← Eesti

4-25-1534/8

Obsah (6)§ 224§ 127§ 227§ 91§ 69§ 15

4-25-1534 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2025. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-1534 (kohtueelses menetluses 2302,25,006298) Kohtunik

§ 224

lg 2 ja § 227 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Q.P (isikukood: XXX), elukoht: xxx, töötab xxx; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1; KarS § 63 lg 1 maakohus otsustas: 1. Tunnistada Q.P süüdi

§ 224lg 2 ja § 227 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning Kar

S § 63 lg 1 kohaldamisel määrata talle

§ 224lg 2 alusel karistuseks arest 5 päeva.

  1. Mõistetud arest tuleb Q.P-l ära kanda Tallinna Vangla arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.
  2. Aresti kandmise alguseks lugeda Q.P kinnipidamise aeg, s.o 20.04.2025 kell 16:
  3. KarS § 50 lg 1 p 2 ja

§ 224lg 3 p 1 alusel kohaldada Q.P-le mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. lisakaristusena 1 4-25-1534 5. Kar

S § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos arestiga mõistmisel kogu põhikaristuse, s.o

§ 224

lg 2 järgi mõistetud 5 päeva aresti kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 6.

§ 127

kohaselt on Q.P kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 7. Otsuse koopia anda Ilmar Q.P-le ning Politsei- ja Piirivalveametile, samuti saata Tallinna Vanglale ja pärast kohtuotsuse jõustumist edastada Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOPROTOKOLL Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve talituse patrullpolitseinik M-A M koostas 20.04.2025 väärteoprotokolli 20250420585501 Q.P-le selle eest, et tema 20.04.2025 kella 16:08 ajal Harjumaal, Perila-Jäneda tee 9.kilomeetril liikudes Jäneda suunas juhtis mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,5 mg/l +/- 0,05 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Samuti tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 154km/h +/-9 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust sellel teel mitte vähem, kui 55 km/h. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime sellega väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna esindaja edastas 21.04.2025 Q.P suhtes

§ 224

lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteosüüdistused VTMS § -de 48 ja § 71 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Menetlus maakohtus: Q.P suhtes alustatud väärteomenetlust, millises viimast süüdistati

§ 224

lg 2 ja § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises arutati Harju Maakohtus 22.04.2025 toimunud kohtuistungil. 22.04.2025 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil Q.P kinnitas, et kaitsjat ta asja arutamise juurde ei soovi kutsuda. Samuti kinnitas menetlusalune isik peale kohtuvälise menetleja esindaja poolt väärteoprotokolli ettekandmist, et temale on arusaadav, missuguste väärtegude toimepanemises teda süüdistatakse ja ta tunnistab end talle etteheidetud väärtegude toimepanemises süüdi. Q.P selgitas, et enne väärtegude toimepanemist koristas tema aeda, kuna sigaretid said otsa, siis ta otsustas sõita poodi. Seal, kus ta autoga kiirendas, oli pikem sirge lõik ja ta jäi õigel ajal vahele. Kinnitab ta seda, et ta nägi, kuidas politseipatrull talle järgi keeras. Q.P avaldas, et ta kahetseb oma tegu. Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele märkis Q.P , et tõepoolest teine rikkumine, mida talle etteheidetakse on alkoholi tarbimine. Q.P kinnitas, et tema, kui aeda korrastas, siis töö tegemise kõrvale jõi ta õlut. Alustas ta õlle joomist hommiku kell kaheksa. 2 4-25-1534 Samuti märkis menetlusalune isik, et varasemalt politsei poolt määratud trahvidega on läinud tal keeruliseks, ta peab õppust võtma ja joomise täielikult lõpetama. Kohtulike vaidluste käigus kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Q.P süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, menetlusalune isik on teod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Q.P teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ja ta teadis, et ta mootorsõiduki rooli istuda ei tohi, samuti sai ta aru, et ta ületas märkimisväärselt lubatud sõidukiirust. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seni ei ole Q.P oma varasematest õigusrikkumistest enda jaoks ühtegi õppetundi võtnud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Q.P käitumine näitab viimase ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse, liiklusseadusesse ja võimaliku saabuvasse tagajärge. Kohtuvälise menetleja hinnangul iga järgnev karistus peab olema karmim ning seda selleks, et mõjutada õigusrikkumise toime pannud isikut seadusekuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis, et menetlusalusele isikule rahatrahvi määramine enam mingit eesmärki ei täidaks s.t Q.P suhtes tuleb kohaldada lühiajalist vabaduskaotuslikku karistust, milliseks on arest. Juhindudes KarS § 63 lg 1 taotleti kohtus Q.P süüdi tunnistamist temale etteheidetud väärtegudes ja

§ 224

lg 2 järgi isikule põhikaristusena 8 päeva pikkuse aresti mõistmist, lugedes karistuse kandmise aja algust alates Q.P kinnipidamisest s.o alates 20.04.2025 kell 16.08. Samuti kohtuväline menetleja taotles kohtus Q.P suhtes lisakaristuse kohaldamist s.o

§ 224lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse ära võtmist 5 kuuks.

Kohtuliku uurimise käigus kohus avaldas ja uuris järgmisi tõendeid:  Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse andmespetsialist S. S 21.04.2025 koostatud kohtualluvusse saatmise määrust (tl 1);  Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik M. – A. M 20.04.2025 Q.P suhtes koostatud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2302,25,006298, millisest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema 20.04.2025 kella 16.08 ajal Harju maakonnas Perila – Jäneda tee 9. km juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,5 mg/L, +/- 0,05 mg/L. Samuti tema juhtis mootorsõidukit kiirusega 154 km/h +/- 9 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h, sellega Q.P rikkus

§ - de 69 lg 3 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud

§ - de 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi (tl 2);  20.04.2025 Q.P alkoholijoobe mõõtmise kohta väljastatud tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemuste väljatrükk, mis näitab lõpliku lugemina 0,50 mg/L, laiendmääramatus 0,05 mg/L, ja mõõtetulemus on 0,45 mg/L;  Koopiat taatlustunnistusest, milline on väljastatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE ARSH-0002 osas, märgitust nähtub, et mõõteseadeldise taatluse kehtivuse lõppkuupäev on 30.04.2025 (tl 3);  Pädeva mõõtja tunnistust, milline kinnitab, et Politsei – ja Piirivalveameti ametnik M V on läbinud pädeva mõõtja koolituse 29.11.2005 (tl 6);  Koopiat taatlustunnistusest, milline on väljastatud kiirusmõõturi Stalker DSR 2X osas ning, millisest tõendist nähtub, et kiirusmõõtur, millisega menetlusaluse isiku mootorsõiduki kiirust mõõdeti on taadeldud 3.10.2024 ning taatluskehtivuse lõpukuupäev on 31.10.2025 (tl 7);  Pädeva mõõtja tunnistust, milline tõend kinnitab, et Politsei – ja Piirivalveameti ametnik M H on läbinud pädeva mõõtja koolituse ajavahemikel 23.05.2023 kuni 24.05.2023 ja 3 4-25-1534          16.10.2013 (tl 8); 20.04.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimiselt alates kell 16.08 ning seda

§ 91

lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis (tl 9); Väljavõtet detailandmete päringutest Q.P mootorsõiduki juhtimisõiguse ja mootorsõiduki tehniliste andmete osas, märgitud tõendist nähtub, et menetlusalusel isikul Q.P-l oli 20.04.2025 kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ning mootorsõiduk, mida menetlusalune isik juhtis kuulus talle (tl 10-11); Sõiduki xxx reg nr xxx kohta koostatud sõiduki teisaldamise akti, milliste andmetest nähtub, et märgitud sõidukit juhtis 20.04.2025 kell 16.08 Q.P (tl 12); Q.P suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et Q.P peeti kinni 20.04.2025 kell 16.08 (tl 13); Q.P suhtes väljastatud karistusregistri andmeid, millistest nähtub, et menetlusalust isikut on 10.02.2023 karistatud kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 järgi, karistus on täidetud, kuid karistus ei ole kustunud (tl 16); 02.12.2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval oli menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis (tl 17); 24.12.2024 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist otsust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on menetlusalune isik Q.P kõrvaldatud mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel s.t oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, ta on joobeseisundis (tl 18); Harju Maakohtu 1.04.2025 kohtuotsust nr 4-25-685, millisest nähtub, et kohus jättis Q.P suhtes lisakaristuse kohaldamata s.t kohus pidas võimalikuks menetlusalusele isikule jätta alles mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 19-29); Digitaalsel andmekandjal olevad salvestised, millistest salvestistest nähtub menetlusalusele etteheidetud mootorsõidukiga liikumiskiiruse fakt ja tema kinnipidamine; Kohtuotsuse motiivid: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja nimelt on võimalik lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemuste väljavõttest nähtuvalt kasutati 20.04.2025 kell 17.06 kuni 17.11 menetlusaluse isiku joobeseisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARSH – 0002, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC24/00133). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,50 mg/L alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,45 mg/ L alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. 4 4-25-1534 Vastavalt

§ 69

lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,45 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,100,15 mg/L piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt aset leidnud alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil ütlusi andes, et oli enne sõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud – õlut joonud. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seejuures on menetlusalust isikut sõiduki juhtimiselt sellises seisundis korduvalt kõrvaldatud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik teo keelatusest. Seda, et menetlusalust isikut on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel kõrvaldatud kinnitab kohtu hinnangul sellekohased sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 2.12.2024 ja 24.12.2024. Samuti nähtub Q.P karistusregistri andmetest, et isikut on 10.02.2023 kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel tõendamist leidnud, et menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasema kriminaalkaristuse pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h digitaalsel andmekandjal olevast teabest (videosalvestustelt) on tuvastatav menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine, kiiruse mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus. Märgitud tõendis sisalduvast teabes nähtub, et kaebuse esitaja Q.P juhitud sõiduki xxx registreerimismärgiga number xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 20.04.2025 kella 16.08 ajal kiirusmõõtevahendit Stalker DSR 2X. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki suurimaks sõidukiiruseks mõõdeti 154 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-9 km/h menetlusaluse isiku kasuks ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 55 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M H, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS-24/00199), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Fakt, et M H omas 20.04.2025 õigust teostada liiklusjärelevalve korras mootorsõidukite kiirusemõõtmist kinnitab kohtu hinnangul teadmine, et viimane on ajavahemikul 23.05.2023 kuni 24.05.2023 läbinud Politsei – ja Piirivalveametis sellekohase mõõtekoolituse. Kohtu sellekohast veendumust toetab Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 9.08.2024.a sellekohane tõend väärteotoimikus. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud mõõtetulemuse tõepärasust toetab juba eelnevalt märgitud mõõtetulemuse andmete sellekohane väljavõte ja teadmine, et menetleja poolt kasutatud mõõteseade kiirusmõõtur Stalker DSR 2X oli taadeldud 3.10.2024 s.t seade oli töökorras. 5 4-25-1534 Juba eelnevalt märgitud väärteoasja materjalide juurde on lisatud ka menetlusaluse isiku õigusrikkumise toimepanemise kohta talletatud videomaterjal, millises on näha, kuidas menetlusaluse isik poolt õigusrikkumine – mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine temale väärteoprotokolli etteheidetud ulatuses aset leidis, kuidas menetlusalusele isikule korrakaitseametnikud järele sõitsid ning viimase õigusrikkumise toimepanemise eest kinni pidasid. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalide juures olevad videosalvestistel nähtavad andmed on kooskõlas menetlusaluse isiku enda poolt kohtus antud selgitustega selle kohta, et tema tõepoolest talle etteheidetud ajal ja kohas mootorsõidukiga sõites lubatud sõidukiirust ületas, sest tegemist oli pika sirge teelõiguga ja tema kiirendas autoga ja jäi vahele. Kohtu hinnangul Q.P poolt toime pandud väärteorikkumine on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud

§ 227

lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h võrra, millega rikkus

§ 15lg 1 p 1 nõudeid.

Käesoleval hetkel ei ole vaidlust tekkinud selles, et teelõik, kus menetlusalune isik liikus s.o Perila – Jäneda tee 9.km oli asulaväline teelõik, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h.

§ 15lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 55 km/h asulavälisel teel ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, ei saanud tegu toime panna ettevaatamatusest, sh hooletusest. Käesoleval hetkel on menetlusalune isik temale etteheidetud väärtegu ka tunnistanud. Kohus menetlusaluse isiku kohtus antud ütlusi tema poolt toimepandud õigusrikkumiste kohta peab usaldusväärseteks kuna need haakuvad käesolevas väärteoasjas uuritud tõendites sisalduva teabega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud väärteo lubatud sõidukiiruse ületamise toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Menetlusaluse isiku süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eeltoodut arvesse võttes rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga

§ 227lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud.

Karistamine:

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 12 kuuni.

§ 227

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200, trahviühikut, arestiga või mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale

§ 227

lg 3 ja § 224 lg 2 inkrimineeritud väärteod 20.04.2025 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul menetlusalusele isikule tuleb karistust kohaldada

§ 224

lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel s.t kohus mõistab

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo eest ühe karistuse, mõistes

§ 227lg 3 ettenähtud väärteo eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o Kar

S § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd

§ 224

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtulike vaidluste käigus kohtuväline menetleja taotles Q.P

§ 224

lg 2 alusel karistada 8 päeva pikkuse arestiga ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 5 kuu ulatuses. 6 4-25-1534 Menetlusalune isik Q.P märkis, et kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liialt karm tema jaoks, paludes kohtul määrata leebem karistus ja jätta talle alles mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, viimast on 10.02.2023 karistatud tingimisi 6 kuu pikkuse vangistusega, isikule mõistetud karistus on täidetud. Samuti on kohtule teada, et 1 aprillil 2025 Harju Maakohus rahuldas osaliselt Q.P kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 12.02.2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,24,009981. Märgitud väärteoasjas kohus tühistas kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule kohaldatud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise ja võimaldas Q.P-l temale

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi summas 900 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kinnitab märgitud fakti väärteoasja materjalide juurde lisatud maakohtu otsuse koopia. Võttese arvesse teadmist, et juba varasemalt on Harju Maakohus võimaldanud Q.P-l rahatrahvi tasuda ositi keeruliste majandusolude tõttu, siis ei ole uues väärteoasjas tema karistamine rahatrahviga otstarbekohane ja põhjendatud. Esiteks ei ole menetlusalune isik temale varasemalt määratud kergemaliigise karistuse mõistmisel vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemisega ning teiseks uue rahatrahvi määramine ilmselgelt seaks menetlusaluse isiku ka majanduslikult veel raskemasse olukorda, kui viimane seda endale juba tekitanud on. Menetlusalune isik Q.P on kohtus avaldanud kahetsust, et ta temale etteheidetavad väärteod toime pani. Kohus võtab menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust arvesse karistust kergendava asjaoluna. Kohus asub seiskohale, et käeoleval hetkel on asjakohane menetlusalust isikut karistada arestiga ning madalamas määras, kui seda taotles kohtuväline menetleja kohtuistungil. Kohtu hinnangul on asjakohane Q.P KarS § 63 lg 1 alusel

§ 224

lg 2 järgi karistada arestiga 5 päeva, millise kandmisaja algus arvestada alates tema kinnipidamisest s.o alates 20.04.2025. Võttes arvesse teadmist, et menetlusalune isik 19 päeva hiljem, mil kohus oli pidanud võimalikuks jätta temale varasemalt liiklusalase väärteo eest lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata, pani toime uued liiklusalased väärteod peab kohus asjakohaseks kohtuvälise menetleja esitatud taotlust kohaldada Q.P suhtes käesoleval hetkel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning seda 4 kuuks. Kohus selgitab, et

§ 127

kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, milline kohtu hinnangul on toimepandud väärtegude kogumis keskmine. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime kaks järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks. Seejuures on ühe väärteo eest võimalik määrata või mõista karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust karistusest suurim, samuti võib kummagi väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse 7 4-25-1534 äravõtmist. Lisaks sellele on kummagi väärteo toimepanemise korral võimalik kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja jaoks tegemist ohtlike väärtegudega, mille eest on ette nähtud ka ranged karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul varasemad menetlusalusele isikule mõistetud ja määratud karistused ei ole olnud piisavaks, hoidmaks viimast jätkamast uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Märgitust tulenevalt peab kohus menetlusaluse kuritegeliku käitumise jätkamise tõkestamiseks vajalikuks kohaldada tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning seda kuni 4 kuuks. Juba eelnevalt on kohu selgitanud, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud kahe järjestikuse väärteo toimepanemine, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukijuhi poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, millised süüteod viitavad omakorda oma iseloomu tõttu ka hoolimatule suhtumisele oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Kohtu hinnangul menetlusaluse isikut iseloomustavad andmed viitavad ilmekalt Q.P negatiivsele suhtumisele kehtivasse õigus – ja liikluskorda, ta paneb jätkuvalt toime enamohtlikke väärtegusid. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik Q.P liikluses autojuhina osaledes on ükskõikse suhtumisega ning viimase suhtes lisakaristuse kohaldamine eelpool märgitud määras on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindub KarS § - dest 50 lg 1 p 1; § 55 lg 1; § 63 lg 1;

§ - dest 127; § 224 lg 2; § 227 lg 3; § 224 lg 3 p 1. Katre Poljakova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.