4-26-502/6

(230225016275)Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Väärteoasi Christelle Diana Rajaveer Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Artur Peškovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 21.01.2026 üldmenetluse otsusele, millega Artur Peškovi karistati LS § 224 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Artur Peškov isikukood: 38612260366; kodakondsus: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta Artur Peškovi kaebus rahuldamata. Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt LS § 127 sätetele on Artur Peškov kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 4-26-502 Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 21.01.2026 üldmenetluse otsusega karistati A. Peškovi LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. A. Peškovi karistati LS § 224 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 29.12.2025 kella 09.30 ajal Tehnika tänaval (Endla tn ja Komeedi tn vahel) suunaga Roopa tn, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11 mg.
2. A. Peškov kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb A. Peškov kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud karistuse osas ja palub teha uus otsus, millega kohaldada karistusena üksnes rahatrahvi ja mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik, palub kaebaja kohtul vähendada karistuse kestust ehk lühendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. A. Peškov toob kaebuses välja, et vajab juhtimisõigust mitmel olulisel põhjusel, sh seoses alaealise lapsega, eakate vanematega ja sissetuleku teenimiseks.
3. 02.03.2026 määrusega võttis kohus A. Peškovi kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus märkis määruses, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi kuni 09.03.
4. Kohtuväline menetleja asus 09.03.2026 kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ja vaidlustatav lahend tuleb jätta muutmata ning tühistamata. A. Peškovilt täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning uurinud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
6. Tunnistaja R. V. ütlustest nähtuvalt teostas ta 29.12.2025 liiklusjärelevalvet koos E. V. Harju maakonnas, Tallinnas. Kella 9.30 ajal peatasid nad mööda Tehnika tänavat liikunud mootorsõiduki Toyota Yaris reg nr-ga XXX. Sõiduk liikus Roopa tänava suunas ja sõiduk peatati Komeedi ja Endla tn vahel. Mootorsõiduki juhikus osutus A. Peškov. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutati A. Peškovi suhtes indikaatorvahendit, mis andis positiivise tulemi alkoholi tarvitamisele. Seejärel suunati juht tõendusliku alkomeetri juurde. Vahepealsel ajal puudus tal võimalus süüa, juua või suitsetada. Väärteoasjas leiduvast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et kaebaja seisundi kindlakstegemiseks on 29.12.2025 ajavahemikul kell 09.39 kuni kell 09.44 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud ja mida kinnitab taatlustunnistus. Ka viis mõõtmise läbi pädev mõõtja, s.o E. V., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse 09.07.
7. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,18 mg ja 0,16 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,11 mg alkoholi.
8. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud 2 4-26-502 mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteona.
9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus asub seisukohale, et A. Peškov pani temale etteheidetava LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtluse vormis. Politseiametniku valvekaamera salvestusest nähtub, et A. Peškov avaldas, et ta tarvitas eelneval õhtul kanget alkoholi. Teadmine eelmisel õhtul kange alkoholi tarvitamisest tähendab seda, et isik pidi võimalikuks pidama, et ta võib järgmisel hommikul rooli istuda alkoholi piirmäära ületavas seisundis. A. Peškov suhtus sellesse aga ükskõikselt, mis viitabki teo toimepanemisele kaudse tahtluse vormis. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, A. Peškov on täitnud LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
10. Vastavalt LS § 224 lg-le 1 karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
11. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
12. Kuna LS § 224 lg 1 sätestab alternatiivsed karistusliigid ning kohtule adresseeritud kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistusliigi osas, asendades see rahatrahviga, siis kujundab kohus seisukoha selles, kas kohtuväline menetleja on karistusliigi kindlaksmääramisel eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu ning kas kohtuvälise menetleja võimalik eksimus on selline, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise mõistetud karistusliigi osas. Siinkohal selgitab kohus, et kohtuvälisest menetlejast karistusliigi osas erinevale seisukohale jäämine ei ole aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele – kuna seadusandja on kohtuvälisele menetlejale andnud küllaldaselt laialdase kaalutlusõiguse karistusliigi ja -määra kindlakstegemisel, siis saab kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise aluseks olla vaid materiaal- või väärteomenetlusõiguse ebaõige kohaldamine.
13. Nagu märgitud, võimaldab LS § 224 lg 1 kohaldada karistusliikidena rahalist karistust või juhtimisõiguse äravõtmist. Tutvudes väärteomaterjalidega ning menetluse käigus tuvastatud asjaoludega, asub kohus seisukohale, et karistusliigi kindlaksmääramisel ei ole kohtuväline menetleja eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu ja sel põhjusel puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse korrigeerimiseks. Kohus osutab, et menetlusalust isikut on eelnevalt alkoholi piirmäära 3 4-26-502 ületades mootorsõiduki juhtimise eest karistatud perioodil 19.11.2024 kuni 17.03.2025 kolmel korral nii rahatrahviga kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. 17.03.2025 otsusega juba võeti kaebajalt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ära juhtimisõigus 6 kuuks. See karistus sai kaebajal täidetud 16.12.
14. See tähendab, et ca 10 päeva pärast karistuse täitmist pani isik toime uue samaliigilise väärteo, mis on ühtlasi käesoleva menetluse esemeks. Nimetatu kogumis annab aluse järeldusele, et eelnevad karistused oma eesmärki täitnud ei ole, need ei ole suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekale teele, mistõttu menetlusaluse isiku karistamine uuesti rahatrahviga tema väärtushinnangutele ja arusaamadele küllaldast mõju ei avalda. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohalda rahatrahvist erinevat karistusliiki ja seda on kohtuväline menetleja ka teinud.
15. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistust sanktsioonimäära ülemmääras.
16. Kohus märgib, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
17. Arvestades, et vaadeldaval juhul on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, siis leiab kohus, et ka menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistuse määr on vastavuses materiaalõiguse normidega. Analüüsides kaebaja teosüü suurust, siis numbriline näit, mis toob kaasa kaebaja karistamise, jääb rikkumise alampiiri. Samas tuleb arvesse võtta, et rikkumine leidis aset hommikusel/ennelõunase ajal, kesklinna piirkonnas, kus asuvad lasteasutused ja tihe liiklus. Kohtu veendumusel on nende aspektide näol tegemist asjaoludega, mis annavad aluse rääkida süü suurusest, mis karistusmäära mõttes läheneb sanktsioonimäära keskmisele määrale.
18. Kohtuväline menetleja on nentinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning selleks oli kohtuväline menetleja ka õigustatud. Nii nähtub, et kohtuvälises menetluses on kaebaja keeldunud selgitustest, sh ei ole ta süüd tunnistanud ega kahetsenud. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud, et kaebaja väljendab kahetsust kaebemenetluses. Seega tuvastab kohus, et kaebaja puhul on sedastatav üks karistustust kergendav asjaolu ehk kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.
19. Nagu toodud, on seadusandaja ette näinud, et tuleb karistusmäära kohaldamisel arvestada ka karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Kõigepealt – karistuse mõistmise üldpõhimõtte kohaselt ei saa isikule samaliigilise teo eest mõistetav iga järgnev karistus olla eelmisest leebem. Vastupidi, et isikut efektiivselt mõjutada, tuleb juhul, kui seadus seda võimaldab, kohaldada järgmise teo eest rangemaid järelmeid, sest vastasel korral võib isikul tekkida karistamatuse tunne. Kuna viimati karistati kaebajat samalaadse rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6ks kuuks ja vaid lühikese ajavahemiku möödumisel pärast karistuse ärakandmist sooritas ta uue samalaadse rikkumise, siis peaks see kaasa tooma varasemast rangema karistusmäära kohaldamise. Kuna rangemat 4 4-26-502 karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine 6ks seadusandaja ette näinud ei ole, siis osutub kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise määr – 6 kuud – kõigiti põhjendatuks ja asjakohaseks. Range, so sanktsioonimäära ülemmääras karistuse kohaldamist õigustab seegi, et kaebajat on samalaadsete rikkumiste eest korduvalt karistatud, ent ta jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Märgitust järeldub, et õigusnormidest kinnipidamise vajab meeldetuletust intensiivsel viisil ehk rikkujat pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldades. Nimetatud viisil on kohtuväline menetleja ka toiminud, sh on kohtuväline menetleja õiguspäraselt võtnud arvesse ka üldpreventiivseid kaalutlusi, sh ohtu, mida keelatud seisundis mootorsõiduki juhid endast kujutavad. See tähendab, et lõppjäreldusena tuleb kohtul nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine on proportsionaalne ja õiglane menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega, rikkumise tehioludega ning võtab arvesse nii üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi.
20. Kohtule adresseeritud kaebuses on viidatud, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad menetlusalusele isikule rasked tagajärjed sissetuleku kaotuse näol, kuna tegemist on kulleriga. Samuti on isikul ülalpeetav ja eakad vanemad. Sellega seonduvalt märgib kohus, et inimlikust aspektist vaadatuna saab nõustuda kaebajaga, et juhtimisõiguse ajutise äravõtmisega võivad kaebajale kaasneda ajutised raskused sissetuleku saamisel, kuna materjalidest nähtuvalt töötab kaebaja kullerina. Samuti võib juhtimisõiguse äravõtmine tuua muid muudatusi senises elukorralduses. Samas oli kõnealune asjaolu menetlusalusele isikule teada ka talle inkrimineeritava rikkumise ajal, samuti ka ajal mil ta pani toime eelnevad rikkumised, mis tähendab, et täiskasvanud isikuna pidi ta aru saama talle rikkumise tagajärjena kaasneda võivatest ebamugavustest, sh sellest, et tema enda käitumise tagajärg võib tähendada talle samalaadse töö tegemise ajutist võimatust ja seeläbi ka sissetuleku saamise vähenemist või võimatust saada sissetulekud sama töö tegemise kaudu. Küllaldase kogemuse olemasolule viitab seegi, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud ka eelnevat juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu ka sellest johtuvalt pidi menetlusalune isik ette nägema võimalikke tema poolt toimepandava teo tagajärgi.
21. Eelneva pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on ise suhtunud oma teo tagajärgedesse ükskõikselt, seejuures on vaadeldav väärtegu hinnatav ka enamohtliku süüteona, mistõttu selline ükskõiksus ei piirdu mitte ainult kaebaja isikuga, vaid ükskõiksusega on hõlmatud ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis. Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ja tegelikkuses ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles võimaliku sissetuleku kaotusega seonduvad tagajärjed. Lisaks pidi kaebuse esitaja oma eelnevate süütegude ja neile järgnenud karistuste pinnalt möönma, et iga võimaliku järgneva rikkumisega kaasnevad tagajärjed, võimalik et rangemad ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvad.
22. Kokkuvõtvalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5