Obsah (8)

§ 415§ 162§ 173§ 174§ 178§ 177§ 444§ 468

2-24-135201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-135201 Tsiviilasi OÜ L

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. OÜ Luutar esitas 01.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 454,50 euro saamiseks. Kohus tegi 03.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis anti nõue üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus palus 07.11.2024 esitada hagiavaldus ettenähtud vormis, mh selgitada kohtualluvusega seonduvat. Hageja esitas 11.11.2024 hagiavalduse, mille kohus jättis 11.11.2024 puuduste tõttu käiguta. Hageja esitas 13.11.2024 täiendatud hagiavalduse. 15.11.2024 määrusega saatis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlemiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule.
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 16.09.2023 sõlmitud laenulepingust nr T-
3. Kostja tõi hagejale panti eseme, mis ei kuulunud talle, politsei võttis eseme hageja valdusest ära 21.11.2023.Kostja rikkus varastatud eseme hagejale toomisega poolte vahel sõlmitud lepingu p 10, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 151,50 eurot. Hageja andis lepinguga kostjale laenu 303 eurot, mille väljamõistmist hageja nõuab, kuna kostja on enda lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Menetluskulud, 100 eurot, palub hageja jätta kostja kanda.
4. Kohus võttis hagi 31.01.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
5. Kostjale on hagimaterjalid ja 31.01.2025 määrus kätte toimetatud avaliku etoimiku vahendusel 17.02.
6. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (03.03.2025) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on 2 2-24-135201 seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
8. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 8.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt

§ 162lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.

Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 10. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 11. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 3