← Eesti

2-25-20878/7

Obsah (7)§ 29§ 23§ 28§ 108§ 30§ 150§ 65

2-25-20878 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 26. märts 2026. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-20878 Tsiviilasi OSAÜHING CORELLI MUSIC avaldus pan

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud OSAÜHING CORELLI MUSIC avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees kohustused kokku summas 30 849,31 eurot, varad ja nõuded puuduvad. Võlgniku tegevust ei ole makseraskuste tõttu võimalik jätkata. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks, sest täiendavat tulu ei ole enam võimalik teenida. Võlgnik palub võtta avaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, määrata ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 13.01.2026. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kersti Kägi. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruande ja selle lisadega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 30 885,52 eurot, likviidne vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2025. aasta alguses. 4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust (ÄS) tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevuses hooletut tegutsemist äriühingule kohustuse võtmisel. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevusest raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tunnuseid. 5. Vastavalt ÄS § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige on põhjendamatult jätnud 2

(4)pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole aruande koostamise hetkeks tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 7. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 9.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 10. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 3 056,60 eurot (sh käibemaks 591,60 eurot). 11. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 3 056,60 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kersti Kägi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 12. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule endisele juhatuse liikmele M. S.ele. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.