Obsah (7)

§ 66§ 72§ 56§ 2§ 32§ 33§ 63

4-20-1473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2020.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1473 (2700,20,000394) Kohtunik Kristel Pedas

§ 66

lg 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi kümne kuu jooksul igakuise maksega 20,00 eurot. Esimene makse sooritada hiljemalt 1

2. kohtulahendi jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja sealt edasi hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220172377127.

§ 72

lg1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud trahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul aresti üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud PPA Lääne Prefektuuri Lääne politseijaoskonna 25.03.2020.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2700,20,000394 karistati T.X-i väärteomenetluse korras selle eest, et tema 25.03.2020 kella 11:12 ajal Märjamaa vallas, Rapla maakonnas, SILLA - JÄDIVERE, 26ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 ± 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. T.X juhtis sõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele 27.11.2019 T.X rikkus LS §-s 15 lg1 p2 ja LS §-s 73 lg2 sätestatut ning pani toime LS §-de 227 lg2 ning 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod. T.X-ile määrati juhindudes

§ 56

lg 1 ja § 63 lg 1 karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200,00 eurot, mis oli määratud tasumisele 15-ne päeva jooksul, st hiljemalt 25.06.2020.a. Kaebus väärteootsusele (t lk 1) Kaebaja leidis, et karistus on liiga raske, kuna ta on õpilane ja töökohta ei ole. Kaebaja on kahe pensionäri ülalpidamisel, et ta saaks koolis käia. Asula märki ei pannud tähele, kuna mõtles juba, kuidas koju Saaremaale saab. Kui küsis politseinike käest, kuidas tema õpilasena peaks trahvi maksma, siis vastati, et müü auto maha või vii vanarauda. Kuna kaebajal on psüühikaga probleeme, siis ta läheb kergesti närvi. Kui vanaema talle helistas, siis tekkis vanaemal ka kartus, et oma närvihoos võib kaebaja tekitada mõne liiklusõnnetuse. Auto on kaebajale kingitud vanaema ja vanaisa poolt, et ta saaks harjutada oma õpitud ja õpitavat eriala ja sellepärast kaebaja arvab, et politseinikel pole õigust öelda, mida tema peaks oma autoga tegema. Praeguses haiguse epideemias on ka raske töökohta saada, kas siis vanaema ja vanaisa peavad oma pensionist kaebaja trahvi maksma. Kaebaja oleks nõus 50-100 eurose trahviga. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele (t lk 20-22) Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja materjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. 2 Kohtuväline menetleja, tutvunud T.X kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Marko Lehtsalu koostas 25.03.2020 kiirmenetluse otsuse nr 10220172377127 selle kohta, et 25.03.2020 kell 11:11 Raplamaal Märjamaa vallas Kivi-Vigala külas Silla-Jädivere tee

1. km juhtis T.X mootorsõidukit BMW, registreerimisnumbrimärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 77+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis sõidukit, millel läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele 27.11.
2. Eeltoodud tegevusega rikkus T.X liiklusseadus (LS) § 15 lg 1 p 2 ja LS § 73 lg 2 sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 2 ja LS § 207 ettenähtavad väärteod. Kiiruse mõõtmist teostanud patrullpolitseinik Tiina Trofimova on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
3. Kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008384 omab taatlustunnistust TTRS-19/
4. Taatlus on teostatud 19.11.2019 kehtivusajaga 1 aasta. Seega 25.03.2020 kell 11:11 omas kiirusmõõtur kehtivat taatlustunnistust. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (24 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Omades piisavat kogemust suudab juht hinnata oma liikumiskiirust ka ümbritseva keskkonna järgi. Asjaolu, et kaebaja ei pannud tähele asula märki, ei anna alust kiirmenetluse tühistamiseks. Kiirmenetluse otsuses põhjendas menetlusalune isik kiiruseületust sellega, et kiirustas praami peale. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd lugeda suureks. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga näidatud kiirusest. LS § 227 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse kui ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused ja määranud karistuse rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras sh on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Süüteo eest määratav karistus peab eelkõige mõjutama teo toimepanijat sarnaseid rikkumisi enam mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 3

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõigepealt uurib kohus, kas T.X on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga leiab, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku T.X juhitud sõiduk BMWreg.nr xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 25.03.2020 kell 11:12 kiirusmõõteseadet Stalker II MDR, seerianumbriga AS008384, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRS19/00279, t lk 17). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 77 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 24 km/h. Kiirusmõõteseadme Stalker II MDR puhul on tegemist taadeldud kiirusmõõteseadmega ning mõõtmist teostas patrullpolitseinik Tiina Trofimova, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS

1. T.X ei ole ka ise eitanud kiiruse ületamist. Liiklusseadus § 15 lg1 p2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 24 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning seega süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). On tõendatud ka, et T.X poolt 25.03.2020 juhitud sõiduk BMW xxx ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liiklusseadus § 73 lg 2 nõuete kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. 4 LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Toimiku materjalidest sõiduki taustakontrollist nähtuvalt sõidukil puudus kinni pidamise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Samuti ei nähtu, et menetlusalune isik oleks 25.03.2020 kell 11:11 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühimat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Et T.X poolt juhitud sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnoülevaatust on tõendatud registripäringu väljavõttega. T.X on ise ka seda menetlejale tunnistanud kiirmenetluse otsusel. T.X sõnade kohaselt puudus autol ülevaatus, sest veljepolt oli puudu. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik Marko Lehtsalu, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et T.X pani toime kiirmenetluse otsuse kirjeldatud väärteod, so 25.03.2020 kell 11:11 ajal Raplamaal Märjamaa vallas KiviVigala külas Silla-Jädivere tee
2. km juhtis T.X mootorsõidukit BMW, registreerimisnumbrimärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 77+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Samuti juhtis sõidukit, millel läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, sõiduk suunatud erakorralisele ülevaatusele 27.11.
3. T.X poolt toimepandud väärteo välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule teada ja kohus leiab, et T.X on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.X poolt toime pandud tegu vastab L S § 227 lg 2 ja § 207 sätestatud väärtegudele, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 207 lg 1 näeb ette karistusena raha hatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kuna LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest

§ 63lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja on karistanud T.X-i LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut / 1trahviühik=4,00 €/. Kohtuväline menetleja on kohaldanud karistust rahatrahvina ja seda sanktsiooni keskmises määras. Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd 5 lugeda suureks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse kui ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused ja määranud karistuse rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras sh on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Süüteo eest määratav karistus peab eelkõige mõjutama teo toimepanijat sarnaseid rikkumisi enam mitte toime panema. Arvestades T.X juhitud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki kiirust ja sanktsiooni karistusmäära, vastab mõistetud karistus isiku süüle.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü väärteos, mis T.X puhul on eelpool analüüsitu põhjal tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T.X olles omandanud juhiload, pidi olema teadlik kohustusest täita Liiklusseaduses sätestatud nõudeid ja nõuete eiramise korral järgneda võivast vastutusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kaebuses ei ole taotletud otsuse tühistamist ega ka sisulist muutmist, kaebuse esitaja on vaidlustanud määratud karistuse määra. Kaebuse esitaja on taotlenud vähendada rahatrahvi ning väärteoprotokollis taotlenud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on isikul majanduslikult raske tasuda talle määratud rahatrahvi ühes osas, kuivõrd ta on õpilane ning tal puudub sissetulek. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada trahvi tasumise kuni ühe aasta võrra või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusalune isik on soovinud trahvi tasuda osade kaupa. Kohus olles tutvunud taotlustega leiab, et taotlus trahvi ositi tasumisele määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, peab põhjendatuks juhindudes KrMS § 424 määrata süüdlasele mõistetud rahatrahv 200 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul osamaksega 20 eurot kuus, esimese maksega hiljemalt käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ja järgnevate maksetega iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kokkuvõtlikult jätab kohus T.X kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II patrullpolitseinik Marko Lehtsalu 25.03.2020.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2700,20,000394 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 207 lg 1, § 15 lg 1 p 1, § 73 lg 2,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 6