Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2-24-12022 Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.
Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Pärnu Maakohus menetleb C.U hagi L.D vastu kahju hüvitamise nõudes. L.D on tekitanud C.U-le suurt materiaalset kahju isikliku kasutusõiguse alusel korteri kasutamisega. Hagejale kuulub pärimise teel saaduna kinnisvara korteriomand asukohaga xxx. Korteriomand asukohaga xxx on koormatud tähtajatult isikliku kasutusõigusega kostja kasuks. Korter on antisanitaarses olukorras – seintelt mahakistud tapeet, mööblit oli lõhutud, olemasolev mööbel oli äärmiselt räpane, köögis vedelesid mustad nõud ja toidujäänused, suures toas olev must 200 l prügikott on täis alkoholipudeleid, alkoholipudeleid ja konisid vedeles ka mujal korteris, vannituba on antisanitaarne, korteris puudus elekter (väidetavalt oli midagi lühises) ja kommunaalkulude võlgnevuse tõttu oli kinni keeratud vesi. Korteriühistule seisuga oktoober 2023 oli võlgnevus umbes 900 eurot. Kohtumisel L.D väitis, et tema seda kaost korteris tekitanud ei ole. Samas ei osanud ta ka kedagi teist, kes sellesse korterisse peale tema oleks pääsenud, nimetada. Kuivõrd L.D on ainuke isik, kes oli 14.11.2019 kuni oktoober 2023 korteri kasutaja ja valdaja, siis on korteri kahjustused tema poolt tekitatud ning tema on kohustatud ka korteri omanikule kahju hüvitama. Vastavalt AS § 219 lg 1 on asja korrashoiu kohustus ja maksekohustus isikul, kelle kasuks on isiklik kasutusõigus kinnisasjale seatud. Hageja seaduslik esindaja hindab kahju suuruseks 10 000 eurot. 2. Maakohtu 09.08.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 24.09.2024. Vastamise tähtaeg saabus 08.10.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 3.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2 2-24-12022 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Juhindudes
5.
6.
lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 7.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 8.
lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.