Obsah (8)

§ 405§ 367§ 163§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maa

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna 2 põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Käesoleva asja hind on 519,91 eurot, seetõttu menetles kohus asja lihtmenetluses

§ 405lg 1 alusel.

6. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist vastavalt lepingus kokkulepitule VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 6, ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline või täies ulatuses täitmata jätmine, samuti täitmisega viivitamine. Viivis on võlausaldaja õiguskaitsevahend kohustust rikkunud poole vastu.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

1. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on sõlmitud 10.04.2013 leping (lk 28), mille kohaselt osutab hageja kostjale lapse alushariduse teenust (lasteaia teenust) ja kostja kohustub tasuma hagejale teenuste eest igakuiselt vastavalt hageja esitatud arvetele. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 619 järgi käsundusleping. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasus makseid ebaregulaarselt ja hilinemisega, mis nähtub lisaks ka hageja esitatud konto väljavõttest ja arvestusest (lk 30-31), ning et kostja jäi hagejale võlgu 627,06 €. Lisaks puudub vaidlus selles, et lepingus on kokkulepitud viivise määraks 0,3% päevas võlalt ning et hageja on nõudnud viivist väiksemas määras, kui lepingus kokku lepitud ehk 0,15% päevas, mis teeb 15.05.17 kokku 176,59 €.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja, kes pole täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja poolt talle osutatud teenuste eest võlgu ning tasunud teenuste eest viivitusega, on rikkunud lepingust tulenevat teenuse eest tasumise kohustust VÕS § 100 ja § 619 mõttes. Rahalise kohustuse mittetäitetäitmine ja täitmisega viivitamine ei ole vabandatav. Seega ei oma vaidluses tähtust kostja väited, mis põhjusel kostja ei suutnud tasu maksmise kohustust täita või milline oli tema varanduslik olukord. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse rikkumise eest õiguskaitsevahendina viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi.
3. Kostja väitis, et viivis on ebamõistlikult suur. Viivisemäära suurust ja vastavust seadusele peab kohus kontrollima ise. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kokkulepitud viivisemäär 0,3% päevas pole ebamõistlik. Nimelt on hageja äriühing, mis nähtub registriandmeist, seega on ta tulule orienteeritud. Pooltevaheline leping on sõlmitud kostjaga, kes on füüsilise isikuna lepingus seetõttu tarbija. Seega asjaolu, et hageja pole finantsasutus, ehkki osutab kostjale teenust, ei tähenda, et tarbijale alushariduse teenuse (lasteaia teenuse) osutamisel oleks viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra 12 korda, mõistlik ehk pole ebamõistlikult suur (vaidlusalusel perioodil on seaduses sätestatud alla 9% aastas ehk alla 0,025% päevas, VÕS § 94 sätestatud määr millele lisandub 8 % aastas VÕS § 113 lg 1 II lause järgi). Mingeid asjaolusid, mis viitaksid selle, et lepingu tingimus oleks eraldi kostjaga läbi räägitud, ei ole, ning usutav pole, et vaid kostjaga räägiti eraldi läbi viivise määr 0,3% päevas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivisemäära kokkulepe 0,3% päevas 3 võlalt on tüüptingimus, mida hageja kasutab kostjaga kui tarbijaga sõlmitud teenuselepingus, ja mis on VÕS § 42 lg 3 p 5, § 42 lg 1 järgi tühine. Seega asjaolu, et hageja nõuab kostjalt täpsustatud hagis viivist võlalt määraga 0,15% päevas ehk vaid osaliselt ehk vähendatud määras, ei muuda tingimust kehtivaks. Seetõttu saab hageja nõuda viivist vaid seadusjärgses määras (vt ka RK lahendid 3-2-1-25-16, 3-2-1-66-05, 32-1-45-15). Kuna kostja pole põhivõlalt arvestatud viivitatud perioodi sisuliselt vaidlustanud, tuleb viivis (võlalt vastavalt arvete nr 440968, nr 111132, nr 111298 (31.08.16 ja 01.09.16), nr 441295, nr 441695, nr 441894 järgi) ümber arvestada (viiviseraportid, lk 40-47). Seega on põhjendatud viivis seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 113 lg 1
4. lause ning § 94 järgi kokku 15.05.17 seisuga 19,31 €.
5. Mis puudutab kostja väidet, et esialgselt on hageja justkui loobunud viivistest kui kostja tasub põhivõla, siis selline väide on osaliselt õige, küll aga ei ole see väide aluseks viivise välja mõistmata jätmiseks. Nimelt on kohus teinud määrusega 19.04.2017 maksekäsu, millega on kostjat kohustatud tasuma hagejale põhivõlg 627,06 €, kuid enne seda (28.02.17) on kohus teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatas 16.03.17 (e-kiri) kohtule, et on nõus kostja põhivõla tasumise kohta tegema maksegraafiku ja viivistest loobuma, kuid seda tingimusel, et kostja peaks siiski kandma maksekäsu menetluskulud (lk 19- 21). Hageja on palunud ka kompromissi tähtaja pikendamist. Kuskilt ei nähtu, et kostja oleks pakkunud ise või aktsepteerinud hageja pakutud kompromissi, mida hageja poleks siis vastu võtnud. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast 30.03.17 kostjale ja kostja vastusest talle nähtub, et hageja ja kostja on pidanud läbirääkimisi ja kostja on väitnud, et ta tasub siis, kui ta nn võidab teise (töö)vaidluse. Selle järgselt on hageja palunud kostjalt nn maksegraafikut, kuid ei nähtu, et kostja oleks hagejale midagi välja pakkunud. Nii ei ole kohtule esitatud sellist kompromissi, mille järgi oleks hageja ja kostja põhivõla graafikujärgsetes maksetes ja maksekäsu menetluse kulude tasumises kokku leppinud ha hageja viivistest loobunud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud kostja väide, et hageja on loobunud/lubas loobuda viivistest, kui kostja tasub graafiku järgi võla, sest sellist põhivõla tasumise kokkulepet sõlmitud pole, sj pole kostja ise mingit graafikut välja pakkunud (lk 67-68). Asjaolu, kuidas kostja täidab maksekäsku täitemenetluses, ei tähenda, et hageja oleks viivistest loobunud või lubanud neist loobuda. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja viivisenõue kui selline pole ka hea usu põhimõtte vastane VÕS § 6 järgi. Kostja väide, et hageja nõutav viivis on põhivõlast suurem või sellega võrdne, ei ole õige. Esiteks pole hageja nõudnud kostjalt põhivõlast suuremat või sellega võrdset viivist, teiseks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur ning kolmandaks on kohus leidnud, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, mis ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 113 lg 1
6. lause järgi viivist seisuga 15.05.17 19,31 € ja

§ 367

järgi alates 16.05.2017 viivist võlgnetavalt põhivõlalt (mis maksekäsu kiirmenetluse määruse tegemise ajaks oli 627,06 €) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 11. Kooskõlas

§ 405

lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. 4 12. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus 13.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral, mõistab kohus menetluskulud välja pooltele vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale, kui kohus ei jäta neid poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas kuulus hagi osalisele rahuldamisele 11% (19,31/176,31*100=10,9). Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud 11 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 89% ulatuses hageja kanda. 14.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 järgi riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

1. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 125 € ja esindaja kulud 187,50 € 1,5 h eest hagi esitamiseks ning täiendava vastuse esitamise eest 93,75 € 0,75 € h eest. Tasu määr on 125 €/h ilma käibemaksuta. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise.
2. Asja materjalidest nähtub, et tasutud riigilõiv sisaldab endas maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu 45 € ja täiendavat lõivu 80 € hagi esitamisel. Kuivõrd kohus on maksekäsu määrusega kostjalt lõivu 45 € välja mõistnud, ei ole hageja lõivu hüvitamise nõue 45 € ulatuses põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud lõiv 80 € (125 €-45€). 17.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega asjaolu, et hageja esindaja on hageja nõukogu liige, mis tähendab, et ta pole hageja seaduslik esindaja ning ei tähenda seda, et hageja peaks nõukogu liikmelt õigusabi teenust saama tasuta. Eeltoodu alusel peab kohus

§ 175

lg 1 kohaselt käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 281,25 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt 1,5 h ja 0,75 h eest kokku. Tasu määr 125 €/h on kooskõlas kohtupraktikaga. 18. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 361,25 € (80 €+281,25 €). Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele 11%, tuleb kostjalt

§ 163lg 1 alusel välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 39,74 €.

Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista kooskõlas

§ 177

lg 4 võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni kuludelt tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 19. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud, seega jäävad tema kulud tema enda kanda. 20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 5 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6