MS § 238 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.08.2020-23.08.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Katseaeg 24.08.2020-23.08.2021.a. Elukoht: xxxx Töökoht: J OÜ Süüdistus Kriminaalasja number Menetluse liik
lg 2 järgi 21231700157 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista G.I
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust.
a Harju Maakohtu otsusega 1-20-5917 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg 22.01.2021.a, s.o 1 päev ja kandmata karistuseks on 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada kandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. 1 aasta 3 kuu 27 päevale vangistusele vastab 477 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel ei pöörata mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele, kui G.I ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel määrata G.I-le käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda sotsiaalprogrammis. täiendavad kohustused Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta G.I suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista G.I-lt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 876 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kokku 319.20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.I-l menetluskulude 1195.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiste maksetena. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99921700021974 ja selgitus „G.I “, kriminaalasi 1-21-2463, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.I-d süüdistatakse selles, et tema olles 24.08.2020.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt, 22.01.2021 kella 01:20 ajal Tallinnas Sõpruse pst 257 juures Sütiste tänava suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi 1,07 mg/l). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega G.I pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 238 lg 1 p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.