Obsah (9)

§ 230§ 231§ 436§ 438§ 173§ 174§ 162§ 172§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114588 Tsiviilasi OÜ Lundeks hagi EC

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Vastavalt VÕS § 639 lg 2 mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja koristas töövõtulepingu alusel Harjumaal Rannamõisa külas Tammi teel asuva vana kanala hoone pööningult turvast. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 3 käesoleva nõude aluseks olev töövõtuleping sõlmiti suuliselt. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kellega hageja sõlmis töövõtulepingu. Hageja on seisukohal, et ta sõlmis töövõtulepingu kostjaga. Kostja väidete kohaselt sõlmis hageja töövõtulepingu hoopis OMG777 OÜ-ga. V. Z., kellega hageja lepingut sõlmides suhtles, on OMG777 OÜ juhatuse liige ning tal puudus volitus kostja nimel lepingute sõlmimiseks.
4. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja sõlmis töövõtulepingu OMG777 OÜ-ga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud e-kirjast (dtl 36) nähtuvalt on keegi V. saatnud 02.05.2025 hagejale e-posti aadressilt XXX e-kirja, milles viitab varasemale telefonivestlusele ning avaldab soovi tellida hagejalt turba koristamise teenust. Samas e-kirjas on märgitud, et tellijaks on Ecommtiger OÜ. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealuse e-kirja saatjaks oli V. Z.. Kostja väidete kohaselt on V. Z. OMG777 OÜ juhatuse liige ja tal puudus volitus kostja nimel lepingu sõlmimiseks ning hageja oleks pidanud e-kirja saatja e-posti aadressist (XXX) järeldama, et tegemist ei ole kostja esindajaga või kahtluste korral e-kirja saatja volitusi kontrollima. Kohtu hinnangul on kostja vastavad väited põhjendamatud. Kõnealuses 02.05.2025 e-kirjas puuduvad mistahes viited sellele, et hagejalt soovis teenust tellida OMG777 OÜ. Samuti puuduvad e-kirjas viited, et V. Z. ei tegutsenud hagejaga lepingu sõlmimise tingimuste üle läbirääkimisi pidades kostja esindajana. Asjaolu, et viidatud e-kiri on saadetud e-posti aadressilt XXX, ei ole kohtu hinnangul automaatselt seostatav OMG777 OÜga, sest saatja e-posti aadress ei kattu kõnealuse äriühingu nimega. Kohus leiab, et asjaolust, et nii 02.05.2025 e-kirja saatja e-posti aadressis kui ka äriühingu nimes esineb sarnane tähekombinatsioon „omg“, ei saa automaatselt järeldada, et tegemist on sama isikuga. Mingisuguseid muid asjaolusid, millest hageja kostja arvates oleks pidanud järeldama, et V. Z. ei tegutsenud kostja esindajana, kostja välja toonud ei ole. Kohus on 03.02.2026 kohtuistungil V. Z. tunnistajana üle kuulanud. Tunnistaja väited, et hageja sõlmis töövõtulepingu siiski OMG777 OÜ-ga (dtl 195) on vastuolus teiste kohtule esitatud tõenditega, mistõttu asub kohus seisukohale, et tunnistaja V. Z. ütlused ei ole usutavad.
5. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi kui V. Z.l ei olnud volitusi kostja nimel hagejaga lepingu sõlmimiseks, siis on kostja oma edasise tegevusega näidanud, et ta oli hagejaga töövõtulepingu sõlmimisest teadlik ja aktsepteeris seda. 13.05.2025 e-kirjast (dtl 44) nähtuvalt on Vello Luik ECOMMTIGER OÜ nimel kinnitanud, et tasus ettemaksuarved ja avaldab lootust, et tasub lähiajal ka arve nr
6. Arvetest (dtl 37, 40 - 42) nähtuvalt on hageja esitanud kostjale arved turba koristamise eest 46,5 tunni ulatuses ja transpordi eest kokku summas 9644,10 eurot. Hageja kontoväljavõttest (dtl 39) nähtuvalt on kostja tasunud hagejale ajavahemikul 07.05.2025 – 16.05.2025 arvete nr 25016, 25017 ja 25020 eest kokku 5978,13 eurot. Kostja väide, et ettemaksuarve tasumine ei tähenda, et ta oleks töövõtulepingu sõlmimisega nõustunud, on kohtu hinnangul põhjendamatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja on tasunud mitte üksnes ettemaksuarved (arve nr 25016, dtl 37 ja arve nr 25017, dlt 40), vaid on tasunud osaliselt ka arve nr 25020 (dtl 42). Kõigis viidatud arvetes on välja toodud teenuse kirjeldus, mille eest arved on esitatud. Seega pidi kostja arvetega tutvudes aru saama, mille eest arved on esitatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne arvete tasumist nõudnud hagejalt või OMG777 OÜ-lt arvete või nendel märgitud teenuste kohta selgitusi või andnud hagejale teada, et tema pole hagejalt arvel märgitud teenuseid tellinud. 4 Kostja ei ole selgitanud, miks ta juhul, kui tal hagejaga mingisugust lepingulist suhet ja seega ka arvete tasumise kohustust ei olnud, siiski hageja poolt esitatud arveid tasus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja tasus hageja esitatud arved lihtsalt heategevuslikul eesmärgil. Samuti pole eluliselt usutav kostja väide, et kuigi töövõtulepingu sõlmis hagejaga OMG777 OÜ, siis oli kostjale vastuvõetav, et tehtud tööde eest esitati arved temale.
7. Pooled vaidlevad ka selle üle, millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti. Hageja selgituste kohaselt teostas ta töid tunnitöö alusel. Kuna hageja ei osanud täpset töö teostamiseks kuluvat aega öelda, siis pakkus ta esialgselt tööde mahuks kolm 10-tunnist tööpäeva (s.o kokku 30 tundi) ning lisas, et tööde maht võib suureneda või väheneda ja tegemist on indikatiivse töödele kuluva ajaga. Samuti teavitas ta kostjat, et lisaks tööde tunnihindele lisandub hinnale transport objektile. Kostja väidete kohaselt kohustus hageja töid teostama kolme päeva jooksul ning mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid ei olnud. 15.10.2025 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on nii hageja kui kostja kinnitanud, et tunnitasuna oli kokku lepitud 170 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 134). 15.10.2025 toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et arvestas tööde mahtu selliselt, et hinnaks tuleks maksimaalselt 3400 eurot + käibemaks (dtl 133). Hageja on kostjale esitanud arved turba koristamise eest 46,5 tunni ulatuses (dtl 37, 40 42). VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Vastavalt VÕS § 639 lg 2 mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kohtu hinnangul ei saa esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostjat ei teavitatud esialgse tööde mahu (30 tundi) suurenemisest või et poolte vahel oleks olnud kokkulepe tööde teostamiseks üksnes 30 tunni ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud tehtud tööde eest osaliselt, s.h täielikult ettemaksuarve 20 töötunni eest ja osaliselt arve nr 25020, mis sisaldas tasu täiendava 26,5 töötunni eest (dtl 42). Kostja 13.05.2025 e-kirjast (dtl 44) nähtuvalt on kostja hagejale kinnitanud, et arve nr 25020 osas on klient andnud kinnituse, et aktsepteerib seda ning kostja on lubanud kõnealuse arve lähiajal tasuda. 16.05.2025 e-kirjaga (dtl 46) on kostja hagejale teatanud, et klient aktsepteeris töid 4 päeva ulatuses ning palunud hagejal ühendust Vassiliga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ja tema kliendi vaheline asjaajamine ega arveldamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest nõude aluseks olev leping on sõlmitud poolte vahel, mitte hageja ja kostja kliendi vahel. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks arvetel kajastatud tööde mahu osas hagejale vastuväiteid esitanud. Kostja väited, et pooled leppisid tööde mahu osas kokku 30 töötundi hinnaga 170 eurot tund + käibemaks ning kokku maksimaalselt 3400 eurot + käibemaks, on muuhulgas ka vastukäivad. Juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud tööde mahus 30 töötundi hinnaga 170 eurot tund + käibemaks, oleks tööde hinnaks kujunenud 5100 (30 x 170) eurot + käibemaks.
8. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingus kokku lepitud tööd on tehtud. Seega on kostjal kohustus hagejale teostatud tööde eest tasuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hagejale arve nr 25020 alusel tasumata 3996,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3996,10 eurot.
9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna arve nr 25020 tasumise tähtaeg saabus 12.05.2025, siis on hagejal õigus saada viivist VÕS § 5 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.05.
10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 97,60 eurot.
11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

16. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 133,62 eurot ja hagimenetluses 356,38 eurot, kokku 490 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

Riigilõiv on

§ 138lg 1 ja 2 kohaselt käsitatav menetluskuluna.

Arvestades eeltoodut on kostja kohustatud riigilõivu hagejale hüvitama ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6