) § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on enne ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud ettekirjutust sellele aadressile. Vastustaja ei veendunud selles, et arstliku komisjoni kutse on kaebajale kätte toimetatud ja määras sunniraha, millest kaebaja sai teada alles täitemenetluse raames. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. 5. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 05.05.2023 (
Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega.
§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 2
6. Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 avalduses esitatud kaebuse muutmise ning luges, et kaebaja taotleb KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/2676 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 846 eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata.
lg-s 1 on sätestatud, et
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud.
lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Vastustaja väljatrükk dokumendihaldussüsteemist kinnitab, et 05.04.2023 ettekirjutus on
Seega tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale
lg 3 alusel kättetoimetatuks 05.05.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kättetoimetamist. Vaidlust pole, et kaebaja ei ilmunud 02.06.2023 terviseseisundi hindamisele. Kaebaja pole esile toonud ühtki objektiivset takistust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb
KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi. Vastustaja on esitanud väljatrüki dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et eelnimetatud teatis on väljastatud 08.08.2023 kell 13.12 ning tuleb seega
Kaebusele lisatud täitmisteate kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 29.09.2023. Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel oli sunniraha rakendamine, sh sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu. Kaebaja ei ole ka esitanud mis tahes tõendeid selle kohta, et kohtutäitur on sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu kaebajalt sisse nõudnud. 3
lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA siiski seotud HMS regulatsiooniga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole kaebajat sunniraha rakendamisest teavitamata.
ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma isikut sellest eelnevalt teavitamata. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Ei saa õigeks pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita ning ettekirjutus on vastuolus
8. KRA palub 31.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte
KRA ei pea tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA poolt saadetud dokumentidega. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10-päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. KRA 08.08.2023 teatis toimetati
Vastustaja pöördus kohtutäituri poole 29.09.
Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 69 ja 72). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 70). 11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel
§-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid.
kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta.
lg 1 kohaselt toimetab KRA
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte 4
lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal
lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata
lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA
Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks
Ringkonnakohus leidis järgmist: „
lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada
lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (
lg 4).
praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“ 13. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada
Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning
-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on
lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (
§-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab
kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus.
lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, 1 Eelnõu - Riigikogu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.