Obsah (5)

§ 4§ 153§ 121§ 44§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-1608 24. märts 2026 Karin Jõk

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis reguleerib ammendavalt kogu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda. SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 järgi on sõltumata süüasja lõpptulemusest õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud menetleja poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega. SKHS § 10-11 on ette nähtud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamine. Määruse punktis 4.2 nimetatud toimingute puhul on kaebaja enda väiteks, et toimingud on tehtud kriminaalmenetluses. Mitmete kaebaja nimetatud toimingute kohta on olemas ka seda tõendavad dokumendid. Isiku tunnistamine kriminaalmenetluses kannatanuks ning kannatanu või tunnistaja ütluste kogumine saab toimuda ainult kriminaalmenetluse raames. 6. Kaebaja väitel toimus määruse punktis 4.2.1 toodud kaebuse aluse puhul vale faktiväite esitamine väljaspool kriminaalasja, kuna kriminaalmenetluses ei ole kaebajale esitatud süüdistust seoses metsamaa müügiga. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, milline süüdistus kaebajale kriminaalmenetluse lõpptulemusena esitati, vaid see, kas vastav toiming tehti kriminaalmenetluse raames. Kaebaja möönab oma 07.07.2025.a avalduses (dtl 109) ka ise, et kaebuse alusena välja toodud tegevus kuulub kriminaalmenetluse alla, mitte halduskohtu alla. Kohus ei käsitle seda avaldust kaebusest loobumisena

§ 153

lg 1 tähenduses, kuna kaebaja on pärast selle avalduse esitamist aktiivselt osalenud halduskohtu- ja määruskaebemenetluses.

1. Kohus selgitab määruse punktis 4.2.2 nimetatud kaebaja väidetud toimingu kohta, et kui see ei toimunud kriminaalmenetluses, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine samuti ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lg 2 alusel on tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamiseks või selle kavandamiseks. Kaebaja märgitud päringute tegemiseks ei olnud vaja uurimisasutuse luba või nõusolekut, arst sai neid teha iseseisvalt. Kui arst kuritarvitas oma juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele (näiteks tutvus andmetega, kuigi ta ei osutanud kaebajale tervishoiuteenust ja ka ei kavandanud seda), siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse maakohtus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba esitanud kohtuasjas 3-20-267 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes, nõude aluseks oli arstide R. Suija ja P. Lääne poolt kaebaja digiloos haiguslugude vaatamine ning kaebus hõlmas käesoleva määruse 3 punktis 4.2.2 nimetatud perioodi 30.10-20.12.
2. Kohus tagastas kaebuse, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus selgitas, et kaebaja nõuded on seotud eraõiguslike isikute - arstide ja osaühingu - tegevusega ning kaebajal on õigus esitada hagi maakohtule.
3. Kohus tagastab kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebusega kaitstavaks õiguseks on omandiõigus. Kohtuasjas on olemas tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole kunagi olnud kinnisasja omanik (vt määruse punkti 4.3). Raivo Rõivas omandas kinnisasja ammu enne abielu sõlmimist ning tegemist ei saanud olla abikaasade ühisvaraga. Kohus märgib lisaks, et kohtule esitatud dokumentides puuduvad vähimadki viited sellele, et kinnisasjast Raivo Rõivasele kuuluva osa võõrandamisel oleks mistahes puutumus avaliku õigusega. Tegemist oli eraõigusliku tehinguga, mida soovi korral saab maakohtus vaidlustada Raivo Rõivas.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju kriminaalmenetluse toimingutega, siis saab kaebaja esitada kahju hüvitamise taotluse Prokuratuurile ja seejärel maakohtule kriminaalasjana. Määruse punktis 7 käsitletud nõude saab kaebaja esitada otse maakohtule tsiviilasjana.
2. Kaebusele on lisatud Tartu Maakohtu 28.05.2025.a määrus kohtuasjas 2-25-7993 (dtl 78). Määruse kohaselt esitas kaebaja maakohtule hagi Ken Kiudorfi vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi aluseks oli, et prokurör edastas 02.08.2019 sideettevõtjale andmete nõudmise loa saamiseks valesid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: kostja väitis, et kaebaja endine abikaasa Raivo Rõivas andis kaebajale volituse metsa müümiseks ning kaebaja lahkus rahaga, tegelikult ei ole Raivo Rõivas kaebajale kunagi metsamaa müügiks volitust teinud ja kaebaja ei osalenud selle maa müügis. Maakohus asus seisukohale, et ta ei ole pädev hagi lahendama. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, vaid avalik-õigusliku vaidlusega ning kaebus tuleb esitada halduskohtule. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud kohtuasi loonud olukorda, kus kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal-, või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse (

§ 121lg 3, küsimus puudutab üksnes määruse punktis 4.2.1 toodud nõude alust).

Kaebaja esitas kohtuasjas 2-25-7993 hagi mitte Prokuratuuri, vaid Ken Kiudorfi vastu, seega ei ole tegemist sama vaidlusega. 11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4