4-25-4724/9

4-25-4724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4724 (2302,25,014239) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi D. A. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,014239 Menetlusalune isik D. A. Isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX Kaitsja jurist Andrei Pankratov; OÜ Panater Consult; e-post: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 3, 133, 134, maakohus otsustas:
2. Rahuldada D. A. kaitsja Andrei Pankratovi kaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014239, millega karistati D. A.t LS § 201 lg 1 järgi 100 trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 800 eurot.
4. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.
5. Jätta kaebaja taotlus 03.11.2025 Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelvalvetalituse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks läbi vaatamata. Edastada kohtuotsus D. A.le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-25-4724 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,014239 karistati D. A.t liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot (s.o 100 trahviühiku ulatuses). Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis D. A. 03.11.2025 kell 15.55 Saku vallas, Tallinn-Rapla-Türi maantee
7. kilomeetril mootorsõidukit Suzuki Liana registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht elab alaliselt Eestis, kuid esitas Valgevene juhiloa nr XXX kehtivusega 23.05.2018 kuni 23.05.2028, mille pidi väärteo etteheite kohaselt LS § 99 lg 10 alusel vahetama Eesti juhiloa vastu. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §-des § 99 lg 10 ja 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo.
8. 19.12.2025 esitas menetlusaluse isiku D. A. kaitsja Andrei Pankratov Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,
9. Kaebaja pidas võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, taotledes eeltoodud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja D. A. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamist. Lisaks taotles kaebaja 03.11.2025 D. A. kohta Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelvalvetalituse patrullpolitseiniku Aleksander Raua poolt tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. 2.1 Kaebaja leidis, et väärteomenetluse alustamine on olnud põhjendamatu, kohtuvälises menetluses on jäetud kaebaja seisukohad ja esitatud tõendid tähelepanuta. Kaebaja hinnangul lähtus menetleja otsuse tegemisel üksnes D. A. kohta rahvastikuregistrisse kantud Eesti Vabariigi aadressist ja jättis arvestamata, et sealsamas oli märgitud ka tema elukoha aadress Valgevenes. Kaebaja hinnangul ei tõenda registrikanne üksi tema alalist elamist Eestis. 2.2 Kaebuse kohaselt esitas D. A. politseiametnikele oma juhtimisõiguse tõendamiseks Valgevenes väljastatud juhiloa nr XXX kehtivusega 23.05.2018 kuni 23.05.2028 (lisa 1). See fakt on kajastatud nii protokollis, kui ka tunnistaja ütluses. Tegemist oli LS § 99 lg 1 tähenduses Eestis kehtiva muu riigi juhiloaga. 2.3 Kaebuses leiti, et D. A. Valgevene juhiload ei olnud nende esitamise ajaks kaotanud kehtivust LS § 99 lg 10 alusel, nagu ekslikult leidis kohtuväline menetleja. Antud seadusenorm puudutab vaid isikuid, kes on asunud Eestisse elama alaliselt. Kaebaja ei ole kunagi Eestis alaliselt elanud. Tal on olemas sünnijärgne Eesti kodakondsus ja tema kohta rahvastikuregistrisse kantud Eesti aadress tähendab tema elukoha määramist vaid ajal, kui ta lühiajaliselt viibib Eestis, samuti see on tema kontaktaadressiks temale kui Eesti kodanikule võimaliku ametliku korrespondentsi edastamiseks. Kaebaja omab samaaegselt ka Valgevene kodakondsust ja on praegu Valgevenega püsivalt seotud. Ta elab alaliselt Valgevenes, mida ta on väitnud ja tõendanud ka kohtuvälises menetluses. 2.4 Kaebuses märgiti, et D. A.l puudub õigus Eestis väljastatava juhiloa saamisele või vahetamisele, kuna ta ei ela Eestis alaliselt ja tal ei ole Eestis alalist elukoha. Selle väite kohta esitas kaebaja faktid ja neid kinnitavad tõendid. 2 4-25-4724 2.5 Kaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt on D. A. Valgevenes sündinud ja selle riigi kodanik (lisa 3). Ta on maksuresident seoses alalise elamisega Valgevenes. Viimast fakti tõendab Valgevene maksuinspektsiooni poolt väljastatud ametlik õiend (lisa 4 ja selle tõlge lisa 4.1). D. A. viibib üle 185 päeva aastas Valgevenes, mida kinnitab Valgevene Riigi Piirivalvekomitee poolt väljastatud ametlik õiend riigipiiri ületamise kohta (lisa 5 ja selle tõlge lisa 5.1). Kaebaja elab Valgevenes alaliselt koos oma perekonnaliikmetega (abikaasa ja alaealine tütar), mida kinnitavad abielutunnistus (lisa
10. ja selle tõlge lisa 6.1) ja Minski linna Sovetski rajooni Arveldus- ja teabekeskuse nr 4 õiend (lisa 7 ja selle tõlge lisa 7.1), kus asuvad tema tegelik alaline elukoht (lisad 3.1, ja lisad 7 ja 7.1) ja töökoht. Seega leidis kaebaja, et tegelikkusele ei vastanud väärteo protokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väide, et kaebaja elab alaliselt Eestis. Kaebaja arvates kinnitavad eeltoodud asjaolud ja neid näitavad tõendid, et D. A. elab alaliselt Valgevenes. 2.6 Lisaks pidas kaebaja vajalikuks esitada nn negatiivse sisuga tõendid, mis ei kajasta ega kinnita kaebaja alalist elamist Eestis. Nimelt puudub D. A.l Eestis sissetulek. Seda tõendab Maksu- ja Tolliameti õiend (lisa 9). Kaebajal ka töökoht Eestis, mida tõendab negatiivne vastus päringule Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (lisa 10). D. A. on Eesti mitteresident, mida tõendab vastus päringule Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel – jaotis „Residentsuse määramise avaldused“ (lisa 11). Lisaks tõi kaebaja esile, et D. A. ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil XXX. Kinnistu omaniku kinnitusest (lisa 12) nähtuvalt viibib kaebaja nimetatud aadressil üksnes külastajana. D. A. selgitas, et rahvastikuregistrisse kantud Eesti aadress on üksnes kontaktaadress sugulase juures, mida ta kasutab Eestis viibimise ajal. Kuigi ta on ka Eesti kodanik, asub siiski tema alaline elukoht Valgevenes. 2.7 . Seega leidis kaebaja kokkuvõttes, et kuna D. A. ei ela alaliselt Eestis, puudub tal kohustus vahetada Valgevenes väljastatud juhiluba Eesti juhiloa vastu. Valgevenes väljastatud juhiluba nr XXX ei ole kehtivust kaotanud ja selle alusel sõiduki juhtimisel 03.11.2025 ei esinenud tema tegevuses etteheidetud väärteokoosseisu tunnuseid.
11. 23.01.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus väärteoasjas esitatud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja selgitas seda järgnevalt. 3.1 Rahvastikuregistri väljatrükk kinnitab, et D. A. alaline elukoht on Eesti Vabariigis alates 09.05.2023 (aadressil XXX). Arvestades eelpool märgitut on kohtuväline menetleja seisukohal, et kuivõrd LS § 100 lg 2 tähenduses tõendavad isiku alalist elukohta rahvastikuregistri andmed ja D. A. elukoht on alates 09.05.2023 stabiilselt olnud registreeritud Eestis, siis ei kehti tema Valgevenes väljastatud juhiluba juhtimisõigust tõendava dokumendina Eesti Vabariigis alates 09.05.
12. 3.2 Kohtuväline menetleja tõi täiendavalt esile, et D. A. kohta rahvastikuregistris olev kanne tema lisa-aadressiga (XXX) on informatiivne, see ei näita põhielukoha andmeid rahvastikuregistri seaduse tähenduses. 15.01.2026 seisuga ei ole D. A. teinud Rahvastikuregistrile taotlust põhielukoha staatuse muutmiseks Eesti Vabariigist Valgevene Vabariiki. Väärteotoimikust leiduva Transpordiameti liiklusregistri päringu vastuses nähtuvalt ei ole D. A. endale omistanud juhtimisõigust Eesti Vabariigis. 3.3 Karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg-st
13. Menetlusalusele isikule määrati kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras. Arvestati sellega, et D. A. puuduvad kehtivad karistused. 3 4-25-4724 3.4 Nii jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et vaidlustatud otsus on seaduslik, põhjendatud ja proportsionaalne, vastab nii eri- kui üldpreventsiooni eesmärkidele, mistõttu tuleb see jätta VTMS § 132 lg 1 alusel muutmata ja vastavalt kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud juhul teatasid kaebaja ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Seega kohus, olles tutvunud nii menetlusaluse isiku D. A. kaitsja A. Pankratovi esitatud kaebuse, väärteoasja nr 2302,25,014239 materjalide ja kohtuvälise menetleja 23.01.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et väärteoasjas nr 2302,25,014239 25.11.2025 tehtud otsuse peale esitatud kaebust on võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses.
15. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
16. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et D. A. juhtis 03.11.2025 kell 15.55 mootorsõidukit Suzuki Liana registreerimismärgiga XXX Saku vallas, TallinnRapla-Türi maantee
17. kilomeetril, kui ta peatati PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus patrullpolitseiniku poolt liiklusjärelevalve käigus. Seda kinnitavad väärteotoimikus olev väärteoprotokoll, politseisõiduki kaamera videosalvestus nr FILE251103-155406F, 03.11.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja Martin Grünbergi ütlused kui ka menetlusaluse isiku D. A. enda ütlused. Seega loeb kohus tuvastatuks, et D. A. juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit.
18. LS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt esitas D. A. enda B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse tõendamiseks patrullpolitseinikule Valgevene juhiloa nr XXX kehtivusega kuni 23.05.
20. LS § 99 lg 10 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini
21. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Menetleja poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmed näitasid, et D. A. alaline elukoht on selle alusel alates 09.05.2023 Eesti Vabariigis aadressil XXX.
22. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole menetlusalusel isikul, kelle Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja, kes ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, võimalik enda juhtimisõigust tõendada välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud (vt 05.11.2020 lahend väärteoasjas nr 4-20-758 p 16). Teisalt saab välisriigi juhiluba olla LS § 96 lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv. Seega heidetakse D. A.le ette mootorsõiduki juhtimist juhtimisõigust omamata, täpsemalt seda, et tema olles asunud Eestisse alaliselt elama, ei vahetanud seadusest tuleneva tähtaja jooksul välja Valgevene Vabariigis väljastatud juhiluba Eesti Vabariigis kehtiva juhiloa vastu.
23. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 kohaselt on isikud kohustatud tagama rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õiguse. Lisaks sätestab RRS § 65 lg 1, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või 4 4-25-4724 peamiselt elab. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Nähtuvalt väärteotoimikus olevast rahvastikuregistri väljavõttest on alates 09.05.2023 D. A. elukoht Eesti Vabariigis aadressil XXX 15.10.2025 ja lisa-aadressina on märgitud XXX.
24. Kuigi menetlusalune isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris õigete andmete olemasolu, nõustub kohus kaebuse väitega, et rahvastikuregistri andmete põhjal ei saa automaatselt järeldada seda, et tema alaline elukoht on alates 09.05.2023 Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt rahvastikuregistri kantud andmete õigsust tõepoolest eeldatakse ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse avaliku ülesande täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Samas ei loo need andmed alust isiku vastutusele võtmiseks, kui nende tõelevastavus on ümber lükatud usaldusväärsete tõenditega. Kohus märgib, et isikul on kohustus tagada rahvastikuregistri andmete ajakohasus (RRS § 68), kuid nende uuendamata jätmine ei välista, et tema tegelik elukoht võib olla mujal. Kui muud tõendid – nagu residendikaart, töökoht ja elukoht välisriigis – viitavad selgelt elamisele välisriigis, tuleb lähtuda tegelikust olukorrast, mitte formaalsest registrikandest. Seega ei tõenda pelgalt elukoha andmed rahvastikuregistris Eestis alaliselt elamist, aga veelgi enam nende alusel liiklusseadusest tuleneva rikkumise toimepanemist.
25. Kohus märgib, et alaline elukoht on juriidiline mõiste, mis viitab inimese peamisele elukoha kohale, kus ta viibib pikaajaliselt ja, kus on tema elulised ning võib eeldada ka majanduslikud sidemed. Alalise elukoha määratlust on sisustatud LS § 100 lg 2, mille kohaselt on alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.
26. Kaebaja on esitanud hulgaliselt dokumente, mis kõik kinnitavad, et D. A. tegelik elukoht on Valgevene Vabariigis. Nimelt nähtub tema tõendatud koopiaga Valgevene Vabariigi passist, et ta on Valgevenes sündinud ja ta on ka selle riigi kodanik (kaebuse lisa 3). Eesti kodakondsuse on ta saanud sünnijärgselt, seega tegemist on topeltkodakondsusega isikuga (kaebuse lisa 8), mida on menetlusalune isik ka ülekuulamisel kinnitanud.
27. Kohtule esitatud andmete alusel ei saa väita, et D. A. viibib Eestis valdava osa ajast või vähemalt 185 päeva kalendriaasta jooksul. Valgevene Riigi Piirivalvekomitee poolt väljastatud ametliku õiendist riigipiiri ületamise kohta (kaebuse lisa 5 ja selle tõlge lisa 5.1) nähtub, et ajavahemikul 01.01.2025 kuni 10.11.2025 on D. A. Valgevene piiri kontrollpunktide kaudu riigist väljunud aasta jooksul ca 6 korral. Tegemist on lühiajaliste väljasõitudega, kokku on ta Valgevenest eemal olnud 57 päeva (sh: kuni
28. jaanuarini – 5 päeva, 12.–
29. veebruarini – 4 päeva, 16.–
30. aprillini – 12 päeva, 13.–
31. maini – 7 päeva, 1.–
32. juulini – 5 päeva,
33. augustist
34. septembrini – 15 päeva, 1.–
35. novembrini – 9 päeva).
36. Asjaolu, et D. A. elab pikemat aega alaliselt Valgevene Vabariigis kinnitab ka õiend nr 2025/613/18.9/17967 (kaebuse lisa 4 ja selle tõlge lisa 4.1), mille kohaselt on ta perioodi 01.01.2022-31.12.2025 jooksul olnud Valgevene Vabariigi maksuresident. Samuti on kaebaja tõendanud, et ta elab Valgevenes aadressil XXX koos oma perekonnaliikmetega (abikaasa ja alaealine tütar), mida kinnitavad abielutunnistus (kaebuse lisa
37. ja selle tõlge lisa 6.1) ja Minski linna Sovetski rajooni Arveldus- ja teabekeskuse nr 4 õiend (kaebuse lisa 7 ja selle tõlge lisa 7.1). Kohtu hinnangul kinnitavad need tõendid kogumis järjekindlalt kaebaja versiooni tema alalise elukoha kohta Valgevene Vabariigis. 5 4-25-4724
38. Lisaks on kaebaja esitanud täiendavad tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole aastatel 2020-2025 Eesti Vabariigis teeninud tulu ega seda deklareerinud (kaebuse lisa 9). Töötamisregistris kanded tema kohta puuduvad (kaebuse lisa 10) ja alates 02.01.2014 on ta Eestis mitteresident (kaebuse lisa 11).
39. Kohtule on esitatud rahvastikuregistrisse kantud D. A. elukoha aadressi (XXX) kinnistu omaniku kinnitus (lisa 12), mille kohaselt viibib kaebaja nimetatud aadressil üksnes külastajana.
40. Seega asub kohus seisukohale, et vaatamata rahvastikuregistri kandele tuleb lugeda tuvastatuks, et D. A. ei ela alaliselt Eesti Vabariigis. D. A.l oli 03.11.2025 olemas Valgevene Vabariigi poolt väljastatud kehtiv juhiluba ja tal puudus kohustus Valgevene Vabariigis väljastatud juhiluba vahetada välja Eesti juhiloa vastu, kuivõrd ta ei ole Eestisse alaliselt elama asunud. Seega on kohtu hinnangul D. A. suhtes täitmata LS § 201 lg 1 objektiivne koosseis.
41. Kohtule esitatud kaebuses on lisaks taotletud 03.11.2025 väärteomenetluse raames D. A. sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse tühistamist. Kohus märgib, et selle otsuse vaidlustamise toimub LS § 91 lg 6 alusel haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ehk, et sellise taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Seega tuleb antud kaebust lahendaval kohtul pädevuse puudumise tõttu see taotlus jätta läbi vaatamata.
42. Kõike eelnevat arvestades ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus D. A. kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 25.11.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,25,014239 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 6