, § 202 lg 1 ja § 25 lgte 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; W.X-i süüdistus
ja § 199 lg 2 p 4 järgi; G.R süüdistus
lg 1 ja § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi Menetlustoiming süüdimõistetu J.J-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu J.J (isikukood vabanemisel XXXX) Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Katrin Jennsen Kohtuistungi toimumise aeg 07.04.2016 XXX ; elukoht RESOLUTSIOON Vabastada J.J temale Tartu Maakohtu 16.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4589 mõistetud 11 (üheteistkümne) aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 5 alusel määrata J.J-ile katseaeg kuni 17.10.2019.
p 2 kohaselt hakata J.J-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada J.J-i alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma(ühe) 1 aasta ja 8 (kaheksa) kuu jooksul käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on J.J kohustatud järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;
lg 3 p ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata J.J-ile elektroonilise valve kestuseks 8 (kaheksa) kuud.
1 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse J.J-i keha külge. Kohustada J.J-i elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil.
lg 2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata J.J-ile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused:
, § 202 lg 1 ja § 25 lg-te 1, 2 - § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning temale mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 11 aastat vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja J.J-i karistusaega hakati arvestama alates 17.10.
Materjalidest nähtuvalt vangla toetab J.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas J.J-i ingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu vangla seisukohaga. Süüdimõistetu J.J seletas kohtus, et ta on teinud oma varasemas elus päris palju vigu, mistõttu on teda korduvalt ka kriminaalkorras karistatud. Samas on tal nüüd olnud päris palju aega mõtlemiseks ning oma käitumise analüüsimiseks. Ta on oma vigadest aru saanud ning leiab, et karistus on talle kasuks tulnud. Ta teab, kuidas edasi minna. Tema arvates on kõik tema vabastamiseks valmis. Tal on kindel elukoht ning kokkulepe töökoha suhtes. Teda toetab ema. Lisaks on tal vabanemisfond, mis annab võimaluse pärast vabastamist esialgu hakkama saada. Kaitsja palus J.J ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT J.J kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.J temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Samuti on J.J andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab 3 olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et J.J plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale L.S., kes on nõustunud sellega, et J.J asub sinna eluruumi elama. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses elamus elamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J.J-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. J.J-ile on toimepandud süütegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi (sh vangistust, mis on jäetud osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust), kuid sellele vaatamata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Seega ei täitnud toonased karistamised J.J-i osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. J.J-i kuritegude ajendiks on olnud valed valikud tuttavate osas ning alkoholist tulenev käitumise muutus ja selle mõju tajule. J.J kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, on alus teda uskuda. Nimelt on J.J-i käitumine vanglas olnud hea, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. J.J-iga on läbi viidud vestlusi, kus ta on analüüsinud oma kuritegusid eesmärgiga näha oma probleemide põhjuseid ning leida nendele alternatiivseid lahendusvariante. Selle tulemusel on kinnipeetav oma kuritegusid tunnistanud ning saanud aru, mis teda selleni on viinud. Samuti on ta aru saanud, mida teha, et elada edaspidi seaduskuulekalt. J.J on vanglas osalenud ka tööhõives ning töötamisega tal probleeme ei ole olnud. Head on ka J.J-i aasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht ja kokkulepe töökoha osas XXXX, kuhu on võimalus tööle asuda ka elektroonilise valve tingimustes. Vabanemisfondis on tal X eurot, mis peaks aitama esialgu rahaliselt toime tulla. Probleeme alkoholi tarvitamisega J.J-ilt ulevikus väidetavalt ei ole – ta on andnud nõusoleku asuda ravile. J.J kinnitas ka kohtuistungil, et ta mõistab seda, et ei tohi tulevikus üldse alkoholi tarvitada. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgiks on süüdlase mõjutamine selliselt, e tta suudaks edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et J.J on kantud vangistuse jooksul jõudnud arusaamiseni, kuidas õiguskuulekalt edasi minna. Kohus leiab, et tema mõjutamine läbi reaalse vangistuse ei ole jätkuvalt vajalik, pigem on karistuse eesmärgi lõplikuks saavutamiseks vajalik J.J-ile anda võimalus vabaduses näidata, et ta on suuteline oma plaane ellu viima ja elama õiguskuulekalt. Hinnanud eelnevaid asjaolusid ning arvestanud seejuures ka J.J-i karistuse lõpptähtaega, leiab kohus, et J.J tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks J.J-ile tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata kaheksa kuud. See tähtaeg hakkab
lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 4
lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab J.J-i kohtulahendi jõustumisest kuni 17.10.2019. katseaeg käesoleva
lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb J.J allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ja 8 kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb J.J-ile lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 5 ja 75 lg 2 p-de 2, 5 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda alkoholismiravile ning alluda sellele. J.J on raviks oma nõusoleku andnud. J.J-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või pöörduma Töötukassasse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna J.J-i viimane kuritegu oli toime pandud grupis siis tuleb talle
lg 2 p 7 alusel panna kohustus mitte suhelda teadavalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Juhul kui kriminaalhooldaja tuvastab, et kriminaalkorras karistatud isikud, kes on aga karistuse järgselt asunud õiguskuulekalt elama, et mõjuta J.J-i negatiivses suunas, siis võib kriminaalhooldaja anda loa ka varem kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiseks. Kui aga oht negatiivseks mõjutamiseks on oluline, siis on õigus kriminaalhooldajal selline suhtlus keelata. Samuti tuleb J.J-ile
lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks J.J-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 167,76 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada J.J-il . /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.