Obsah (8)

§ 442§ 176§ 448§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (täiendav otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-24-1448

§ 442lg 10).

1 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses oli lukuabipood OÜ (hageja) hagi K. K.u (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Kohus tegi asjas 13.01.2025 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis menetluskuluna kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu.
2. Hageja esitas 22.01.2025 taotluse täiendava otsuse tegemiseks, kuna kohus ei teavitanud hagejat, et teeb tagaseljaotsuse ning ei ole menetlusse võtmise määruses ega ka hiljem küsinud hagejalt menetluskulude nimekirja.
3. Kohus edastas taotluse kostjale ning palus kostjal esitada selle osas seisukoha. Kostja taotlusele seisukohta ei esitanud. TÄIENDAVA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.

1. Sama seadustiku § 448 lg 1 p 1 sätestab, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Sama paragrahvi lõike 2 esimene lause sätestab, et täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul.
2. 13.01.2025 tagaseljaotsus on hagejale kätte toimetatud 14.01.
3. Hageja esitas kohtule täiendava otsuse tegemise taotluse 22.01.2025, seega on hageja avaldus esitatud tähtaegselt.
4. Hageja on esialgse hagi punktis 14 märkinud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile õigeaegselt ei vasta. Seega pidi hageja juba hagi esitamisel eeldama (hageja lausa soovis seda), et hagile vastamata jätmise korral teeb kohus kostja suhtes tagaseljaotsuse. Kui hageja soovib tagaseljaotsuses lisaks riigilõivule ka muude menetluskulude hüvitamist (lepingulise esindaja tasu), siis oleks tulnud menetluskulude esialgne nimekiri lisada hagiavaldusele (tagaseljaotsuse tegemise korral pärast hagi esitamist ei saa reeglina hagejal täiendavaid kulusid olla võrreldes hagiavalduse esitamise aja seisuga). 2
5. Kohtu hinnangul on küsitav, kas kohus peab hageja taotluse korral teha tagaseljaotsus, ikkagi veel eelnevalt teavitama hagejat, et kohus hakkab nüüd tagaseljaotsust tegema.
6. Küll on aga õige see, et kohus ei küsinud hagejalt menetluskulude nimekirja (

§ 176lg 2).

Hageja on hagis menetluskulu hüvitamist taotlenud ja kuna kohus on tagaseljaotsuses kostjalt välja mõistnud hageja menetluskuluna ainult riigilõivu (ja esindaja kulu mitte), ole kohus kõigi hageja nõuete osas seisukohta võtnud. 10. Seetõttu esineb kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt alus täiendava otsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kuna asi on lahendatud kirjalikus menetluses, teeb kohus ka täiendava otsuse kirjalikus menetluses istungit pidamata. (

§ 448lg 4).

1. Hageja 22.01.2025 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema kuludeks: - riigilõiv 100 eurot ja - lepingulise esindaja kulu 495 eurot (3 tundi, tunnihind 165 eurot ilma KM-ta).
2. Hageja menetluskulud on kokku 595 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on seotud käesoleva vaidlusega. Hageja palub määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohus on tagaseljaotsuses riigilõivu 100 eurot juba välja mõistnud, mistõttu riigilõivu osas hageja 22.01.2025 menetluskulude taotlus rahuldamisele ei kuulu.
2. Kohus analüüsib hageja esindajakulusid: Hagejat esindas menetluses õigusbüroo jurist, kes on teinud järgmised toimingud: dokumentide analüüs ja kliendi nõustamine 1h ja 5 min; hagiavalduse koostamine ja esitamine lisadega 1h ja 45min: menetluskulude nimekirja koostamine 10min.
3. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 165 eurot (km-ta).
5. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Vaidluse ajaline kestus oli tavapärasest lühem. Hagi rahuldati tagaseljaotsusega. Toimiku ja tõendite maht on tavapärasest väiksem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei vasta esindaja tasumäär 165 asja keerukusele. Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, aga kostjalt menetluskulude sisse nõudmisel tuleb arvestada muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiibiga, seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada. Õigusbüroo juristi teenuse hind, mis on võrdne samal 3 teenusturul tegutsevate advokaadibüroode tunnihinnaga, ei ole kohtu arvates praeguse kohtuasja puhul õigustatud. Hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Arvestades eeltoodut, loeb kohus mõistlikud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). 19. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 3h ulatuses, mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 360 eurole. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulu osas jääb rahuldamata 135 euro ulatuses (495 - 360). 20.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21. Tulenevalt

§ 448lg 5 on täiendav otsus täiendatava kohtuotsuse osa.

Täiendavat kohtuotsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava kohtuotsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. 22.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4