Obsah (5)

§ 29§ 30§ 39§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11344 Tsiviilasi OÜ Peetmeri pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nende e

§ 29lg 6).

ASJAOLUD Võlgnik esitas 14.07.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 27.08.

1. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.10.2025 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevusi summas 409 655,23 eurot ning vara puudub. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2 500 eurot. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 30.10.
2. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on üle 400 000 euro, kuid vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8).

Kohus määrab ajutise pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme E. L.. Menetluskulud

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1 650 eurot, käibemaksu ei lisandu. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, sh Pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja analüüs ning seisukoha kujundamine antud pankrotimenetluses - 1 tund; Kirjade, päringute ja teabenõuete koostamine ning edastamine vara ja võlgade kindlaksmääramiseks registritesse, ametitesse, krediidiasutustesse ning vastavatele äriühingutele, viibimine pangakontorites ning vajalik meilivahetus - 3 tundi; Kirjadele, päringutele ja teabenõuetele saadud vastuste ja dokumentide läbitöötamine ja analüüs - 2 tundi; Kogutud dokumentatsiooni põhjal võlgniku majandusliku olukorra määratlemine, vastava seadusandluse analüüs, hinnangu andmine varalisele seisundile - 2 tundi; Ajutise pankrotihalduri aruande koostamine - 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik 3