Obsah (4)

§ 108§ 4043§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17662 Koh

§ 108lg 1, Ts

MS § 369). Kostjal on võlgnevus alates 10.06.

1. 2 Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidiandja ei kogunud piisavalt teavet ega hinnanud kostja võimet laenu tagasi maksta. Kostja kaotas vahetult enne laenu taotlemist töö. Tulenevalt kostja finantsolukorrast ei oleks tohtinud krediidilepingu aluseks olnud taotlust rahuldada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 28.04.2025 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23004938 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 6752,20 eurot.
4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus hageja 13.03.2023 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuli tagasimaksed uuesti määrata. Uue graafiku järgi on kostja tasunud esimesed 26 makset täielikult ning
5. makse osaliselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu jäid rahuldamata lepingu haldustasu nõue, intressi- ja viivisenõue.
6. Kohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis tasutud riigilõivust (840 eurot) 630 eurot kostja kanda, kuna see summa oleks tulnud tasuda ka osaliselt rahuldatud nõude kohtule esitamisel. Hageja lepingulise esindaja kulud hindas maakohus põhjendatuks 81,97 euro ulatuses ja jättis need kostja kanda. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
8. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga selles, et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kogus ja kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Kostja esitas laenutaotluses valeandmeid oma sissetulekute kohta, mistõttu ei saa kohaldada

§ 4043lg 7 esimeses kolmes lauses toodud sanktsioone.

15. Kostja suhtes läbi viidud viimasest krediidivõime analüüsi tegemisest oli möödunud vaid kaks kuud, seega lähtus krediidiandja osaliselt varasematest andmetest. Nende põhjal oli võimalik teha piisavalt adekvaatne hinnang kostja maksevõime kohta, täiustades olemasolevat infot kostja 13.03.2023 laenutaotluses toodud andmetega. Tegemist ei olnud andmete kontrollimata jätmisega, vaid krediidiandja kasutas tema käsutuses olevaid usaldusväärseid ja ajaliselt piisavalt värskeid andmeid, mis vastasid

§ 4034 eesmärgile.

Kostja kinnitas laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek on 1200 eurot kuus. Hageja möönab, et kostja ei sisestanud andmeid väljale „töökohad“. Kostja kui olemasoleva kliendi puhul puudusid igasugused viited makseraskustele. Kostja täitis oma kohustusi hageja ees tähtaegselt. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Isegi juhul, kui krediidilepingu nr CL-EEC-23004938 sõlmimisel lähtuti 11.01.2023 esitatud kontoväljavõttest ja muust asjakohasest teabest, ei oleks tohtinud kostjale täiendavat laenu anda. Eeldades kostja töösuhte jätkumist oli tema keskmine sissetulek ligikaudu 1092 eurot kuus (perioodi oktoober–detsember 2022 tegelik panga poolt kinnitatud sissetulek, mis 3 oli eelmise krediidilepingu sõlmimisel aluseks). Korteri ülalpidamisega seotud kulud ning nelja varasema tarbijakrediidilepingu alusel saadud laenude igakuised tagasimaksed moodustasid ligikaudu 73% laenuvõtja
3. a keskmisest sissetulekust ja
4. a märtsis juba 83%. See jättis talle igakuisteks isiklikeks ja majandamiskuludeks vaid ligikaudu 180 eurot (6 eurot päeva kohta), mis on ilmselgelt ebapiisav.
5. Laenusumma oli varasemate lepingutega võrreldes üle kaheksa korra suurem, mistõttu ei oleks hageja tohtinud kostjale täiendavat laenu anda ainuüksi sel põhjusel, et kostja oli eelmisi lepinguid täitnud.
6. Hageja väljastas kostjale ajavahemikus 10.01.2022–13.03.2023 kokku neli tarbijakrediidilaenu kogusummas 11 638,45 eurot, misjärel kostja sattus majanduslikesse raskustesse ega suutnud lepingulisi kohustusi täita. Kostja võttis uusi laene, et eelmistest lepingutest tulenevaid kohustusi täita. See oleks pidanud hagejale arusaadav ja ettenähtav olema krediidivõime hindamise kohase läbiviimise korral. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad.
9. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks kõiki maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Maakohus asus õigele ja põhjendatud seisukohale, et hageja rikkus kostjale 13.03.2023 laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11. Tarbija krediidivõimekuse piisav hindamine on krediidiandja põhikohustus (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). Regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib lepingu, mis ei vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda. Eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Laenuandja peab aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtub kostja sissetuleku ja olemasoleva laenumakse suurus, ei ole piisav teave

§ 403⁴ ja KAVS § 49 korras krediidivõime hindamiseks.

1. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema sissetulek 1200 eurot, kuid töökoha lahter on tühjaks jäetud (dtl 29). Hageja ei küsinud 13.03.2023 lepingu sõlmimise otsustamisel kostjalt arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja väidet sissetuleku suuruse kohta ka muul 4 moel (näiteks päringuga Maksu- ja Tolliametile). Samuti ei palunud hageja täpsustada sissetuleku allikat. Hageja lähtus kaks kuud varem, eelmise laenulepingu sõlmimise käigus 11.01.2023 esitatud kontoväljavõttest.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et krediidiandja ei saanud kaks kuud varem kogutud kontoväljavõtte alusel otsustada 8770 euro suuruse täiendava laenu väljastamist. Tarbija krediidivõime hindamise aluseks olev teave peab olema ajakohane. Sellele viitab mh

§ 4034

lg 9, mille kohaselt on krediidiandjal kohustus teavet ajakohastada ja tarbija krediidivõimet iga kord hinnata enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Vana kontoväljavõtte alusel ei saa krediidiandja veenduda, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Kuigi praegusel juhul ei antud 11.01.2023 ja 13.03.2023 laene sama lepingu alusel, rakendub teabe ajakohastamise kohustus ka uue lepingu sõlmimisel. Eriti arvestades, et kostjale anti eelmise lepinguga võrreldes üle kaheksa korra suurem laen. Krediidiandjal tuli teave ajakohastada, mitte üksnes lähtuda varasemalt kogutud andmetest. Kontoväljavõte peab kajastama lepingu sõlmimisele vahetult eelnevat perioodi. 27. Apellatsioonkaebuse teise keskse argumendi kohaselt esitas kostja laenutaotluses teadlikult valeandmeid.

§ 4034

lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata ülejäänut samas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 403

4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohaldada tuleks

§ 4034lg 7 viimast lauset.

1. Kostja ei võltsinud krediidiandjale esitatud teavet. Kostja märkis 13.03.2023 laenutaotluses oma sissetulekuks 1200 eurot, kuid jättis teatamata, et töösuhe lõppes veebruaris ning tema püsiv sissetulek ei ole enam endine. Laenutaotluses ei olnud täidetud kostja töökoha andmed. See pidanuks andma krediidiandjale signaali, et taotluses esitatud teavet tuleb täiendavalt kontrollida ning vajadusel lasta kostjal andmeid täpsustada. Kuigi hageja kontrollis andmebaase uuesti, nähtub hagiavalduse lisasid 8 ja 9 võrreldes, et 13.03.2023 päring andmebaasidesse hõlmas vähem teavet kui varasem, 11.01.2023 päring. Näiteks ei päritud 13.03.2023 maksuregistri andmeid, mis tähendab, et puudu jäi palgainfo, tööandja andmed ning töösuhte kehtivuse kinnitus.
2. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 214-21710, p 29.3). Krediidiandja ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel tugineda üksnes tarbija poolt laenutaotluses avaldatud teabele, vaid peab tarbijalt saadud teavet arvestama kogumis ja seda teavet ka mõistlikult kontrollima. Antud juhul oli võlgniku krediidivõimelisuse valesti hindamine tingitud sellest, et laenuandja ei kontrollinud võlgniku esitatud teavet, sh ei küsinud temalt täpsustusi ega selgitusi. Krediidiandjal oli võimalik väikese vaevaga kontrollida kostja sissetuleku suurust (päringuga Pensioniametile või Maksuja Tolliametile), kuid seda ei tehtud. Samuti olnuks ajakohase kontoväljavõtte küsimise korral selge, et kostja on kaotanud töö. 30.

§ 4034

lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tarbija tahtlust valeandmete esitamisel peab esile tooma ja tõendama krediidiandja. Ainuüksi asjaolust, et tarbija esitatud andmed ei vasta tõele, ei saa järeldada, et tarbija on esitanud valeandmeid tahtlikult. Valeandmete esitamine võib tuleneda ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või hooletusest. Selle vältimiseks ongi krediidiandjal 5 tarbija esitatud andmete kontrollimise kohustus. Praegusel juhul oleks võinud hageja olukorras, kus ta avastas kostja esitatud andmetes ebakõla, võtta kostjaga ühendust ja täpsustada tema sissetulekuallikat. Tegemist ei ole hagejat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. Hageja seda aga ei teinud. Seetõttu ei välista

§ 403

⁴ lg 7 neljas lause praegusel juhul sama lõike esimeses kuni kolmandas lauses sätestatud tagajärgede kohaldamist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust.
2. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6