Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7799 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik T

§ 424

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega, mille hulka

§ 68

lg 1 alusel arvati B.X kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.07.2018-20.07.2018, s.o 2 päeva. B.X kandmata karistuseks jäi 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui B.X 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati B.X-i käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 75

lg 4 alusel kohustati B.X-i registreerima end kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi Kainem ja tervem Eesti.

§ 75

lg 4 alusel kohustati B.X-i kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtuotsus jõustus 06.11.2019. 2. 25.05.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles B.X-ile täiendava kohustuse määramist – mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 02.06.2020 määrusega kohustati B.X-i

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi Kohtumäärus jõustus 18.06.

2. 21.09.2020 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles B.X-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 15.10.2020 määrusega pöörati

§ 74

lg 4 alusel täitmisele B.X-ile Tartu Maakohtu 21.10.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 kuud 28 päeva vangistust. 4.

1. Maakohtu hinnangul näitab B.X käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest, kuid ta ei ole soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. 4.
2. Pärast kohtu poolt alkoholi tarvitamise keelu määramist on B.X-il kahel korral tuvastatud alkoholijoove, mis näitab, et mõistetud kohustus alkoholist hoiduda ei ole oma eesmärki täitnud. Oluline on ka asjaolu, et süüdimõistetu tarvitas alkoholi ka pärast erakorralise ettekande esitamist, mis näitab, et isegi karistuse võimalik täitmisele pööramine ei mõjutanud teda alkoholist loobuma. 4.
3. B.X-i kohustati tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorset vereanalüüsi. Kohtuotsusega sätestati, et juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ole B.X iga järgneva vereanalüüsi näit olnud eelmisest väiksem. Vastupidi, alates teise proovi andmisest on alkoholi tarvitamisele viitav näitaja olnud tõusujoones. Samuti ei ole täidetud nõue, et 6 kuu möödumisel esimese analüüsi tegemisest peab CDT analüüsi näit olema normi piires. 01.09.2020 ehk viimati tehtud proovi näit oli 7,7% ehk kordades üle normi. Eeltoodu viitab selgelt pidevale alkoholi tarvitamisele hooldusaluse poolt. 2 4.
4. B.X selgitusi ei pidanud maakohus tõsiseltvõetavateks. Need ei anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust ja raskust mõistaks. Kohtuistungil üritas hooldusalune väita, et CDT näitaja võib olla seotud hoopis tema maksahaigusega, mitte alkoholi tarvitamisega. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda vereanalüüsi näitude õigsuses. 4.
5. Lisaks on isikul alkoholi tarvitamine kahel korral tuvastatud. Konkreetseid alkoholi tarvitamise episoode põhjendab süüdimõistetu erinevate asjaoludega nagu kartulivõtmine ja kurbus kadunud ema pärast. Kuigi B.X lubas kohtuistungil ennast edaspidi parandada, ei saa tema senist käitumist arvestades taolist lubadust pidada usaldusväärseks. 4.
6. Maakohus ei nõustunud kaitsja ja kriminaalhooldaja istungil avaldatud seisukohtadega, et B.X katseaega võiks pikendada. Selline meede ei ole proportsionaalne esinenud rikkumistega ega aita saavutada karistuse eesmärke. B.X kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtumise eest, mistõttu võib just alkoholi tarvitamist pidada tema puhul peamiseks riskiteguriks. Kriminaalhoolduse jooksul on isiku sõltuvusprobleemiga üritatud erinevatel viisidel tegeleda, kuid see ei ole viinud soovitud tulemusteni. Täiendava kohustuse määramise võimalust hooldusalune ei hinnanud. Ka pärast seda, kui tema kohta oli esitatud erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks, ei suutnud süüdimõistetu korrektselt käituda. Isikule ei ole võimalik anda lõputult uusi võimalusi oma käitumise parandamiseks, eriti olukorras, mil tema suhtumine ja varasem käitumine ei anna alust uskuda püsivate muutuste toimumisse. Karistuse eesmärke on B.X osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 15.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.X kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse, mitte pöörata täitmisele B.X-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, vaid pikendada tema suhtes määratud katseaega ühe aasta võrra. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et B.X kriminaalhooldus algas 06.11.2019 ja lõppeb 21.10.2020, seega on käesolevaks ajaks kriminaalhooldus lõppenud. Kriminaalhooldusametnik, kes tunneb oma hooldusalust kõige paremini, oli seisukohal, et võimalik oleks kriminaalhooldusaluse isiku puhul katseaja pikendamine. Katseaja pikendamine ja kriminaalhooldaja järelevalve all olemine on kindlasti mõjusam vahend kui reaalselt 2 kuu 28 päeva pikkuse vanglakaristuse ärakandmine. Eesmärk on täidetud vaid selles, et B.X-il puudub võimalus tarvitada alkoholi. See ei too kaasa tema käitumise paranemist. Alkoholism on haigus, mida tuleb ravida. Vanglas alkoholismi ravimisega ei tegeleta.
8. Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 10.12.
9. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna võrreldes maakohtuga alust ümber hinnata maakohtu põhiseisukohta pöörata täitmisele B.X-ile mõistetud karistus. Süüdimõistetu ei ole läbivalt peale alkoholi keelu määramist aru saanud, et tal tuleb täita kohtu poolt määratud kohustust ning on jätkanud alkoholi tarvitamist.
11. Esmalt, kuigi määruskaebuses sellele tähelepanu ei juhtida, peab ringkonnakohus vajalikuks määruskaebusest väljuda ning märkida järgmist süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramisel 3 arvestatud

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (edaspidi CDT) osas. Ringkonnakohus leiab, et selline kohustus on problemaatiline või täpsemalt on problemaatiline sellise kohustuse väidetava rikkumise osas arvestada seda kui karistuse täitmisele pööramise argumenti. Praegusel juhul on erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramise ühe argumendina toodud, et B.X „laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin) näidud ei ole langenud alla 1,3%“. See aga ei saa kohtu hinnangul olla karistuse täitmisele pööramise põhjus. Inimesele ei saa rikkumisena heita ette seda, et tema kehas on mingi bioloogiline näit selline, nagu ta mingil põhjusel olla ei tohi. Ette saab ikkagi heita vaid mingit tegu ning käesolevalt saaks selline etteheide olla alkoholi liigtarvitamine. Küll on kriminaalhooldaja välja toonud, et CDT näit viitab sellele, et isik on tarvitanud alkoholi, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole pelgalt viide näidule kui sellisele rikkumise tuvastamiseks piisav. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, siis selline justkui alkoholi liigtarvitamise keelamine ja inimesele selle keelu kontrollimiseks CDT-analüüsi tegemise kohustuse määramine on samuti problemaatiline. Nimelt nähtub teaduskirjandusest, et ainuüksi vereanalüüsi abil alkoholi (liig)tarvitamist kindlaks teha ei saa, sest analüüsitulemused võivad osutuda valeks inimese tervise, kaalu, soo või rassi tõttu

1. Kuni ei ole läbi mõeldud, kuidas teha teaduslikult korrektsel moel kindlaks, kas sellise liigkõrge CDT-näiduga inimene, kes eitab alkoholi tarvitamist, liigkõrge CDT-näit on ikkagi tingitud alkoholi tarbimisest või millestki muust, ei saa tulenevalt in dubio pro reo-põhimõttest üksnes CDT-näidu alusel alkoholi (liig)tarvitamist tuvastada. Lisaks võib CDT-näiduga seoses tekkida ka praktilisi probleeme, nagu näitab näidu väärtus, mis viitab alkoholi tarvitamisele. Üks äriühing on pidanud problemaatiliseks näitu 1,3% (mis kirjutati ka kohtuotsusesse), ent teine leiab, et kriitiline on alles määr 1,7%. Nimetatud probleemi on käsitletud põhjalikult ka Tartu Maakohus 24.09.2018 määruses asjas nr 1-18-7429 ja 21.09.2018 määruses asjas nr 1-18-6802, kuid ka Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-19-
2. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõsikindlalt seada kahtluse alla süüdimõistetu väidet, et tema CDT-näitu võis mõjutada süüdimõistetu väidetav maksahaigus. Ka ei saa asuda seisukohale, et sellest saaks tuvastada B.X alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ning isegi sellise „viite“ tuvastamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramisel ei saa alkoholi tarvitamise argumentidena arvestada B.X antud CDT proove, mis erakorralises ettekandes toodule on olnud kõikuvad 19.11.2019, 20.01.2020, 30.06.2020 kui ka 01.09.2020 proovides. Küll peab kohus kummastavaks proovide andmise kohustuse määramist kohtuotsusega, kuid jättes seejuures alkoholi tarvitamise keelu kohustuse määramata. Seega tõusetub taaskord eelnevalt toodud probleem, millist rikkumist süüdimõistetule sellega ette oleks heidetud. Alkoholi tarvitamise keeld jõustus süüdimõistetu suhtes alles 18.06.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on puudulik maakohtu käsitlus väidetavatest alkoholi tarvitamistest ning alkoholi tarvitamisest peale erakorralise ettekande esitamist. Seejuures ei 1 Vt nt Fagan et al. BMC Gastroenterology 2014, 14:
5. Diagnostic sensitivity of carbohydrate deficient transferrin in heavy drinkers; Ridinger et al. Experimental and Molecular Pathology 92

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi 5 vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega ainuvõimalik lahendus rikkumisele reageerida ei ole karistuse täitmisele pööramine. Täiendava kohustuse määramist ringkonnakohus käesolevalt aktuaalseks ei pea, süüdimõistetule on juba määratud täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, mida süüdimõistetu ei ole asunud täitmata. Samuti suunati isik kohtuotsusega sotsiaalprogrammi. Katseaja pikendamise võimalikkust nägi maakohtus ka kriminaalhooldusametnik ning määruskaebuses taotles seda süüdimõistetu kaitsja. Kriminaalhooldaja pidas mõistlikuks pikendada katseaega 3 kuud ja kaitsja 1 aasta. Süüdimõistetu ei ole suutnud ennast muuta ka selle järgselt, kui arutati süüdimõistetu esimest erakorralist ettekannet täiendava kohustuse määramiseks. Käesoleva menetluse aluseks olev erakorralise ettekande arutamine lükkus edasi, kuna süüdimõistetu soovis kaitsjat, kuid kaitsja määramise ja uue istungi toimumise vahepeal tuli välja, et süüdimõistetu oli vahetult enne erakorralise ettekande esitamist taaskord rikkuda alkoholi tarvitamise keeldu. Seega on süüdimõistetu näidanud, et üksi teine meede tema käitumist muuta ei suuda kui karistuse täitmisele pööramine. Käesolevaks ajaks on kõik võimalused B.X puhul ammendunud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust ning teda ei ole mõjutanud ka asjaolud, et erakorralise ettekande esitamine on edasi lükkunud. Süüdimõistetu ei ole oma käitumist suutnud korrigeerida õiguskuulekaks ning jätkab alkoholi tarvitamist ka peale erakorralise ettekande arutamise edasilükkamist. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. B.X puhul sellist olukorda ei nähtu. Tingimisi karistus on samasugune karistus nagu vangistus, mille nõudeid tuleb täita ja seda mitte oma soovi järgi. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. 12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 6 minutit, B.X-iga telefonivestlusele määruskaebuse osas 7 minutit ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele 41 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu määrusega tutvumisele ja vestlusese süüdimõistetuga. Arvestades määruskaebuse mahtu ning kohtuotsuse, maakohtu määruse teksti ning Riigikohtu praktika ümberkirjutisi selles on põhjendatud tasutaotlus määruskaebuse koostamise ja esitamise kohta rahuldada 30 minut ulatuses. Seega on põhjendatud rahuldada tasutaotlus kokku 43 minuti eest kokku summas 46,80 eurot, sh käibemaks 7,80 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 46,80 eurot jätta süüdimõistetu B.X kanda. 13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-dest 2 ja 3 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2020 määruse sisuliselt muutmata, kuid jätab sellest välja põhistused seoses alkoholi tarvitamisega läbi CDT proovi ning täiendab maakohtu määruse põhistusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6