Obsah (11)

§ 448§ 444§ 442§ 232§ 173§ 163§ 174§ 138§ 172§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS (TÄIENDAV OTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine Harju Maako

§ 448

lg-le 41

§ 444

lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle kätte 08.01.

1. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
2. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (

§ 444lg 2).

23. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (

§ 442lg 5).

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud alternatiivselt ümberarvestuse järgi osaliselt. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt.
2. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja XXX AS vahel 25.04.2021 sõlmitud kliendilepingust nr XXX ja tarbijakrediidilepingust nr XXX, 20.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ning 20.07.2021 tarbijakrediidilepingust nr XXX. Kohtule on esitatud allkirjastamata lepingud.
3. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
4. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab. 5
5. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.
6. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 405 sätestatud andmetest. Samas sätestavad järgnevad lõiked, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2³ sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse, milles nähtuvad kostja tehtud tagasimaksed krediidiandjale. Seega on kohtu hinnangul usutav, et kostjale on asjad üle antud ning kostja on hakanud lepingujärgseid makseid tasuma.
7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8. Lepingu kohaselt on 25.04.2021 sõlmitud lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr 24,32% aastas, 20.07.2021 sõlmitud lepingus nr XXX määr 33,06% aastas ning lepingu nr XXX määr 24,36% aastas. 25.04.2021 sõlmitud lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (kolmekordne määr seega 60,27%) ning 20.07.2021 sõlmitud lepingute ajal 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%). Seega krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
9. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohta selgitab kohus, et Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

1. Kohus selgitas 14.11.
2. määruses hagejale tarbjakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 85-88). Ning et Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks
3. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud 10.12.2024 vastuses kohtunõudele koos ümberarvestusega (dtl 154-161), et hageja ei nõustu sellega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 6
4. Hinnates hagiavalduses ja seisukohtades esitatut kogumis, leiab kohus, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline.
5. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
6. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
7. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
8. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures 7 summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
9. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja sissetulekute, kohustuste, tegelikke majapidamiskulusid oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja on selgitanud, et lepingute sõlmimisele eelnevalt on kontrollitud kostja maksehäirete puudumist ning arvutatud krediidireitingu skoorid, kui kostja sissetulekute, kohustuste olemasolu ja suuruse kohta on krediidiandja tuginenud ainult taotluses esitatud andmetele.
10. Kuigi hageja on küll selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid lepingu nr XXX sõlmimisel eeskätt kontoväljavõtte alusel, kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, analüüsi ega selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete pangakonto andmete ja näitajate põhjal hinnati kostja maksevõimet. Hoolimata sellest, et krediidiandja viitab maksehäirete puudumisele ja pangakonto väljavõtte kontrollimisele, ei piisa üksnes konto väljavõtte küsimisest ega üldsõnalisest viitest, et kontroll toimus. Puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kululiigid tuvastati pangakonto väljavõttest, kuidas neid kulusid hinnati ning kuidas järeldati, et kostja suudab mitme lepingu igakuiseid laenumakseid tasuda arvestades kõiki muid jooksvaid rahalisi kohustusi. Samuti ei ole kohtule esitatud teavet selle kohta, kas kostjal oli muid finantskohustusi ning kuidas krediidiandja nende olemasolu tuvastas ja hindas. Kohus selgitas eeltoodut 14.11.2024 määruses ning andis hagejale võimaluse tuua välja kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, kuidas krediidiandja maksevõimelisust kontrollis. Hageja tõendeid ei esitanud.
11. Eeltoodut kogumina arvestades eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud – hageja ei ole kogunud andmeid piisavalt pika perioodi jooksul ning piisaval määral, et jõuda järelduseni laenutaotleja krediidivõimelisuse kohta.
12. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
13. Hageja on palunud kohtule esitatud ümberarvestuses (dtl 154-169) alternatiivselt mõista välja kostjalt lepingu nr XXX sissenõutavaks põhiosa summas 1127,21 eurot (20.02.2022–20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule. Hageja palub välja mõista ka lepingu nr XXX välja sissenõutavaks põhiosa summas 58,15 eurot (20.10.2021–20.11.2024) osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule. Samuti mõista välja lepingust nr XXX sissenõutavaks põhiosa summas 1672,96 eurot kõik osamaksed ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leping nr XXX 8
14. Ümberarvestuse punktis 3.1 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 159) alusel sai kostja kokku 1568 eurot. Kostja on tasunud makseid kokku 223,61 eurot (203,04+20,56). Sissenõutavaks on muutunud osamaksed alatest
15. osamaksest s.o 20.02.2022 kuni
16. osamaksed s.o 20.11.2024 summas 1127,21 eurot (3,67+1123,54). Hageja palub välja mõista välja sissenõutavaks põhiosa summas 1127,21 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 20.12.2024 osamaksest kuni 20.04.2025 osamakseni (45,62 + 46,46 + 47,30 + 48,17 + 49,10, summas 236,65 eurot).
17. Hageja on esitanud kohtule 07.12.2021 saadetud lepingu ülesütlemise teatise (dtl 58, tõlge 183), milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 21.12.2021, hoiatusega leping erakorraliselt üles öelda. Teatisest ei selgu, milline leping üles on öeldud või kas üles on öeldud kõik lepingud üheaegselt.
18. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhiosamaksete katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 20.12.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 20.12.2024 osamaksest ning 21.12.2021 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
19. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka tuleviku maksed. Seega mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 1344,39 eurot (1568 – tasutud 223,61). Leping nr XXX
20. Ümberarvestuse punktis 3.2 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 160) alusel sai kostja kokku 89,60 eurot. Kostja on tasunud makseid kokku 22,06 eurot (21,18+0,88). Sissenõutavaks on muutunud osamaksed alatest
21. osamaksest s.o 20.10.2021 kuni
22. osamakseni s.o 20.11.
23. summas 58,15 eurot (57,80+0,25). Hageja palub välja mõista välja sissenõutavaks põhiosa summas 58,15 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 20.12.2024 osamaksest kuni 20.04.2025 summas 19,29 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv.
24. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka tuleviku maksed. Seega mõistab kohus välja põhivõlgnevuse summas 67,54 eurot (89,60 – tasutud 22,06). Leping nr XXX
25. Hagiavalduse täpsustuses p 3.3 on hageja selgitanud, et lepingu nr XXX (dtl 161) alusel sai kostja kokku 1 672,96 eurot. Kostja makseid tasunud ei ole. Lepingu alusel tuli laen tagastada maksegraafiku alusel 20.11.2021-20.10.
26. Kohtule nähtuvalt ei olnud kostja viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 21.12.2021 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
27. Kuna lepingujärgne viimane tagasimakse pidi olema 20.10.2023, on leping nr XXX lõppenud korraliselt. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud kõik osamaksed summas 1672,96 eurot. Kohus mõistab välja põhivõlgnevuse summas 1672,96 eurot.
28. Kohus selgitab, et kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, ei ole põhjendatud ka lepingutasude väljamõistmine kostjalt. Kohtule esitatud ümberarvestuses on hageja arvestanud krediidijääki ka lepingutasud (krediidijääk 1 587,90 eurot koos lepingutasuga 19,90 eurot, krediidijääk 99,50 koos lepingutasuga 9,90 eurot). 9
29. Hageja on esitanud lepingujärgses määras intressinõude kuni lepingu ülesütlemiseni summas 188,28 eurot. Kohus on tuvastanud, et lepingute ülesütlemine on toimetu. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. Nii 25.04.2021 kui ka 20.07.2021 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 188,28 eurot rahuldamata.
30. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingute ülesütlemisel lepingute alusel sissenõutavaks muutunud viivise (17.01.2025 korrigeeritud viiviseraporti (dtl 184) alusel, perioodi 23.12.2021-04.09.2024 eest, määraga 24% aastas) summas 2108,71 eurot. Kuivõrd lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, ei olnud kostja veel 23.12.2021 viivituses. Hageja on esitanud kohtule viivisearvestuse, millest ei ole võimalik eristada kolmest erinevast lepingust tulenevaid viiviseid ning nende arvestuskäike ja perioode. Lisaks on kohus nii 14.11.2024 kui 10.01.2025 kohtumääruses selgitanud hagejale vasturääkivusi viivise arvestuses. Hageja teistsugust arvestust kohtule esitanud ei ole. Ümberarvestuses märgib hageja lühidalt, et soovib viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab viivisenõude 2108,71 eurot rahuldamata.
31. Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja viivised alates 05.09.2024 kuni põhinõude summas 3251,47 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on korrigeerinud 17.01.2025 menetlusdokumendis resolutsiooni p 3 (dtl 182) edasiulatuva viivise nõuet alates 18.01.2025 kuni põhinõude summas 3281,47 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Kohtule esitatud ümberarvestuses (dtl 159-161) märgib hageja lühidalt, et soovib viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõuded on põhjendatud ümberarvestuses märgitud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude ümberarvestuse kohaselt osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud edasiulatuva viivise nõue alates hagi esitamisest 05.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude alates 05.09.2024 kuni põhivõlgnevuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras. Kuivõrd kostja muid tasusid krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
34. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 60. Kohus rahuldas hageja nõude 6 368,81 eurot 54,4% ehk 3462,79 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 54,4% ulatuses kostja ja 45,6% ulatuses hageja kanda. 10 61.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 102), mille kohaselt on kulud olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 630 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt on hageja kulud olnud: - Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot; - Nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse ettevalmistamine. Hagiavalduse koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 3 h 169 euro/h 507 eurot.
2. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 630 eurot. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. 64.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. 65. Kohus märgib, et tegemist pole ei keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 3 h, sh peab kohus mõistlikuks ajakulu hagiavalduse esitamisele 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 630 eurot, seega kokku 750 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 750 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 54,4% hageja menetluskuludest ehk 408 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 408 eurot.
3. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 69.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

11 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 12