1-16-2655/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-2655 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.S-i (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta käesolevas määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud menetluskulu summas 326,04 eurot (sealhulgas käibemaks summas 54,34 eurot) K.S-i kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega tunnistati K.S süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.04.2017 ja lõpeb 23.04.
8. Viru Vangla esitas 19.12.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu 13.01.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
10. K.S-il on üks kehtiv kriminaalkaristus. Positiivseks peab maakohus, et K.S-il on kindel elukoht ja toetav perekond ning lähedased. Samuti pikaajalist tööharjumust ja tahet jätkata esimesel võimalusel töötamist ka vabanemise korral. Positiivsena tuleb välja tuua sedagi, et K.S-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta osales sotsiaalprogrammis ''Eluviisitreening''. K.S on osalenud riskipõhistel vestlustel teemadel, mis aitavad mõista kuriteo tagajärgi ja seda, mis põhjustasid vägivalla kasutamise ning kuidas edaspidiselt hoiduda vägivalla kasutamisest.
11. Hoolimata loetletud aspektidest ei saa jätta tähelepanuta, et K.S-i puhul on peamiseks riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. K.S-i ennetähtaegne vabastamine võiks tulla kõne alla olukorras, kus ta ise mõistaks seost alkoholi tarvitamise ja konfliktolukordade, sealhulgas vägivalla kasutamise vahel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt mõistab K.S vastavat seost üldisel tasandil, kuid enda osas mitte. Maakohus leiab, et selline enesekriitika puudumine viitab kinnipeetava kalduvusele ka edaspidiselt jätkata alkoholi tarvitamist, mis omakorda tõstab kinnipeetava ohtlikkuse taset ühiskonnale. Ei ole alust arvata, et käesoleva menetluse esemeks olev tegu oli üksikjuhtum. Lisaks alkoholijoobes sooritatud raskele vägivallateole, sooritas K.S alkoholijoobes ka liiklusrikkumise (karistatud ka LS § 224 lg 2 järgi, kuna ta juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et alkoholijoobes olles ei aktsepteeri K.S ühiskonnas kehtivaid norme ning teiste ühiskonnaliikmete huve ja õigusi. Maakohtule esitatud iseloomustusest ja kohtuistungil väljendatust ei nähtu K.S-i valmisolekut vältida vabaduses olles riskikäitumise allikaks olevat alkoholi tarvitamist.
12. Enesekriitika puudulikkus väljendub ka selles, et K.S kipub probleemide tekkimises süüdistama teisi. K.S toob sageli välja, kuidas riik ei hoolitse tema pere eest ja vangla on teinud temast invaliidi, kuid ei analüüsi enda rolli ühiskonna ja perekonna liikmena, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava eesmärgid seoses perekonnaelu edendamisega konkreetsed ja sisutatud, mida peab selle saavutamiseks tegema. Lihtsamalt öeldes, K.S püüab veeretada vastutuse teiste õlgadele, mis väljendub ka näiteks selles, et ta küll tunnistab, et võib kergesti ärrituda, kuid võib selles süüdistada teiste käitumist (näiteks provotseerimine).
13. Lisaks eelnevale leiab maakohus, et K.S-il võivad suure tõenäosusega vabaduses tekkida majanduslikud raskused. Sellise negatiivse prognoosi tegemisel tugineb maakohus Viru Vangla poolt märgitule, et K.S-il ei ole kindlat eriala ja isiku töövõimetus on käesolevaks hetkeks hinnatud 100%. Samuti on tal 03.12.2019 seisuga K-raha andmetel võlgnevusi 17 638,68 euro väärtuses ning vabanemisfondis 675,76 eurot. Vangla rõhutab ka seda, et K.S-il ei ole vabanemise korral töökohta tulenevalt tema terviseprobleemidest. Vaatamata eeltoodule ei ole K.S-i enda sõnul tal majanduslikke probleeme, mis omakorda demonstreerib kriitilise suhtumise puudulikkust. Need asjaolud viitavad võimalikele tulevastele majanduslikele raskustele, mille ilmnemisel suureneb ka kuritegeliku käitumise oht. Neid asjaolusid kogumis arvestades puudub maakohtul käesolevalt veendumus, et K.S hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma.
14. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole hetkel põhjendatud, kuna kuriteo sooritamise asjaoludest ja isiku hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. 2 Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.S-i kaitsja vandeadvokaat I. Sipari, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Maakohtu määruses puuduvad konkreetsed põhjused, miks võimalik alkoholitarvitamise risk kaalub üles K.S-i positiivselt iseloomustava teabe. Viimase kuriteo asjaolusid ei ole maakohus üksikasjalikult analüüsinud, piirdudes vaid sellega, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Samuti on jäetud tähelepanuta, et käesolevas kriminaalasjas Harju maakohtu 22.03.2017 määruse kohaselt ei ole K.S ühiskonnaohtlik ja ta ei ole ka isikuks, kelle peaks ühiskonnast eraldama. Samuti ei ole kohane põhjendada K.S-i vabastamata jätmist tema alkoholitarvitamise riskiga seonduvalt.
17. Asja materjalidest nähtub, et K.S on läbinud sotsisaalprogrammi, nähes seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel. Ühtlasi mõistab K.S kuriteo toimepanemisega kaasnevaid tagajärgi ja teab, kuidas vägivalla tarvitamisest hoiduda. Kuna K.S on kinnipidamiskohas viibinud juba 2 aastat ja 9 kuud, näitab ka seegi, et ta on suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Ja isegi kui asuda seisukohale, et K.S-ist lähtuv oht on seotud just alkoholiga, saaks tema suhtes kohaldada KarS § 75 lg 2 p-s 8 toodud sotsiaalprogrammi läbimise kohustust ja KarS § 75 lg-s 4 toodud laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustust (vt RKKKm nr 1-09-14104).
18. Samuti ei tohiks K.S-i võimalikud majanduslikud probleemid tema ennetähtaegset vabastamist mõjutada, ühtlasi on selles osas ka maakohtu määrus põhjendamata, kuna ei ole välja toodud seoseid kuritegude toimepanemise ohu ja majanduslike probleemide vahel. Nimelt ei ole K.S-i varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud. Lisaks oleks vabaduses võimalik teenida suuremat tulu ja seeläbi võlgasid vähendada.
19. Viimaks ei ole kaitsja hinnangul õige ka maakohtu seisukoht, et K.S-il puudub toime pandud kuriteo osas enesekriitika. Kinnipidamiskohas läbi viidud vestlustest tulenevalt mõistab K.S kuritegude toimepanemisega kaasnevaid tagajärgi ja teab, kuidas vägivalla kasutamisest hoiduda.
20. Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 17.02.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse 326,04 eurot, mille palub riigil K.S-ile hüvitada juhul, kui määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad, veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka K.S-i positiivselt 3 iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et viimane ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
23. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et K.S-i iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset (vt käesoleva määruse p 4). Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt ei too K.S-i positiivses valguses näitav käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
24. Eelkõige räägib K.S-i vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab küll ühte kehtivat kriminaalkaristust, kui kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo asjaolud on keskmisest raskemad (lõi kahel korral kannatanule noaga kõhupiirkonda ja ühel korral vasaku jala sääre piirkonda). Seega saab öelda, et K.S on impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega, valides konfliktsituatsioonides enda jaoks sobivaimaks lahenduseks vägivalla kasutamise. Eeltoodule lisab omakorda kaalu K.S-i poolt alkoholi liigtarvitamine. Ka enamus kuritegusid on K.S-i poolt toime pandud just nimelt alkoholijoobes. Kuna K.S viibib juba kolmandat korda kinnipidamiskohas, on viimane suure tõenäosusega juba ka varasemalt sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides osalenud, mistõttu ei saa eeltoodust teha paikapidavaid pikaajalisi järeldusi. Nimelt on K.S pärast kahte esimest vabadusekaotuslikku karistust sellest hoolimata jätkanud nii alkoholitarvitamist, kui ka selle mõjul kuritegude toimepanemist. Seega saab öelda, et üldjoontes ei ole K.S-i suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka seegi vangistus oleks toodud eesmärki täitnud.
25. Mis puudutab aga kaitsja poolt toodud võimalust kohustada K.S-i andma igakuiselt vereanalüüse, kontrollimaks tema alkoholikeelust kinnipidamist, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et vereanalüüsist võib küll kasu olla, aga samas, kui K.S peaks hetkeajendil alkoholi tarbima ja selle tulemusena enesekontrolli kaotama, mis päädiks kuriteo toimepanemisega, ei oleks edasisest kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi tulemuse esitamisest enam mingisugust kasu. Teisisõnu ei ole vereanalüüsi määramise kohustus piisavaks vahendiks, mis ilmtingimata tagaks K.S-i poolt alkoholikeelust kinnipidamise ja tema edasise õiguskuulekuse.
26. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K.S-ist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevalt veel piisavalt suur. Nimelt on VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole K.S-ile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.01.2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis K.S-i poolt valitud kaitsjale makstud tasu 326,04 eurot (sealhulgas käibemaks 54,34 eurot) jääb K.S-i kanda. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus