nõude eelnev menetlus Instrum Justitias on kostja II paljasõnaline väide ja tõendamata.
  1. Kostja II poolt 03.07.2012 B.H-le edastatud teates on B.H võlgnevuseks märgitud 260,75 eurot (sh viivis 30,87), võla sissenõudmiskulu 58,42 eurot (sh käibemaks 20 %), kokku 319,17 eurot. Võlgnevus on palutud tasuda hiljemalt 10.07.
  2. Kostja II ei ole teatises selgitanud, millisest lepingust ja millisest arvest tuleneb võlgnevus.
  3. Lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikest 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustust tahtlikult. Tahtlus on isiku teadlikkus oma käitumise õigusevastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
  4. Seega saab 10-aastast aegumistähtaega kohaldada juhul, kui võlausaldaja on teinud kõik endast oleneva, muu hulgas saatnud meeldetuletusi, pretensiooni, kasutanud inkassofirma teenust ja võlgnik pole vaatamata nendele jõupingutustele asunud endale võetud kohustusi täitma. Kostjad ei ole tõendanud ei arvete, pretensioonide saatmist võlgnikule ega mingisuguse kohtuvälise võimaluste kasutamist võla sissenõudmiseks alates lepingute sõlmimisest 02.02.2004 kuni 03.07.
  5. Kostjad ei ole esitanud hagi B.H vastu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse.
  6. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja rikkus kohustust tahtlikult. Seega on AS Starman nõude aegumistäht kolm aastat ja nõue oli Creditreform Eesti OÜ teatise esitamise ajaks B.H-le 03.07.2012 aegunud ning B.H-l puudus vajadus teha kulutusi allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei ole tema poolt allkirjastatud. Tähtaegselt AS Starmani või AS Starman koostööpartneri poolt hagi esitamisel kohtusse oleks kohus tuvastanud lepingu sõlmimise või mittesõlmimise poolte vahel.
  7. Maksehäirete avaldamise juhendi § 2 p 2 kohaselt on maksehäireandmete edastamisel kohustuslik kontrollida edastavate andmete õigsust. AS Starman ja Creditreform Eesti OÜ on jätnud selle nõude täitmata. Vaatamata sellele, et B.H esitas vastuväite Creditreform Eesti OÜ teatisele võla olemasolu kohta AS-le Starman, ei esitanud ei AS Starman ega Creditreform Eesti OÜ hagi kohtusse. Seega edastas Creditreform Eesti OÜ informatsiooni R. B.H aegunud võlgnevuse kohta Krediidiinfo AS-i poolt hallatavasse maksehäireregistrisse ilma esitatavaid andmeid kontrollimata.
  8. Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidivõimekuse või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamine eeldab andmesubjekti nõusolekut, kuna see on vastuolus andmekaitsedirektiivi artikliga 7 ja Euroopa kohtu praktikaga.
  9. Creditreform Eesti OÜ, edastades B.H aegunud, kontrollimata maksehäireandmed maksehäireregistrile, mis kajastab avalikku teavet maksehäirete kohta ning loob paratamatult ebameeldiva maine, nagu Creditreform Eesti OÜ oma 03.07.2012 kirjas ka ise hagejat teavitas.
  10. Krediidiinfo AS hallatavas Ametlikus Maksehäireregistris ebaõigete andmete avaldamine on kahjustanud ilmselgelt B.H mainet ning loonud takistusi krediidiasutustega ja sideettevõtetega suhtlemises. Vaieldamatult on isiku kohta avalikus registris ebaõigete andmete avaldamine isiku põhiõiguste riive (põhiseaduse § 17 – kellegi au ega head nime ei tohi teotada). B.H maine kahjustamine on kostjate teadliku tegevuse tagajärg, jättes kasutamata võla sissenõudmiseks kõik kohtuvälised abinõud ja jättes esitamata hagi kohtusse, esitades kontrollimata andmed maksehäireregistrile. Hageja ei ole kunagi võlanõuet omaks võtnud, asjas puudub jõustunud kohtulahend. Ainuüksi hageja nimi ja isikukood ei tõenda lepingu sõlmimist 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892 hageja ja kostja I vahel. Identiteedivargust lepingu sõlmimisel on raske tuvastada 13 aastat hiljem. Üldteada on, et igasugune maine kahjustamine tekitab isikule vaimseid ja hingelisi üleelamisi. Lisaks on tegemist isiku põhiõiguse riivega. 43.

§ 134

lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. 44.

§ 127

lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

  1. Hingelise valu ja kannatuste puhul pole nende mõõtmine objektiivselt võimalik. 30.06.2014, s.o. enne hagiavalduse menetlusse võtmist on kostjate poolt võlanõudemenetlus lõpetatud ja Maksehäireregistrist hageja võlgnevuse kohta kontrollimata andmed kustutatud, tulevikus ei saa hagejale seega kahju tekkida. Kontrollimata ebaõigete andmete avaldamine maksehäireregistris toimus suhteliselt lühikese perioodi vältel, mistõttu ei olnud hageja põhiõiguste riive intensiivne, nimetatud perioodil ei pöördunud hageja krediidiasutustesse ja sideettevõtetesse lepingute sõlmimiseks, mistõttu talle ei tekkinud reaalset kahju. Kohus peab õigeks kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot. Apellatsioonkaebus
  2. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
  3. Apellandid leiavad, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse normi ning vääralt hinnanud menetluses esitatud tõendeid. Kohus on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja ühekülgselt ega lähtunud tegelikest ja tõendatud asjaoludest.
  4. Apellandid on võla sissenõudmiseks kasutanud kõiki kohtuvälised abinõusid. Apellant I on vastustajale saatnud arveid alates 01.03.2004 kuni 15.08.
  5. Võttes arvesse, et teenusepakkujad saadavad oma klientidele arve osutatud teenuse eest, siis võib eeldada, et kohtule esitatud arved on vastustajale ka saadetud.
  6. Kohus väidab, et arvet nr NA-601 ei ole esitatud. Tegelikkuses on arve kohtule esitatud, arve pealkiri on Lisa 7 – Arve 15.08.2004 (modem). Lisaks sellele on kohus kohtuotsuse lk-l 4 kinnitanud, et arve NA-601 on kohtule esitatud. Kohtu väited on vastuolulised.
  7. Apellant I on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kahe inkassofirma poole, Instrum Justitias'e ja Creditreform Eesti OÜ poole. Apellandid on tõendanud menetlust mõlemas inkassofirmas (kostjate vastuse lisad 8 ja 9).
  8. Apellandid ei nõustu kohtu poolt esitatud väitega, et maksehäireregistrile esitati kontrollimata andmed. 30.09.2013 avaldas apellant II apellant I soovil maksehäireandmed vastustaja kohta Ametlikus Maksehäireregistris. Lepingutes on õigesti märgitud vastustaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Lepingud on vastustaja poolt allkirjastatud. Vastavalt apellant I sisekorrale peab tehnik ühendamisel tuvastama isiku kas ID-kaardi või passi alusel. Puudub kahtlus, et apellant I sõlmis lepingu just vastustajaga.
  9. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on lepingud allkirjastanud. Vastustaja väited allkirja võltsituse kohta on paljasõnalised. Kuna allkirja võltsitust ei ole tõendatud ei saa kohus järeldada, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Apellant ei ole nimetatud lepinguid vaidlustanud. 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892
  1. Kohus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et apellandid ei ole maksehäireregistrisse esitatavaid andmeid kontrollinud, kuna apellandid ei pöördunud kohtusse peale seda, kui vastustaja esitas vastuväite. Võlausaldajal on õigus, kuid puudub kohustus pöörduda kohtusse. Lisaks oli vastustajal halb maksekäitumine. Võttes arvesse vastustaja maksevõimet, ei peetud kohtusse minekut perspektiivikaks. Apellandid püüdsid leida lahendust kohtuväliselt.
  2. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-70-11 leidnud, et 13-aastane andmete avaldamine ei ole andmesubjekti ehk võgniku õigustatud huve kahjustav. Krediidivõimekuse, lepingu täitmise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamine ei eelda ka andmesubjektide nõusolekut.
  3. Isegi kui nõue oleks olnud aegunud, oli apellantidel õigus Maksehäireregistris andmeid avaldada kuni 31.12.
  4. Kuivõrd viimase vastustajale esitatud arve tasumise tähtajaks oli 15.08.2004 (kostjate vastuse lisa 7), siis oleks võlausaldajal õigus avaldada vastustaja kohta andmeid Maksehäireregistris kuni 31.12.2017 (aluseks täiendavalt TsÜS § 147 lg 3).
  5. Kohus väidab oma otsuses, et vastustajal puudus vajadus teha kulutusi allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei ole tema poolt allkirjastatud, kuna Creditreform Eesti OÜ teatise esitamise ajaks 03.07.2012 oli nõue aegunud. Vastustajale esitas apellant I arved ja inkassofirma võlateatise ning viimase hoiatuse juba aastal
  7. Apellandid ei ole kahjustanud vastustaja mainet. Ametlikku Maksehäireregistrisse sisestatakse võlainfot eesmärgiga hoiatada teisi ettevõtteid halva maksekäitumisega koostööpartneri eest ja aidata ettevõtetel teha õigeid krediidiotsuseid. Maksehäirete andmetega tutvumine on piiratud, st sellega saavad tutvuda vaid õigustatud huviga isikud. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu vastustaja väide, et Maksehäireregistrisse andmete sisestamise eesmärgiks on võlgnike survestamine ja nende maine kahjustamine.
  8. Alusetu on kohtu väide, et maine kahjustamine on apellantide teadliku tegevuse tagajärg. Apellantide tegevus oli suunatud vastustajapoolsele lepingu täitmisele, vaidluse lahendamisele mõistliku kompromissiga või selle lõpetamisele, kui vastustaja oleks oma väiteid allkirja võltsimise kohta tõendanud. Apellant II kui inkassoettevõtte tegevus seisneb võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmises võlausaldaja ehk kahjustatud poole volitusel. Tavapäraselt, kui võlgnik esitab inkassomenetluses tõendeid selle kohta, et nõue on alusetu, lõpetatakse menetlus koheselt ära.
  9. Apellandid ei ole vastustaja au ja head nime teotanud ega tema mainet kahjustanud. Vastustaja ei ole nimetatud väidet tõendanud, nagu ka seda, milles tema moraalsed kannatused seisnesid. Takistusi tsiviilkäibes osalemises ei ole vastustaja samuti tõendanud. Nii kahju tekkimise fakt, kui põhjuslik seoses apellantide tegevuse ja väidetava kahju vahel ning kahju suurus on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
  10. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 8
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892
  1. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 3500 euro väljamõistmist talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti on hageja esitanud nõude kohustada Credireform Eesti OÜ-t ja AS-i Krediidiinfo kustutama krediidiinfo andmebaasis hagejat kui võlglast käsitlevad andmed (tlk 42). Mõlemad nõuded on maakohus menetlusse võtnud (tlk 44).
  2. Kahju tekitamise alusena näeb hageja asjaolu, et teda kujutatakse Krediidiinfo AS hallatavas Ametlikus Maksehäireregistris kostja I võlgnikuna. Hageja väitel puudub tal võlgnevus kostja I ees, sest ta ei ole kostjaga I 02.02.2004 teenuse osutamise ja rendilepingut sõlminud.
  3. Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud viidates

§ 127

lg-tele 1 ja 6,

§ 128

lg-le 1,

§ 128

lg-le 5 ja

§ 134lg-le 2.

Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt võlaõigusseaduse (

) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostjate käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabanevad kostjad

§ 1050

lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige

§ 1045

lg 2 p-des 1–4) sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15). Kui mõlemad kostjad vastutavad hagejale sama kahju tekitamise eest, on nende vastutus hüvitise maksmise eest

§ 137lg 1 järgi solidaarne.

65. Hageja väitel on kostjad rikkunud tema isiklikke õigusi viisil, millest lähtudes tuleb kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine

§ 1045

lg 1 p 4 või

§ 1045

lg 1 p 6 alusel, sh seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla eelkõige IKS, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
  3. Isegi kui andmete avalikustamisel ei ole rikutud IKS-i nõudeid, st kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, võib see ikkagi rikkuda kannatanu isikuõigusi ning olla õigusvastane

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 või § 1047 alusel (vt ka Riigikohtu 20.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
  2. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

§ 1045

lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Avaldatud andmed isiku võlguoleku kohta on iseenesest faktiväited ning isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on

§ 1047

lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

§ 1047

lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta

§ 1047

lg 3 järgi siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada

§ 1045lg 2 p-ga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-13892 tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist). Seega peavad kostjad hageja au teotava asjaolu (võlgnevuse) kohta andmete avaldamise õigusvastasuse puudumiseks tõendama, et asjaolud vastavad tegelikkusele, st hageja ja kostja I vahel on leping(ud) sõlmitud. 68. Maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut kostjate seisukohtale, et kostjal II puuduvad hagejaga lepingulised suhted ning kostja II tegutses suhtlemises hagejaga kostja I esindajana, st kostja I volitusel ja huvides. Esitatud asjaoludel ei saa kostja II vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet kvalifitseerida teisiti kui

§ 1043jj järgse nõudena.

Kuna andmete avalikustamise õigusvastasuse hindamisel tuleb välja selgitada, kas, kuidas ja millises ulatuses kostjad andmete avaldamise ajendasid (või sellele kaasa aitasid) või muul viisil põhjustasid (vt ka Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 41), siis on oluline välja selgitada, kumb kostjatest andmed võlgnevuse kohta avaldas ning kui need avaldas kostja II, siis, kas see toimus kostja I juhiste alusel.
  3. Maakohus kohaldas otsust tehes hageja poolt hagiavalduses viidatud

norme. Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt ei ole kohus seotud nõudele poolte antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus peab pooltele selgitama nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormuse jaotust. Menetluses olid kostjad seisukohal, et hageja peab tõendama tema ja kostja I vahel lepingu mittesõlmimist. Otsuse kohaselt leidis maakohus, et kuna kostja I võimalik nõue hageja vastu on aegunud, siis puudus hagejal vajadus teha kulutusi allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei ole tema poolt allkirjastatud. Sellest seisukohast nähtub ringkonnakohtu arvates, et maakohus toetas kostjate seisukohta, et lepingu(te) mittesõlmimist peab tõendama hageja. Jättes kvalifitseerimata pooltevahelise suhte, jagas maakohus tõendamiskoormise valesti. Tõendamiskoormise vale jaotuse ja selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu viis maakohus läbi puuduliku eelmenetluse.

  1. Hagiavalduses esitas hageja kaks nõuet. Maakohtu otsuse sissejuhatavast ja põhjendavast osast nähtub, et kohus on lahendanud otsusega hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Menetluses puudub lõpplahend hageja teise nõude kohta. 17.12.2015 toimunud istungi protokollist nähtub, et hageja on kohustusnõudest loobunud. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, millised on hageja nõuded, lahendades võimaliku haginõudest loobumise avalduse.
  2. Kuna käesolevast asjast nähtub, et maakohus ei ole läbi viinud asjakohast eelmenetlust ja on rikkunud olulisel määral selgituskohustust, siis ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha. Seetõttu tuleb asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus
  3. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.