Obsah (9)

§ 113§ 307§ 76§ 78§ 75§ 751§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4589 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna R

§ 113

, § 202 lg 1 ja § 25 lgte 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; P.J-i süüdistus

§ 113

ja § 199 lg 2 p 4 järgi; A.T süüdistus

§ 307

lg 1 ja § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi Menetlustoiming P.J-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Menetlusosalised süüdimõistetu: P.J elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja kokkuleppel advokaat Anne Vissak Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2016 (isikukood XXX ; RESOLUTSIOON Vabastada P.J temale Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4589 liitkaristusena mõistetud 10 (kümne) aasta 9 (üheksa) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 76

lg 5 alusel määrata P.J-ile katseaeg kuni 07.08.2019.

§ 78

p 2 kohaselt hakata P.J-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada P.J-i alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma (ühe) 1 aasta ja (kaheksa) 8 kuu jooksul käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on P.J kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 751

lg 3 p ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata P.J-ile elektroonilise valve kestuseks 10 (kümme) kuud.

§ 75

1 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse P.J-i keha külge. Kohustada P.J-i elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil.

§ 75

lg 2 p-de 2,2 1 , 4, 7 alusel määrata P.J-ile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi,
2. mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
4. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Määrus P.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindusele. Vabastada süüdimõistetu P.J jõustumist. karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse Määruse koopia saata kinnipeetavale ja tema kaitsjale, Tartu vanglale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4589 tunnistati P.J süüdi

§ 113

ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning temale mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 18 päeva vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti P.J-ile 10 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja P.J-i karistusaega hakati arvestama alates 20.10.

1. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 24.05.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 20.10.2008 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 07.08.
3. Tartu Maakohtu 03.09.2014 määrusega jäeti P.J vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. 30.12.2015 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid P.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

§ 76lg 2 p 2 järgi.

Materjalidest nähtuvalt ei toeta vangla P.J 2 P.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et kinnipeetav on ühiskonnale endiselt ohtlik, kuna võib toime panna uued vägivallaga seotud kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas P.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. P.J-i jätkuv kuritegelik aktiivsus, tema poolt toimepandud kuritegude iseloom ning nende üha raskemaks muutumine, samuti aga P.J-i isikuomadused ning hoiakud ei anna alust ennetähtaegseks vabastamiseks. P.J seletas kohtus, et ta on saanud küllaldase karistuse juba kätte. Peamiselt kavatseb ta suhelda oma perega ja ka nende isikutega, keda varem ei ole kriminaalkorras karistatud. Tal on olemas töökoht ja mitmed inimesed on andnud oma nõusoleku tema toetamiseks. Kaitsja palus P.J ennetähtaegselt vabastada. Kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega tunnistati P.J eest, mis on esimese astme kuritegu. lisaks vargusele süüdi ka tapmise

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P.J temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Möödunud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Samuti on P.J andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et P.J plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX . Nimetatud aadressil asuv elamu kuulub kinnipeetava kasuisale A.T., kes on nõustunud sellega, et P.J asub sinna eluruumi elama. Oma nõusoleku on andnud ka P.J-i ema Ü.R., kes elab nimetatud aadressil. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses elamus elamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. 3 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et P.J-i on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millele lisandus raske isikuvastane kuritegu. Vangistuses on kinnipeetav väikeste vaheaegadega viibinud juba alates

1. aastast. Viimane karistus mõisteti talle muu hulgas selle eest, et ta tekitas kannatanule peksmisega vigastused, millesse kannatanu kohapeal suri. Nimetatud tegu oli toime pandud vähem kui pool aastat pärast P.J-i kinnipidamiskohast vabanemist. Kinnipeetavat on vangistuse kandmise ajal 11.09.2015 distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta väljus loata elusektsioonist. P.J selgitas kohtuistungil distsiplinaarkaristuse asjaolusid ja kinnitas, et ta on karistuse vaidlustanud, kuid otsust hetkel pole langetatud. Vangla iseloomustab kinnipeetavat kui impulsiivset isikut, kel on olnud probleeme ka alkoholi tarvitamisega. Nii impulsiivsus kui alkoholi liigtarbimine on P.J-i puhul olnud kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks. Lisaks on kuritegusid soodustavaks faktoriks P.J-il kriminaalsete kaaslaste mõjutus ning puudulik suhtlemis- ja eneseväljendusoskus, mistõttu satub ta kergesti konflikti, lahendades selle vägivaldselt käitudes. Positiivsena peab aga esile tooma vangistuse kandmise ajal P.J-i poolt läbitud mitmed sotsiaalprogrammid ja nende loodetav mõju aidata kuritegude toimepanemise riske maandada. Vangla materjalide kohaselt on P.J saanud sealt vajalikke teadmisi ja oskusi konfliktide rahumeelseks ja tasakaalukas lahendamiseks. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et P.J on vangistuse ajal pea viis aastat õppinud ja omandanud ka keevitaja kutse. 2014 lõpetas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11.klassi, kuid vanaisa surmaga tekkinud meeleolulanguse foonil katkestas õpingud 12.-ndas klassis. Kohtuistungil avaldas P.J , et vabanedes on tal kindel eesmärk
2. klass lõpetada. Vastavalt võimalusele on P.J teinud vanglas majandusabitöid. Eelnev osutab asjaolule, et P.J on püüdnud igati õppida ja areneda, et osata paremini kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. P.J-il on vabaduses toimiv pere (ema, isa, kasuisa) näol ja lisaks nendele mitmete isikute moraalne toetus ja soov aidata kaasa P.J-i sotsialiseerumisele ( vt kohtuistungil esitatud garantiikirjad). P.J oli alaealine kui asus reaalset oma esimest vangistust kandma. P.J-i sõnul ei osanud ta nooruses valida sõpru ega oma käitumist mõistlikult analüüsida ja juhtida. Suure osa oma täiskasvanueast on ta viibinud vangistuses. Töökoha osas on P.J-il kokkulepe olemas ja võimalus tööle asuda ka elektroonilise valve tingimustes. Tugivõrgustiku olemasolu ja võimaliku materiaalse toetuse kõrval tuleb arvestada aga P.J-i isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal. Kinnipeetav ei pruugi tavapärase vabanemise korral oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla ilma pikemaajalise abita. Sellist sotsialiseerumisele suunatud abi saaks riik osutada P.J-ile läbi kriminaalhoolduse. Arvestades seda, et P.J-i puhul oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, võib endiste tarbimisharjumuste juurde naasmine tõsta tema poolt kuritegude toimepanemise riski. Samas on isik läbinud sõltuvusainete kuritarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning väidetavalt on ta ise tugevalt motiveeritud oma kunagisest sõltuvuskäitumisest vabanema. Kuna paljud P.J-i kuriteod olid toime pandud grupis, siis võib õigusrikkumiste toimepanemise riski suurendada ka P.J-i kergesti mõjutatavus teiste isikute poolt. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et P.J-i varasem kuritegelik suhtlusringkond on lagunenud ega kujuta kinnipeetava jaoks enam nii suurt ohtu. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et P.J tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 751

4 lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks P.J-ile tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata kümme kuud. See tähtaeg hakkab

§ 751

lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge.

§ 76

lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab P.J-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 07.08.2019.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb P.J allutada käitumiskontrollile vähemalt üheks aastaks ja kaheksaks kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb P.J-ile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks

§ 76

lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-de 2, 2 1 ja 7 järgsed kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5