← Eesti

2-25-120600/7

Obsah (10)§ 407§ 314§ 444§ 163§ 484§ 177§ 468§ 415§ 150§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-120600 Tsiviilasi AS-i ÜHI

§ 407lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

§ 314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus hagi rahuldavas osas ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3. Hageja nõuab kostjalt 83,69 euro (põhivõlg 40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja 06.10.2025 seisuga viivis 13,69 eurot) ja edasiulatuva viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kostja parkis 01.09.2022 sõiduautot registreerimismärgiga XXX parkimiskorralduse nõudeid rikkudes hageja poolt opereeritavas parklas aadressil Tartu mnt 80, Tallinn. Kohtu hinnangul on hagi põhinõude, 25 euro ulatuses sissenõudmiskulude ja viivise osas õiguslikult põhjendatud. 2

(4)2-25-120600 4. Hageja palub kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 5 eurot. Hagi kohaselt on kuludeks:
(1)päringu tegemine Transpordiametile;
(2)nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;
(3)kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;
(4)võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud;
(5)võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 4.1. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113² iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär (VÕS I komm
(2016), § 113², p 4 (b)).
  1. Hagis esitatu kohaselt ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi kokkuleppeid. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115, 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist. Üldsõnaliste selgituste esitamine 5-eurose abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole kahjunõude rahuldamiseks piisav. Lähtuda ei saa eeldusest, et kuna hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue, on nõude sissenõudmisega seoses tõenäoliselt tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt kulusid täpsemalt sisustamata sisse nõuda. Kohtu hinnangul ei ole hüvitatavateks sissenõudmiskuludeks hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Seadusandja on VÕS §-s 1132 kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada konkreetse varalise kahju tekkimist. Seega tuleb sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
  2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 94% ulatuses, jätab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes menetluskulud 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul hagi sisu, asja olemust ja kohtueelseid õigusabikulusid arvestades põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes ei saa kohus nõustuda õigusabiteenuse tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohus loeb asja olemust ja vähest õiguslikku keerukust arvestades hüvitatavaks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Hüvitatav on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (

§ 484²).

Hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist taotlenud. Kohus määrab põhjendatud ja vajalike esindajakuludena kindaks 200 eurot (käibemaksuta). Põhjendatuks loeb kohus hageja poolt tasutud riigilõivu 100 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 282 eurot. Menetluskuludelt tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis (

§ 177lg 4).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli 3

(4)2-25-120600 tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

− Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 150lg 3¹).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.