KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12706 Tsi

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise teistmoodi kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D kasuks

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise vähem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, K.O ja N.D kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise rohkem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, nimetatud summadelt arvestatud viiviste osas, samuti eelnimetatud hagejate menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i, H.Y, ja W.Q kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D, K.O ja N.D kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses ja neilt summadelt viivis ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. 2

§ 107lg 2 alusel.

3. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 5 390,16 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada J.D hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 2165 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.D vahel sõlmitud tööleping nr 2165 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

7. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.D kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 9 552,28 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.D kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada W.G hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 2399 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.G vahel sõlmitud tööleping nr 2399 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

11. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.G kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 3 134,33 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.G kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada A.M-i (end V) hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 1655 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja A.M-i (end V) vahel sõlmitud tööleping nr 1655 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

15. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.M-i (end V) kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 7 441,38 eurot (bruto). 3

§ 107lg 2 alusel.

19. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.V 1 hüvitis 7 273,37 eurot (bruto). kasuks välja

§ 109lg 20.

Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.V kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

1. Rahuldada Q.M hagi osaliselt.
2. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
3. juulil
4. a esitatud töölepingu nr 2347 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja Q.M vahel sõlmitud tööleping nr 2347 alates
5. augustist
6. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

23. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) Q.M kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 6 278,77 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) Q.M kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Jätta B.C hagi rahuldamata.
3. Rahuldada M.J-i hagi osaliselt.
4. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
5. juulil
6. a esitatud töölepingu nr 1954 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada M.J ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1954 alates
7. augustist
8. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

28. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) M.J-i kasuks välja

§ 109lg 1 kohane hüvitis 2 966,89 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) M.J-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada J.P hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 1862 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.P vahel sõlmitud tööleping nr 1862 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

32. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.P kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 7 061,7 eurot (bruto). 4

§ 107lg 2 alusel.

36. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) R.E kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 5 074,89 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) R.E kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada A.Z-i hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 2427 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada A.Z-i ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2427 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

40. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.Z-i kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 5 667,31 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.Z-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada U.Z-i hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 2455 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada U.Z-i ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2455 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

44. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) U.Z-i kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 5 308,68 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) U.Z-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada H.Y hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 1772 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada H.Y ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1772 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

48. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.Y kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 8 137,45 eurot (bruto).

49. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.Y kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 5

§ 107lg 2 alusel.

52. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) K.O kasuks

§ 109lg hüvitis 9 338,28 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) K.O kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada W.Q hagi osaliselt.
3. Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
4. juulil
5. a esitatud töölepingu nr 2143 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.Q vahel sõlmitud tööleping nr 2143 alates
6. augustist
7. a kohtu poolt

§ 107lg 2 alusel.

56. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.Q kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 3 029,28 eurot (bruto).

1. Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.Q kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2. Rahuldada hagejate taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2023 istungi protokollis parandamiseks kuna protokolli on saanud kirja ekslikult valed kohtu poolt määratud kuupäevad menetlustoiminguteks: aprilli asemel on märgitud märts. Vead parandada järgmiselt- Kohus määrab: 24.04.2023 esitab kostja seisukoha hagejate dokumendile. Kohus määrab: menetluskulud esitada koos teiste dokumentidega. Vastaspoolel on õigus esitada oma seisukoht menetluskulude kohta hiljemalt 27.04.
3. Menetluskulude jaotus V. Hageja J.D, W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y W.Q, K.O ja N.D menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus tuleb jätta 75 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud nimetatud poolte menetluskulud nende endi kanda. B.C hagis kostja vastu menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta B.C kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. 6

§ 88lg 1 p 2 mõttes.

Tegemist saab olla tööandja kehtestatud töökorralduse reegliga, kuid see ei allu

§ 88lg 1 p 2 regulatsioonile, millele oli viidatud tööandja 29.

aprilli

1. a teatises.
2. Töötaja II töölepingu ülesütlemise aluseks oli lisaks ka

§ 88

lg 1 p 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi. Kui korralduse sisu on töötajate sundimine vaktsineerimisele (st sisuliselt töötaja isikupuutumatuse riive), siis on tegemist hea usu põhimõtte, (põhi)seaduse ning mõistlikkuse põhimõttega vastuolus oleva korraldusega, mis on tühine. Tühise korralduse mittetäitmise tõttu ei ole võimalik töösuhet lõpetada. Vaktsineerimise kui korralduse seaduslikkust analüüsime alljärgnevalt eraldiseisvalt. 7. Töötajad on seisukohal, et olemasoleva õigusruumi raames ei ole võimalik töötajaid sundida ennast vaktsineerima või seda neilt töösuhte jätkamise eeldusena nõuda. Veelgi 7

§ 88

lg 3 kohaselt, juhul kui tööandja soovib töölepingut erakorraliselt üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu, peab ülesütlemisele eelnema hoiatus (vt ka RKTKo nr 3-2-1-70-16 p 14). Seega tulnuks tööandjal teha töötajale sõnaselge avaldus, milles seisneb tööandja tahe öelda töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt ülesse juhul, kui töötaja ei vaktsineeri. Töötajate hinnangul ei ole tööandja oma hoiatamiskohustust täitnud. 12. Töötajate hinnangul ei ole tööandja järginud mõistliku aja nõuet (

§ 88lg 4).

Nimelt, töötajate survestamine, et nad ennast COVID-19 vastu vaktsineeriksid hakkas juba

1. aasta alguses.
2. aprillil
3. a edastati enamikule töötajatele teatis uuendatud ametijuhendiga (allkirjastatud
4. aprillil
5. a), mille peale osad töötajad avaldasid ka kirjalikult oma arvamuse (vt nt 12.08.
6. a esitatud hagiavalduse lisa 43), teised aga andsid tööandjale suuliselt teada, et ei soovi hetkel ennast vaktsineerida.
7. aprilli
8. a teatise kohaselt pidid töötajad esitama hiljemalt
9. maiks
10. a immuniseerimispassi (vt nt lisa 42). Töötajad, kellega töölepingud erakorraliselt üles öeldi (s.t kõik hagejad, v.a töötaja VII) ei ole tööandjale eeltoodud kuupäevaks, s.t
11. maiks
12. a immuniseerimispassi esitanud. Eeltoodust nähtub, et tööandjale hiljemalt
13. mai
14. a teada, et töötajad kellega ta töölepingud erakorraliselt üles ütles, ei ole vaktsineeritud. Seega tulnuks tööandjal koheselt reageerida, mitte oodata juulikuu keskpaigani. Tööandja aga seda ei teinud, mis tekitas töötajates õigustatud ootuse, et töötajate töösuhted tööandjaga jätkuvad. 13.

§ 3

näeb ette, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Muuhulgas on isikutel tervisepõhiõigusest tulenevalt õigus otsustada ning võtta vastutus oma tervisega seotud küsimustes, seega saab ka näiteks enda vaktsineerimisega seotud põhimõtteid pidada veendumusteks eelviidatud PS sätete kohaselt. Üldjuhul tohib isikule raviteenuseid osutada vaid tema vaba ja teavitatud nõusoleku alusel. Tahtevastase ravi rakendamine (sh vaktsineerimine) on kooskõlas PS §-ga 28 õigustatud üksnes siis, kui ravimata inimene kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu. Seega võib Tallinna Kiirabi sekkumine inimese enesemääramisõigusesse ja sundvaktsineerimine olla iseenesest mõne nakkushaiguse leviku korral õigustatud, kuid see eeldab, et sundvaktsineerimiseks on seaduslik alus ja ülekaalukas avalik huvi ning puuduvad muud leebemad vahendid viiruse tõrjeks. 8

§ 108

esimese lause kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Töötaja III, töötaja IV, töötaja V, töötaja VI, töötaja IX, töötaja XI, töötaja XII, töötaja XIII ja töötaja XV paluvad kohtul, juhul kui viidatud töötajate töösuhe tööandjaga jätkub, mõista tööandjalt töötajate kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 1. augustist 2021. a (viimane tööpäev oli töötajatel 31. juuli 2021. a vastavalt ülesütlemise teatisele) kuni töölepingu taastamiseni. Juhul, kui tööandja siiski ei soovi töösuhte jätkamist ning esitab

§ 109

lg-s 2 nimetatud taotluse töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt, palub töötaja III, töötaja IV, töötaja V, töötaja VI, töötaja IX, töötaja XI, töötaja XII, töötaja XIII ja töötaja XV mõista tööandjalt viidatud töötajate kasuks välja

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis ning suurendada seda vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni tulenevalt

§ 109lg 1 teisest lausest.

Töötajad, kes soovivad tööandja juures edasi töötada (sh töötaja VII) ning ei ole ennast vaktsineerinud, soovivad, et tööandja lõpetaks nende ebavõrdse kohtlemise. Töötajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hagejad on faktiliste asjaolude all märkinud, et mittevaraline kahju on tekkinud eelkõige tööandjapoolsest vaktsineerimisele survestamisest ja ebaselgete signaalide andmisest: ühelt poolt on vaktsineerimine vabatahtlik, vajalik on enamiku töötajate vaktsineerimine ning isikukaitsevahendid annavad piisava kaitse SARS-CoV-2 viiruse vastu versus kui töötajad ei vaktsineeri, vallandatakse nad (mis on tänaseks ka teoks saanud). Vaktsineerimata töötajaid asuti ebavõrdselt kohtlema võrreldes nendega, kes otsustasid ennast vaktsineerida. Töötajate jaoks on vaktsineerimisega survestamine tekitanud suure vaimse heaolu langemise, kuni selleni, et mõnel on esinenud ka tervisehäireid ja töövõimetust. Tööandja kohus oleks olnud tegeleda töötajate psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamisega, mitte ise neid tekitada. Tööandja esindaja on kohtumistel korduvalt rõhutanud, et Kiirabis ei saa töötada „nõrgad“ – kui sul tekivad vaimse tervise häired tööandja survestamise peale, siis sa järelikult ei sobigi meile. Vaktsineerimata töötajaid nimetati avalikult tööandja poolt vaktsiinivastasteks, mis ei vastanud ühelgi juhul tõele – tegemist on valeväitega ning vaktsineerimata töötajate alavääristamisega, kuna vaktsiinivastane sõnana on hetkel ühiskonnas justkui sõimusõna, sellel on väga negatiivne ja alavääristav alatoon. Mittevaralist kahju, mis tekitati töötajatele ajal, mil nad olid kriisi lahendamise keskpaigas, andes endast 200% ja transportides haiglatesse raskeid COVID-19 haigeid, on raske ülehinnata. Töötajad ise on hinnanud oma mittevaralist kahju 6 kuu palga suuruseks. Kui kohus peaks tuvastama, et töötajate töölepingute ülesütlemised ei ole tühised, paluvad kõik töötajad kohtul välja mõista mittevaralise kahju hüvitised kohtu õiglasel 9

§ 107

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse loetakse, et leping ei ole lõppenud. Seetõttu palub töötaja I, töötaja II, töötaja VIII, töötaja X ja töötaja XIV lõpetada viidatud töötajate töölepingud tuginedes

§ 107lg-le 2.

Hagejate (v.a hageja VII) hinnangul tuleks töölepingud lõpetada kuupäeval, mil need lõppesid vastavalt tööandja soovile ehk viimane hagejate (v.a hageja VII) tööpäev oli

1. juuli
2. a, pärast seda ei võimaldatud hagejatel (v.a hageja VII) tööd jätkata, mistõttu oleks ka töölepingu lõpetamine muul kuupäeval ebamõistlik. Samas tuleb etteteatamistähtaja rikkumist arvestada ülesütlemise hüvitise suuruse määramisel.
3. Kui kohus lõpetab töölepingud

§ 107

lg 2 kohaselt, paluvad töötajad kohtul tööandjalt välja mõista

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis.

§ 109

lg-st 1 tuleneb, et kohus omal algatusel välja mõistetavat hüvitist suurendama, kui töötaja poolt välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid annavad selleks aluse ning töötaja peab sätte kohaldamist vajalikuks. Töötajad leiavad, et

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitisi tuleb olenevalt konkreetsest töötajast suurendada vähemalt 6-12 kuu keskmise töötasuni.

1. Tööandja tegi töötajale VII töölepingu muutmise ettepaneku, millega tööandja soovis lõpetada töötaja VII töö seoses õde-brigaadijuhi ametikohaga. Töötaja soovib sellel ametikohal jätkata ning on valmis tööd tegema, kuid tööandja ei ole võimaldanud alates
2. augustist
3. a töötajale vastava töö tegemist. Tulenevalt eeltoodust palub töötaja VII kohtul tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu alates
4. augustist
5. a kuni tööandja poolt tööle lubamiseni. Töötajal VII oli keskmine töötasu juunikuuni 1137,74 eurot, millest 0,5 kohta oli õde-brigaadi ametikoha eest ja 0,25 kohta analüütiku ametikoha eest, seega on töötajal VII õigus alates
6. augustist
7. a kuni töö andmiseni saada

§ 35alusel saamata jäänud töötasu 1137,74/3*2=758,49 eurot. 18. Tulenevalt Ts

MS §-st 367 paluvad töötajad välja mõista tööandja poolt töötajatele makstavatelt hüvitistelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni tööandja poolt vastavate summade täieliku tasumiseni. Hagejate nõuded

1. Hagejad paluvad: 19.
2. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
3. juulil
4. a esitatud töölepingu nr 195 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja N.D vahel sõlmitud tööleping nr 195 alates
5. augustist
6. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt N.D kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 12 kuu keskmise töötasuni, st 16 170,43 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt N.D kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.

1. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
2. juulil
3. a esitatud töölepingu nr 2165 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.D vahel sõlmitud tööleping nr 2165 alates
4. augustist
5. a, kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt J.D kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 328,42 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt J.D kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.3. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2399 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest W.G kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 1 044,78 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise 10

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 268,66 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt W.G kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.4. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1655 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest A.M V kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 480,46 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja A.M V vahel sõlmitud tööleping nr 1655 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt A.M V kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 882,76 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt A.M V kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.5. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1955 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest H.V kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 424,46 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja H.V vahel sõlmitud tööleping nr 1955 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 546,73 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.6. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2347 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest Q.M kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 092,92 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja Q.M vahel sõlmitud tööleping nr 2347 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 12 557,54 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.7. mõista Tallinna Kiirabilt B.C kasuks välja

§-s 35 sätestatud saamata jäänud töötasu (s.t 758,49 eurot kuus) alates 01. augusti 2021. a kuni tööandja poolt 11

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 5 933,78 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt M.J kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.9. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1862 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest J.P kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 841,36 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.P vahel sõlmitud tööleping nr 1862 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt J.P kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 048,15 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabailt J.P kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.

1. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
2. juulil
3. a esitatud töölepingu nr 2424 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada R.E ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2424 alates
4. augustist
5. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 10 149,79 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.11. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 15. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2427 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest A.Z kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 889,10 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada A.Z ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2427 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 334,61 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.12. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2455 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest U.Z kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 769,56 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine 12

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 10 617,37 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt U.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.13. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1772 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest H.Y kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 2 712,48 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada H.Y ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1772 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 16 274,91 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.

1. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt
2. juulil
3. a esitatud töölepingu nr 159 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada K.O ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 159 alates
4. augustist
5. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 12 kuu keskmise töötasuni, st 28 014,86 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.15. tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 29. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2143 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest W.Q kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 009,76 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.Q vahel sõlmitud tööleping nr 2143 alates
3. augustist
4. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 058,56 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel; 19.

1. mõista Tallinna Kiirabilt N.D, J.D, W.G, A.M V, H.V, Q.M, B.C, M.J, J.P, R.E, A.Z, U.Z, H.Y, K.O ja W.Q kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses töötasu ja hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Alternatiivselt: kui kohus peaks leidma, et töölepingute ülesütlemine oli tühine, lõpetada need töölepingud kohtu otsusega 31.07.2021 seisuga. Muus osas jätta hagejate nõuded rahuldamata. 13

) § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale kehtestatud uute nõuetega kohanematuse tõttu (hagejate esitatud lisad 15, 26, 30, 38, 44, 48, 56, 63, 67, 73, 80, 85, 87 ja 96 – avaldused töölepingute erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel). Hagejale 2 esitatud ülesütlemisavalduses viitas kostja lisaks ka

§ 88

lg 1 ple 3 (tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine). Vastavalt ülesütlemisavaldusetele oli hagejate 1-6 ja 8-15 töösuhete viimane päev 31.07.2021. Vaidlus puudub selle üle, et hagejad 1-6 ja 8-15 on töölepingu ülesütlemisavaldused kätte saanud. Kuna hageja 7 töötas juba varasemalt osaliselt õde-brigaadijuhina ja osaliselt analüütikuna, siis tuli kostja hagejale 7 vastu ja tegi talle ettepaneku töölepingu muutmiseks selliselt, et alates 01.08.2021 töötaks hageja 7 üksnes analüütikuna. Kuigi hagiavalduse tervikteksti punktides 2.53 ja 3.19 on hageja 7 üritanud jätta muljet, nagu oleks kostja teinud ühepoolse ettepaneku, millega hageja 7 ei nõustunud, ning väidab, et hageja 7 vastavat töölepingu muudatust ei soovinud, on hageja 7 ometi vastava töölepingu muudatuse allkirjastanud (kostja 08.11.2021 vastuse lisa 1). 15

§ 88lg 1 p 2 kui ka p 3 alusel.

Seega, kõik

§ 88lg 1 p 2 ja p 3 kohaldamise eeldused olid täidetud.

33. Ebaõige on ka hagejate väide, et ülesütlemine on tühine, kuna tööandja korraldus (vajadus esitada immuniseerimistõend) oli ebaseaduslik. Kõik hagiavalduse tervikteksti punktis 3.3 välja toodud võimalikud põhiõiguste riived on õiguspärased, põhjendatud ja proportsionaalsed. Nõustuda ei saa ka hagejate seisukohaga, et kui seadusandja ei ole muutnud vaktsineerimist üldkohustuslikuks, on automaatselt välistatud immuniseerimispassi esitamise nõudmine töösuhte raames, isegi kui tööandja riskianalüüsi kohaselt on tegemist vajaliku ja vältimatu meetmega. See seisukoht ei põhine eeltoodu valguses kehtival õigusel. Samuti ei nõustu kostja hagejate seisukohaga, et COVID-19 vältimiseks on olemas muud sama tõhusad meetmed nagu vaktsiin. Kostja ei ole tõendanud, et isikukaitsevahendid või nn „ninasprei“ oleks teaduslikult tõestatult sama efektiivsed. Kuigi kostja hinnangul ei pidanuks kostja antud olukorras tegema hagejatele eelnevat hoiatust ning ei kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hoiatus peaks olema tehtud kirjalikus vormis või et hoiatuse tekstis peaks sisalduma sõna „hoiatus“, oli kostja 29.04.2021 ja 12.07.2021 teatistes kirjas järgnev: „Kui Te siiski otsustate keelduda 16

§ 88

lõike 1 punkti 2 alusel (töökohale sobimatuse tõttu) üles öelda.“ Seega on kostja töötajaid hoiatanud. 34. Töölepingute ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul. Praeguses vaidluses jäi kostja poolt määratud täiendava tähtaja (17.05.2021, milleks töötajatel paluti esitada tööandjale immuniseerimistõend) ja töölepingute ülesütlemise (alates 13.07.2021, töösuhete viimane päev 31.07.2021) vahele ca. 2 kuud. Töösuhted tuleb lõpetada kohtu otsusega 31.07.2021 seisuga. Seda on taotlenud ka hagejad. Hüvitiste nõudeid tuleb vähendada nullini.

§ 109

lg 1 alusel töötajale väljamõistetava hüvitise üheks eesmärgiks on kompenseerida töötajale töösuhte lõppemisest tingitud sissetuleku kaotus. Praegusel juhul ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid kaotanud sissetuleku või et kostja juures töölepingu lõppemise tõttu oleks nende elatustase langenud. Tervishoiutöötaja leiab Eestis töö esimesel päeval, kui tal endal selleks soovi on. Eestis on jätkuvalt puudu ca. 4000 õde – seega ei ole töö saamine mingi probleem ning tööotsinguportaalides on pakkumisi pigem palju kui vähe. Peale selle, näiteks hageja 3 on ennast tänaseks COVID-19 vastu vaktsineerinud ja asunud uuesti tööandja juures tööle ning hageja 6 esitatud andmetest nähtub, et lisaks sellele, et ta töötas kostja juures, töötab ta ka Viimsi Haiglas. Ükski hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik leida tööd ja isegi kui see nii oleks (näiteks sellepärast, et nad ei ole vaktsineeritud ja seetõttu ei võeta neid tervishoiusüsteemi tööle), siis on see nendest endast tulenev põhjus, mis ei ole hüvitise suurendamise aluseks. Samuti palume arvesse võtta, et poolte hagejate (hagejad 2, 3, 6, 10, 11, 12 ja 15) töösuhted kestsid alla viie aasta, millest omakorda nelja hageja (hagejad 3, 10, 11, 12) töösuhted kestsid alla kahe aasta. Kuna need töösuhted kestsid pigem lühikest aega, siis kindlasti ei ole põhjendatud nendele hagejatele kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise maksmine. Kõikide hagejate suhtes palume arvesse võtta hagejate töölepingute ülesütlemisele eelnenud käitumist ja korduvaid hoiatusi. Töölepingu lõpetamisel

§ 88

lg 1 p 2 alusel saavad töötajad ennast töötukassas arvele võtta ega jää ilma riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest garantiidest. See tuleneb töötuskindlustuse seaduse § 6 lg-test 1 ja

1. Arvestades eeltoodut on hagejate hüvitiste nõuded 6–12 kuu keskmise töötasu ulatuses täielikult põhjendamata.
2. Hagejate nõuded seoses mittevaralise kahju hüvitamisega on ebaselged ja tõendamata. Ühelt poolt paluvad hagejad (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkte 2.3.1, 2.4.1, 2.5.1, 2.6.1, 2.9.1, 2.11.1, 2.12.1, 2.13.1, 2.15.1, 2.32, 2.50, 2.90 ja 2.100 ning taotlust enne hagiavalduse tervikteksti punkti 3.10), et lisaks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisele (mis tekitab hüvitise nõude

§ 109

lg 1 alusel) mõistaks kohus kostjalt hagejate kasuks välja ka

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitise (see säte aga viitab töösuhte jätkumisele) ning mittevaralise kahju hüvitise. Samas,

§ 109

lg 3 ütleb, et kui töötajale on määratud hüvitis

§ 109

lg 1 alusel, siis ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel (st töötaja ei saa esitada samaaegselt nõudeid nii

§ 108kui ka § 109 lg 1 alusel).

Teiselt poolt, juhul kui kohus peaks leidma, et töölepingute ülesütlemised ei ole tühised, paluvad hagejad mõista kostjalt nende kasuks välja mittevaralise kahju hüvitised kohtu õiglasel äranägemisel (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkte 2.1.3, 17

§ 109

lg 1 alusel hüvitiste saamiseks ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka nendega seotud nõuded ehk viivise nõuded ning need tuleb jätta rahuldamata. 37. Hageja 7 ja kostja kokkuleppel muudeti hageja 7 töölepingut selliselt, et alates 01.08.2021 töötab hageja 7 kostja juures analüütikuna osalise tööajaga 14 tundi nädalas. Kostja esindaja on allkirjastanud kõnealuse töölepingu muudatuse omakäelise allkirjaga ning hageja 7 on allkirjastanud töölepingu muudatuse kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga. St hageja 7 ja kostja on saavutanud kokkuleppe töölepingu ühe olulise tingimuse ehk tööaja suhtes: et hageja 7 töötab osalise tööajaga 14 tundi nädalas. Kostja ei ole jätnud hagejale 7 tööd andmata ning on võimaldanud hagejale 7 kokkulepitud mahus tööd ja maksnud talle selle eest ka kokkulepitud tasu. Hagejal 7 ei ole jäänud töötasu saamata. Seega, hageja 7 saamata jäänud töötasu nõue seoses väidetava töö mitteandmisega

§ 35alusel on täielikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kuigi kostja taotleb hageja 7 saamata jäänud töötasu nõude rahuldamata jätmist, vaidleme vastu ka hageja 7 keskmise töötasu arvutustele. Hageja 7 ühe kuu keskmine töötasu oli 1037,31 eurot bruto [arvutuskäik: (1032,61 + 984,24 + 999,76 + 1370,68 + 902,60 + 933,99) : 6 = 1037,31]. Hageja 7 nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitist ebavõrdse kohtlemise eest kohtu äranägemisel (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkti 2.7 ja hagiavalduse tervikteksti punkti 2.54). Hageja 7 ise hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot, kuid ei ole selgitanud, milles tema arvates seisnes ebavõrdne kohtlemine ega kuidas talle tekkis mittevaraline kahju. Kostja ei ole hagejat 7 diskrimineerinud, alavääristanud ega kohelnud teda võrreldes teiste (tervishoiu)töötajatega ebavõrdselt. Samuti ei ole kostja teinud hagejale 7 takistusi tööalastel koolitustel 18

§ 107lg 2 alusel osaliselt.

Mõistis Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 10 758,60 eurot (bruto) ja viivised, J.D kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 4 910,94 eurot (bruto) ja viivised, W.G kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 994,22 eurot (bruto ja viivised, A.M V kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 9 601,80 eurot (bruto) ja viivised, H.V kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 8 993,96 eurot (bruto) ja viivised, Q.M kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 3 409,44 eurot (bruto) ja viivised, M.J-i kasuks välja

§ 109

lg 1 kohane hüvitis 2 355,24 eurot (bruto) ja viivised, J.P kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 5 524,08 eurot (bruto) ja viivised, R.E kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 3 228,70 eurot (bruto) ja viivised, A.Z-i kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 2 468,01 eurot (bruto) ja viivised, U.Z kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 3 196,62 eurot (bruto) ja viivised, H.Y kasuks välja

§ 109

lg 1 hüvitis 7 875,24 eurot (bruto) ja viivised, K.O kasuks

§ 109

lg hüvitis 16 266,72 eurot (bruto) ja viivised, W.Q kasuks välja

§ 109lg 1 hüvitis 2 613,99 eurot (bruto) ja viivised.

Andis menetluskulude jaotuse.

1. Otsuse põhjenduste kohaselt hagejad (v.a hageja VII, kellega töösuhet ei lõpetatud) on avaldused kätte saanud. Seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad mistahes etteheited hagejate sisulise tööülesannete täitmise kvaliteedile. Kostja on töölepingud üles öelnud üksnes lähtuvalt asjaolust, et hagejad ei täitnud kostja poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust kohaselt ning tähtaegselt. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust täidesaatva võimu määrus – vastupidist ei ole esile toodud ning ka kohtul puudub vastav teadmine.
2. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka hagejatega sõlmitud töölepingud – töölepingustes puudub kostja ja töötaja vaheline kokkulepe, millega oleks töötaja võtnud kohustuse end vaktsineerida või millega oleks tööandjale antud õigus nõuda töötajalt enda vaktsineerimist. Kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsi ning selle raames koostatud tegevuskavaga kehtestanud vaktsineerimiskohustuse ja sätestanud vastava tähtaja, mil peavad enamikud töötajatest olema kohustuse täitnud - 31.03.
3. Seejärel on kostja riskianalüüsi pinnalt koostanud hagejatele uued ametijuhendid, kuhu oli COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kohustus sisse kirjutatud, täpsemalt peatükis 7 „töökohale 19

§ 12- töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel).

Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli kostja ühepoolne toiming. Asjaolu, et muudatus hagejatele teatavaks tehti, ei muuda seda mitmepoolseks tehinguks. Kohus nõustub, et teatud ulatuses peab kostjal olema võimalik ka ühepoolselt tööohutuse nõudeid muuta (vt ka TTOS § 13 lg 2,

§ 28lg 2 p 6).

See saab aga toimuda üksnes üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust töökohale. Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hagejatele vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole seaduslik, ei ole tegemist korraldusega, mida hagejad täitma oleks pidanud. Lisaks ei ole nimetatud korraldus seotud hagejate tööülesannetega, vaid pelgalt nende endi tervislike küsimustega. 43. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa hageja II puhul pidada tööandja mõistlike korralduste eiramiseks või töökohustuste rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalused kostja avaldused töölepingute lõpetamiseks on materiaalse aluse puudumise tõttu

§ 104lg 1 kohaselt tühised.

Kuivõrd kohus on leidnud, et vaidlusalused kostja avaldused töölepingute lõpetamiseks on tühised, ei analüüsi kohus, kas on täidetud

§ 88lg 2-4 sätestatud eeldused.

44. Hagejatele edastatud teatistes on kostja hagejaid piisavalt selgelt hoiatanud, mistõttu saab

§ 88lg 3 sätestatud kohustuse täidetuks lugeda.

Samuti saab täidetuks lugeda

§ 88

lg 4 sätestatud mõistliku aja eelduse, kuivõrd ülesütlemise aluseks olnud asjaolust (vaktsineerimiskohustuse rikkumine) sai kostja teada pärast enda määratud tähtaegasid (hagejal XI hiljemalt 13.07.2021 ning ülejäänud hagejad hiljemalt 18.05.2021) ja avaldused on edastatud peamiselt

1. juuli teisel poolel. 2-kuulist viivitust, arvestades sealjuures ka asjas esile toodud kronoloogiat, ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks.
2. Osa hagejaid on soovinud tööle ennistamist ning on oma primaarnõuded sõnastanud sellest lähtuvalt (st nõudes töölepingute lõpetamist alternatiivnõudena). Kostja on töösuhete ennistamise võimaluse välistanud. Seega vastavaid nõudeid ei saaks kohus 20

§ 108kohaseid primaarseid ja alternatiivseid nõudeid.

46. Hageja III (olles kostja vastuse kohaselt asunud uue lepingu alusel kostja juurde tööle) on palunud mõista kostjalt hageja III kasuks välja

§-s 108 sätestatud kahjuhüvitise alates

1. augustist
2. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 1 044,78 eurot kuus) ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud nõude rahuldamine

§ 108

alusel ei ole võimalik, kuivõrd hageja III on kostja juurde tööle asunud uue töölepingu alusel, mitte põhjusel, et kohus on kostja ja hageja III vahel varasemalt sõlmitud lepinguga seotud ülesütlemise tühisuse tuvastanud. 47. Hagejad on esitanud taotluse töölepingute lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel.

Kostja ütles töölepingud erakorraliselt üles seadusest tulenevat etteteatamistähtaega järgimata ning märkis hagejate viimane tööpäev on 31.07.2021. Siiski ei ole hagejad soovinud töölepingute lõpetamist ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (eelduslikult põhjusel, et kostja on hüvitanud vähem etteteatatud päevad hagejatele rahas

§ 100lg 5).

Kostja on hagejate taotlusega nõustunud. Seega kohus lõpetab

§ 107lg 2 alusel töölepingud alates 01.08.2021.

48. Kui kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 järgi, kuulub

§ 109

lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus lähtub kostja 21.06.2022 vastuses (vt III kd, tlk 94) esitatud tabelis toodud keskmise töötasu suurustest, mis on kujunenud järgmiselt: Jrk Nimi

1. N.D Ühe kuu keskmine töötasu (EUR) 1195,40
2. J.D 1636,98
3. W.G 994,22
4. A.M V 2400,45
5. H.V 2248,49
6. Q.M 1704,72
7. M.J 785,08
8. J.P 1841,36
9. R.E 1614,35
10. A.Z 822,67
11. U.Z 1598,31
12. H.Y 1968,81
13. K.O 2033,34 Arvutuskäik (1120,04 + 1030,80 + 1358,80 + 1296,51 + 1161,16 + 1205,06) : 6 = 1195,40 (571,69 + 2054,20 + 2537,46 + 2426,98 + 2079,24 + 152,33) : 6 = 1636,98 (798,88 + 979,16 + 1059,78 + 1185,34 + 1201,78 + 740,40) : 6 = 994,22 (3048,78 + 2038,68 + 2379,81 + 2486,42 + 2675,02 + 1773,96) : 6 = 2400,45 (2534,52 + 2196,08 + 2567,20 + 2530,68 + 2285,24 + 1377,20) : 6 = 2248,49 (1549,40 + 1672,00 + 1809,72 + 1463,01 + 1789,76 + 1944,43) : 6 = 1704,72 (945,60 + 696,00 + 767,04 + 845,28 + 805,70 + 650,83) : 6 = 785,08 (2216,84 + 982,34 + 2315,37 + 1602,82 + 2540,64 + 1390,14) : 6 = 1841,36 (1782,28 + 1441,60 + 1688,10 + 1747,94 + 1831,21 + 1194,98) : 6 = 1614,35 (2198,03 + 1450,64 + 787,03 + 1,70 + 0 + 498,64) : 6 = 822,67 (1691,28 + 1092,66 + 1744,92 + 1935,15 + 1885,91 + 1239,96) : 6 = 1598,31 (-1132,25 + 1150,02 + 2745,88 + 3274,59 + 3181,54 + 2593,06) : 6 = 1968,81 (2215,76 + 1946,80 + 2906,56 + 1545,06 + 2335,68 21

§ 109lg 1 hüvitisnõuded rahuldada.

Hüvitiste suurus ja kohtu kaalutlused on nähtavad alltoodud tabelist: Jrk Nimi

1. N.D
2. J.D Ühe kuu keskmine töötasu (EUR) 1195,40 1636,98

§ 109

lg 1 hüvitis (EUR) 10 758,60 4 910,94 Põhjendused Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o tööstaaž kostja juures oli erakordselt pikk; o on eakas ning tal on ilmnenud enda sõnul terviseprobleemid; o kõrgemast east tulenevalt võib olla keskmisest keerulisem uue töökoha leidmine; o oli töölepingu lõpetamise ajal 58-aastane ja tema vanust arvestades oleks ta varsti läinud pensionile; o oli õigustatud ootus, et kui ta täidab oma tööülesandeid korralikult, siis ei pea ta vahetult enne pensionile jäämist hakkama uut töökohta otsima. Põhjendatud on hüvitis 9 kuu keskmise töötasu ulatuses. Viited kostja rikkumise tõttu tekkinud terviseprobleemidele (vt VI kd, tlk 22 - epikriis) tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd tõendamata on põhjuslik seos terviseprobleemide ja kostja tegevuse vahel. Esinevad asjaolud, mis annaks aluse seaduses sätestatud üldreeglist tuleneva hüvitise vähendamiseks. Tööstaaž oli ülesütlemise hetkel alla 4 aasta. Seos tööandaja käitumise ja tööstressi tekkimise vahel on tõendamata (see ei tulene hageja esitatud tõendist, I kd, tlk 89-91 - epikriis) – töö iseloom oli niigi stressirikas. Põhjendatud on hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda mh mõnevõrra õigustab asjaolu, et tööandja võttis vaktsineerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu tagasi töötajale tehtud pakkumise (I kd, tlk 72 ja 74) hakata koordineerima brigaadijuhtide koolitusi, kuid reaalne ajaline suhe töölepingu ülesütlemisega on pigem nõrk. Töötajal oli lisaks veel kaks töökohta (II kd, tlk 111). Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus 22

§ 109

lg 1 järgse hüvitisenõude kontekstis on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt on hagejate töövaldkonnas suur nõudlus tööjõu järele. Hüvitisnõuet ei välista ega anna alust selle vähendamiseks asjaolu, et hagejatel on võimalik end töötuna arvele võtta. Silmakirjalikult mõjuvad kostja väited, mille kohaselt töölepingute tulemusel hagejad sissetulekut ei kaotanud – see eeldaks, et kostja juures hagejatele töö eest tasu ei makstud. On ilmne, et töölepingu lõppedes sissetulek kaob (eeldusel, et isikul on üks sissetulekuallikas) või väheneb (eeldusel, et isikul on rohkem kui üks sissetulekuallikas). Kohus selgitab, et ülaltnähtuvate hüvitiste suurust ei õigusta asjaolu, et töötajaid töösuhte kestel diskrimineeriti. Nimetatud hüvitis kompenseerib üksnes töölepingute õigusvastase lõpetamisega tekkinud kahju. 50. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine -Jätta hageja I hagi menetlemisega seotud menetluskulud 33,47% ulatuses hageja I kanda ning 66,53% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja II hagi menetlemisega seotud menetluskulud 65,73% ulatuses hageja II kanda ning 34,27% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja III hagi menetlemisega seotud menetluskulud 84,14% ulatuses hageja III kanda ning 15,86% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja IV hagi menetlemisega seotud menetluskulud 35,48% ulatuses hageja IV kanda ning 64,52% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja V hagi menetlemisega seotud menetluskulud 38,17% ulatuses hageja V 26

§ 109lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 9 kuu keskmise töötasuni, st 12 127,86; 27

§ 109

lg 1 (ja 2) teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 328,42 euroni; - mõista Tallinna Kiirabilt W.G kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 3 134,34 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt A.M-i (end. V) kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 9 921,84 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 9 697,84 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 8 371,68 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt B.C kasuks välja

§-s 35 sätestatud saamata jäänud töötasu (s.t 758,49 eurot kuus) alates

1. augusti
2. a kuni tööandja poolt töölepingus nr 2104 ettenähtud õde-brigaadijuht (0,5 koormusega) töö andmiseni ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt; -mõista Tallinna Kiirabilt M.J kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 2 966,88 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt J.P kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 123,40 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 5 074,89 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks

§ 109

lg 1 (ja 2) teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 334,61 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt U.Z-i kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 5 308,68 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 10 849,92 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 8 kuu keskmise töötasuni, st 18 676,56 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 058,56 euroni; -jätta kõik menetluskulud Tallinna Kiirabi kanda; -mõista Tallinna Kiirabi käest välja mõistetavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise ja jaotuse otsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni. 53. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt apellandid ei nõustu kohtu käsitlusega keskmise töötasu arvutamisest, mistõttu on kõigi apellantide keskmine töötasu ja seega hüvitise suurused arvestatud ebaõigesti. 28

§ 109

lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 123,4 euroni (lisa 3 – J.P keskmise töötasu arvestus) (mitte 11 048,15 euroni, nagu on ekslikult toodud hagiavalduses). Apellantide hinnangul on selline nõude täpsustamine lubatav, kuivõrd tegemist ei ole uute asjaolude ja tõendite esitamisega TsMS § 633 lg 5 mõttes. Lisaks, apellantide nõude (täieliku) rahuldamise korral oleks kohus pidanud apellantide arvutuskäiku niikuinii kontrollima, kuivõrd Riigikohus on korduvalt rõhutanud, muuhulgas nt tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16 (p 16), et otsusest peab nähtuma mõistetav arvutuskäik mingi tulemuseni jõudmiseks. 55. Apellandid leiavad, et nende hinnangul ei anna

§ 109

lg 1 kohtule õigust hüvitise vähendamiseks alla seaduses sätestatud kolme kuu töötasu hüvitise. Apellandid J.D, W.G, Q.M, J.P, R.E, A.Z, U.Z ja W.Q ei nõustu kohtu otsuse p-s 151 toodud põhjendustega hüvitisnõuete vähendamiste ja suurendamiste osas.

1. B.C töövaidlus on erinev teistest, kuna kuigi tal ei võimaldatud teha edasi tema põhitööd (õde-brigaadijuht), ei lõpetatud tema töölepingut erakorraliselt nii nagu teiste töötajatega. Apellandile tundub, et tema osas ei ole kohus piisavalt olukorda süvenenud. B.C oli õde-brigaadijuht, kes alates 01.02.
2. a (kohus on ekslikult p-s 154 märkinud, et alates 30.12.
3. a, selline ametikoht loodi alles
4. a sügisest) võttis enda täita ka ühe lisa töö, milleks on analüütiku töö. Analüütiku töö vastustaja juures ei ole eraldi kutse ning see ei ole see, milleks B.C koolis õppis – see tagas vaid lisateenistuse. Kogu apellandi töölepingu põhiline sisu (töö sisu) on seotud lahutamatult õde-brigaadijuhi ametikohaga ning selles osas soovis vastustaja ka apellandi ametijuhendit ehk töölepingut muuta. Vastustaja on selgelt väljendanud apellandile varasemalt, et analüütiku tööd ei saagi teha, kui brigaadi ei sõida – ka kõik ülejäänud analüütikud teevad seda lisatööna ning sõidavad brigaadi. B.C ei ole nõustunud kordagi sellega, et tema õde-brigaadijuhi ametikoht töölepingust kaoks, sellist selgesõnalist kokkulepet pole olemas. On ainult kokkulepped selle kohta, et tööandja suurendas tema analüütiku koha koormust: alates 01.08.
5. a 0,25 kohalt 0,35 kohale ja alates 01.09.
6. a 0,35 kohalt 0,5 kohale, muid muudatusi töölepingus ei tehtud. B.C ei nõustu oma hagi rahuldamata jätmisega ja palub hagi rahuldada kogu ulatuses.
7. Kohus on leidnud, et kuna kohus ei ole rahuldanud apellantide

§ 109

lg-st 1 tulenevaid hüvitisnõudeid apellantide poolt nõutud ulatuses (s.t suuremas ulatuses kui seaduse sõnastusest tuleneva kolme kuu keskmise töötasu ulatuses), on apellantide hagi järelikult rahuldatud üksnes osaliselt ning et seetõttu tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sättele tuginedes on kohus osaliselt jätnud apellantide menetluskulud apellantide enda kanda ning pannud kohustuse maksta ka suur osa kostja menetluskuludest. 29

§ 109lg 1 alusel.

Isegi kui asuda seisukohale, et ülesütlemine oli tühine, nagu on leidnud maakohus, on maakohus rikkunud õigusnorme ja jätnud hüvitiste väljamõistmisel põhjendamatult tähelepanuta mitmed asjaolud, millele kostja tugines. Ühelt poolt on kohus leidnud, et kostja võib olla ülehinnanud töökeskkonna riskifaktoreid, täpsemalt ohuteguri ilmnemisel tekkiva tagajärje raskusastet ning sellest johtuvalt ka riskitaset. Samas on kohus leidnud, et hagejate puhul oli tegemist operatiivtöötajatega, mistõttu võib eeldada, et nende kokkupuude oli COVID-19 haiguse hooajal vastavat haigust põdevate isikutega väga tõenäoline, lausa et vältimatu. Teises kohas järeldab kohus, et töökeskkonnas ohuteguri ilmnemisel tekkivad tagajärjed ei olnud tasemele IV vastavad; samas järgmises lauses on kohus arvamusel, et riskianalüüsi koostamise hetkel oleks olnud põhjendatud riskitase IV.

1. Lisaks eelnevale on kohus tulnud ebaõigele järeldusele nagu oleks kostja riskianalüüs näinud riskide maandamiseks ette mitmeid alternatiivseid võimalusi, mistõttu vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna ei saa pidada proportsionaalseks. Kostja hinnangul ei olnud muude abinõude kasutamise puhul tegemist alternatiivsete võimalustega, vaid neid tuli kasutada lisaks vaktsineerimisele, st tõhusa kaitse saavutamiseks pidi kasutama kõiki abinõusid koos. Isikukaitsevahendite kasutamine või muud meetmed ei asendanud oma efektiivsuselt vaktsineerimist. Läbi menetluse ei ole kostja nõustunud hagejate seisukohaga, et COVID-19 vältimiseks on olemas muud sama tõhusad meetmed nagu vaktsiin.
2. Asudes seisukohale, et kostjal puudus vaktsineerimiskohustuse sätestamiseks seadusest tulenev alus, lugedes mitteüldtuntud asjaolud üldtuntuks ning tuvastades asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt on kohus arusaadavalt jõudnud väärate järeldusteni. Näiteks, et vaktsineerimise eesmärk saaks olla üksnes töötaja enda tervise kaitse; et riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus enda vaktsineerida, st kostja saanuks üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda.
3. Kuna töölepingute ülesütlemise alus tulenes seadusest ning ülesütlemine vastas seaduse nõuetele, st ülesütlemine on kehtiv, siis ei saa kohus lõpetada töölepinguid omal algatusel ning sellest tulenevalt ei ole töötajatel õigust saada ka mistahes hüvitist

§ 30(44) 109 lg 1 alusel.

Isegi kui asuda seisukohale, et ülesütlemine oli tühine, nagu on teinud maakohus, on maakohus rikkunud õigusnorme ja jätnud hüvitiste väljamõistmisel põhjendamatult tähelepanuta mitmed asjaolud, millele kostja tugines. Maakohus on õigesti leidnud, et Riigikohus on märkinud, et

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lg 3 järgi võlaõigusseaduse (VÕS) 7.

peatüki sätteid. Samuti on apellant selles osas üldiselt nõus maakohtu viitega Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-79-13. Sama põhimõtet korratakse ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2022 otsuse nr 2-20-16369 p 15 II lõigus. Küll aga on maakohtu otsus teravalt vastuolus Riigikohtu praktikaga (sh sellega, millele maakohus ise osundab) selles osas, kus maakohus leiab, et

§ 109

lg 1 järgse hüvitisenõude kontekstis on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt on hagejate töövaldkonnas suur nõudlus tööjõu järele; et hüvitisnõuet ei välista ega anna alust selle vähendamiseks asjaolu, et hagejatel on võimalik end töötuna arvele võtta; või et kostja viited sellele, et hagejad ei ole tõendanud, et nad on töölepingute ülesütlemise tulemusel kaotanud sissetuleku, on silmakirjalikud. Nimelt on kolleegium 15.06.2022 otsuses nr 2-20-16369 selgitanud, et kui töötaja nõuab

§ 109

lg 1 alusel tööandjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, siis peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4) kui ka sellise kahju suurust. Peale selle on Riigikohtu tsiviilkolleegium 15.06.2022 otsuse nr 2-20-16369 punktis 15.2 rõhutanud, et VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Seega olid esimese astme menetluses igati põhjendatud nii kostja viited sellele, et töölepingu lõpetamisel

§ 88

lg 1 p 2 alusel saavad töötajad ennast töötukassas arvele võtta ega jää ilma riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest garantiidest kui ka sellele, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid kaotanud sissetuleku. Käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud kahju tekkimist ja kohus on seega ebaõigesti määranud neile hüvitised. 64. Kuna hagejate põhinõuded ehk nõuded

§ 109

lg 1 alusel hüvitiste saamiseks ei ole põhjendatud (vt ka ülal p 13), siis ei ole põhjendatud ka nendega seotud nõuded ehk viivise nõuded ning need tuleb jätta rahuldamata. Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt W.G, A.M-i (end V) (edaspidi nimetatud ka perenimega V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y, ja W.Q kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise teistmoodi kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D kasuks vähem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, K.O ja N.D kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitise rohkem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, nimetatud summadelt arvestatud viiviste osas, samuti eelnimetatud hagejate menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y, ja W.Q kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D, K.O ja N.D kasuks välja

§ 109

lg-s 1 märgitud hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses ja neilt summadelt viivis ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus 31

) § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale kehtestatud uute nõuetega kohanematuse tõttu. Hagejale 2 esitatud ülesütlemisavalduses tugines kostja lisaks ka

§ 88

lg 1 p-le 3 (tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine). -Vastavalt ülesütlemisavaldustele oli hagejate 1-6 ja 8-15 töösuhete viimane päev 31.07.

1. -Vaidlus puudub selle üle, et hagejad 1-6 ja 8-15 on töölepingu ülesütlemisavaldused kätte saanud.
2. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingute 32

§ 88

lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) ja p 3 järgi on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandja võib ühepoolselt muuta töösuhte jooksul ametijuhendit. Maakohus leidis, et ametijuhendi muutmine eeldas poolte kokkulepet. Ringkonnakohus asub seisukohale, et poolte kokkuleppeta tööandja poolt ametijuhendi muutmine töösuhte jooksul ei muuda muudetud ametijuhendit töötaja jaoks õiguslikult siduvaks. Seega ei andnud ametijuhendi muutmine alust töölepingu lõpetamiseks.
2. Kuna töötajate vaktsineerimiskohustus seati hagejatele sisuliselt 16.04.2021 kostja peaarsti käskkirjaga, siis analüüsis maakohus põhjendatult ka seda, kas taolise käskkirjaga määratud vaktsineerimiskohustus saaks olla õiguspärane töösuhtest tulenev korraldus, mida hagejad pidid täitma. Maakohus leidis, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei olnud seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja leiab, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse sätestamiseks alust seadus, kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 lg 5 järgi on tööandjal õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud. NETS § 13 lg 6 kohaselt toimub muu hulgas tervishoiutöötajate ning teiste patsiendiga vahetult kokkupuutuvate tervishoiuasutuse töötajate tervisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral TTOS § 8 lg 3 alusel kehtestatud nõudeid (st Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid). Tulenevalt NETS § 13 lg-st 7 on tööandjal õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lg-le 2 peab kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest võtma tööandja tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Vabariigi Valitsuse
3. mai
4. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“: § 6 lg 2 p 7 sätestab, et kui ohtu pole võimalik 33

§ 88lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejatega töölepingute ülesütlemised on tühised. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti lõpetanud hagejatega töölepingud alates 01.08.

1. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate viimaseks tööpäevaks oli 31.07.2021, siis on töölepingud lõpetatud õigesti alates 01.08.
3. Maakohus analüüsis kostja poolt läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi ning selle raames koostatud tegevuskava, leides, et kostja on riskihinnangus ning selle alusel loodud tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohta, mille järgi on kostja riskihinnangus lähtunud vääratest eeldustest, tuleb korrigeerida. Esiteks on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus poleks saanud lugeda otsuses üldtuntuks asjaolusid (COVID-19 viiruse kulg on enamikul juhtudel kerge ning tüsistuseta; COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine; üldteadaolevalt nakatuvad (sh raskelt) ja levitavad haigust ka vaktsineeritud inimesed), mille kohta ta ei teatanud sisulise arutamise käigus, et kavatseb need asjaolud lugeda üldtuntuks. Teiseks tuleb nõustuda ka kostjaga selles, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava tegemise aja, mis kinnitati 04.03.2021 a, st olukorras, kus vaktsineerimise võimalus oli kestnud ainult ligikaudu 2 kuu jooksul (hagejad on esile toonud, et vaktsineerimise üleskutse avaldati 28.12.2020). Seega ei saa kostjale ette heita, et ta lähtus riskihinnangu koostamisel täielikult vääratest eeldustest. Seda, et COVID-19 nakatumisvõime seos vaktsineeritusega erinevate tüvede levimisel ajas muutub, ei saanud kostja täies ulatuses ette näha. Küll aga võinuks kostja kaaluda, kas sellises ebakindlas olukorras, kus uued vaktsiinid olid alles turule tulnud ning vaktsineerimise mõjude kohta avaldati koheselt peale riskihinnangu tegemist ettevaatlikke seisukohti, riskihinnangus avaldatu korrigeerimist. Seega tulnuks peale vaktsiinide ja vaktsineerimiste kohta ametlike sisukohtade saamist (II kd, tlk 35-41; 34

§ 109

lg 1 alusel mõistma neile välja suurema hüvitise, sh ka seetõttu, et maakohus on keskmise palga suuruse arvestanud välja ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et hagejate keskmine palk on arvestatud ebaõigesti. Maakohus on keskmise palga arvestanud selliselt, et liitnud iga hageja kuupalga 6 kuu jooksul ja jaganud selle 6ga.

1. Vabariigi Valitsuse 11.06.
2. a määruse nr 91 „keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 järgi keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust ja § 3 lg 1 järgi keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
3. Poolte vahel puudub vaidlus hagejate iga kuu töötatud päevade hulga ja iga kuu töötasu suuruse osas. Seega arvestades eelpooltoodud Vabariigi Valitsuse määrust keskmise töötasu arvestamiseks, lähtudes sellest, et keskmise kalendaarse tööpäevatasu arvutamiseks tuleb kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud jagada kuue kuu kalendaarsete tööpäevadega ning sellest tuleb maha arvestada

§ 19

alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad (mille saab, kui kalendaarsetest tööpäevadest arvestada maha tegelikult töötatud päevad) ning keskmise kuutasu leidmiseks tuleb kuue kuu kalendaarsed tööpäevad korrutada kalendaarse tööpäevatasuga ning saadu omakorda jagada kuuega moodustub hagejate keskmise töötasu suuruseks järgmiselt: N.D 1 347,54 eurot, J.D 2 388,07 eurot, W.G 1 044,78 eurot, A.M V 2 480,46 eurot, H.V 2 424,46 eurot, Q.M 2 092,92 eurot, B.C 1 137,74 eurot, M.J 988,96 eurot, J.P 2353,90 eurot, R.E 1 691,63 eurot, A.Z 1 889,10 eurot, U.Z 1 769,56 eurot, H.Y 2 712,48 eurot, K.O 2 334, 57 eurot ja W.Q 1 009, 76 eurot. Õige on hageja poolt toodud keskmise töötasu arvestus (27.05.2022 menetlusdokumendi lisa), va J.P osas, kelle õige keskmise töötasu arvestus on toodud hagejate apellatsioonkaebuse lisas. 79. Pooled vaidlevad ka selle üle, kui suure hüvitise peaksid hagejad töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu saama. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate arvamusega, et

§ 109

lg 1 ei anna kohtule õigust hüvitise vähendamiseks alla seaduses sätestatud kolme kuu töötasu hüvitise.

§ 109

lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

§ 107lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist 35

§ 109

lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja

§ 109

lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel. Õige on küll hagejate arvamus, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja

§ 109

lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist, kuid arvestada tuleb seda, et tegemist on üldreegliga ning kuigi töövaidlusorgan peab

§ 109

lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust, ei tähenda see seda, et asjaolusid kaaludes ei võiks töövaidlusorgan välja mõista kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise. Maakohus mõistis hagejatele välja hüvitised erinevas suuruses, sh ka osadele hagejatele kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise. Ringkonnakohus leiab, et osadele hagejatele kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Kõikide hagejatega, va J.D, lõpetati töölepingud samal alusel, kusjuures põhjendused olid samad. Asjaolu, et mõni hagejatest on ealt noorem või vanem ei anna alust hüvitist vähendada või suurendada. Kuna nõustuda tuleb hagejatega ka selles, et

§-st 3 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte on viidatud seaduses läbiv ning oluline põhimõte mistõttu rakendades

109 lg-t 1 ei saa seda kohus eirata, ei ole põhjendatud isiku vanusest tulenevalt hüvitist ka suurendada või vähendada. Seega tuleb asuda seisukohale, et põhjendatud on kostjalt hagejate kasuks, va B.C, kelle hagi jääb rahuldamata ja va J.D, N.D ja K.O, välja mõista hüvitis kolme keskmise töötasu suuruses. Osade hagejate kasuks mõistis maakohus välja hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid arvestas keskmist töötasu ebaõigesti, mistõttu on kostjalt nende hagejate kasuks välja mõistetud väärad summad. Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka nende hagejate osas tühistada, tehes ka nende hagejate osas uue otsus. Kuna hagejate N.D ja K.O tööstaaž oli kostja juures märkimisväärse suurusega (üle 25 aasta), siis leidis maakohus põhjendatult, et nende töötajate hüvitise suurust tuleb suurendada. Ringkonnakohus leiab, et seda tuleb teha ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, seega neile töötajatele tuleb välja mõista kostjalt 4 kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas esitatud asjaolud ei anna alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja eeltoodust suuremal või vähemal määral hüvitist. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt. 80. Asjast nähtuvalt töötasid osad hagejad korraga mitmel töökohal. Kostja poolt töölepingute ülesütlemise järgselt jätkasid hagejad senistel täiendavatel töökohtadel töötamist. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hagejate väide selles, et teiste täiendavate töökohtade või sissetulekute olemasolu ei anna alust kostjalt väljamõistmisele kuuluva hüvitise vähendamiseks. Vaidluse lahendamiseks kohaldatav

redaktsioon ei sea töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel makstava hüvitise suurust sõltuvusse sellest, kas töötaja jätkab töö tegemist töölepingu järgi, mida ta tegi paralleelselt ülesöeldud töölepinguga.

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7.

peatüki sätteid. Seega hõlmab

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Kui tööandja lõpetab töötajaga ebaseaduslikult töölepingu jääb sellest töölepingulisest suhtest töötajal tasu saamata, st tekib varaline kahju ja eelduslikult ka mittevaraline kahju. Nende kahjude korvamiseks ongi töötajale ette nähtud

§ 109lg-s 1 sätestatud, eelduslikult 3 kuu suurune hüvitis. 36

mõtte kohaselt ei ole võimalik eelduslikult 3 kuu suurust keskmise palga suurust hüvitist töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel vähendada ainult seetõttu, et töötaja asus tulemuslikult peale töösuhte lõppu uue töökoha otsingule. Eelduslikult kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ei ole võimalik ka suurendada ainult seetõttu, et töötaja ei soovi uut töösuhet teise tööandjaga sõlmida. Pooled ei vaidle asjas selle üle, et 2021 oli meditsiinitöötajatest puudu, mõlemad pooled on selle asjaolu vaidluses esile toonud. Asjast nähtub ka see, et hoolimata sellest, et hagejad ei olnud vaktsineeritud, sõlmisid osad hagejad peale kostjaga töösuhte lõppemist uued töösuhted teiste meditsiiniteenust osutavate tööandjatega. Seega sõltus uue töösuhte sõlmimine ka töötajast, mistõttu puudub alus välja mõista käesolevas otsuses toodust suuremaid hüvitisi. 82. Asjas puudub vaidlus, et hageja J.D näol oli tegemist töötajate usaldusisikuga. J.D on seisukohal, et temale kohaldub hüvitise suuruse osas

§ 109

lg-st 2 tulenev erisus, mille järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

§ 3

sätestab tööandja kohustuse tagada töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendada võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Täpsemalt keelab töötaja õiguste piiramise (mh töölepingu ülesütlemise) tema ametiühingusse kuulumise või mittekuulumise, ametiühingu valitud esindajaks olemise või muu seadusliku ametiühingualase tegevuse tõttu AÜS § 19 lg 2 koostoimes sama paragrahvi lg 3 p-ga 2. Töötajal, kelle õigusi piirati, on AÜS § 19 lg 4 järgi õigus nõuda piiramise lõpetamist, talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ning endise olukorra taastamist. Eraldi on seadusandja rõhutanud töö