) § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasja menetlus on eelmenetluse järgus, hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ja kostja on esitanud seisukoha hagiavaldusele, teatades hageja nõude täielikust rahuldamisest. Hageja on kohtule esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks hageja esitatud nõude rahuldamise tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab esitatud hagi läbi vaatamata. Menetluskulud 6.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kostja on hageja nõude täielikult rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja leiab, et hageja menetluskulude tema kanda jätmine ei oleks kostja suhtes õiglane, kuna hageja ei andnud talle võimalust enne hagi esitamist võlgnevust tasuda. Riigikohtu seisukoha järgi on kostjal võimalus tuua esile asjaolud, mis lubavad hinnata, et
lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10). Nimetatud asjaolud saavad olla aluseks
Viidatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et
lg 4 kohaldub ka
§-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul (vt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p-d 13, 14). Riigikohus on samuti selgitanud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt RKTKm 28.09.2011 3-2-1-63-11, p 14). Lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt RKTKm 26.01.2011 3-2-1-142-10, p 10). Kohus antud juhul ei nõustu kostjaga, et menetluskulud oleks esitatud asjaoludel põhjendatud jätta poolte endi kanda. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on tema nõude aluseks oleva arve nr 23001 summas 10 562.48 eurot kostjale esitanud juba 16.02.2023, tasumistingimusega 7 päeva. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjal tasutud 8900 eurot (viimane makse 07.09.2023), seega oli kostja teadlik võlgnevusest, täites selle osaliselt. Hageja kinnitusel püüdis ta probleemi lahendada kohtuväliselt, kuid tulutult. Kohtule esitatud kirjavahetuse (esitatud 09.02.2026 vastuse juures) põhjal on hageja juba perioodil 17.05.-02.08.2023 korduvalt nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist koos hoiatusega, et pöördub vastasel korral kohtusse. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole talle enne kohtusse pöördumist esitanud järjekordset meeldetuletust või kohtuvälise lahenduse ettepanekut, on põhjendamatu. Hageja on kostjale varasemalt andnud korduvalt võimalusi võlgnevuse tasumiseks, kostja ei saa eeldada, et hageja vahetult enne hagiga tegelikult kohtusse pöördumist seda taaskord teeks. Eelnevat arvestades ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele ka eelviidatud
lg 6, s.o isegi kui kostja poolt võlgnevuse tasumist saaks käsitleda hagi õigeksvõtuna
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda
Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda
7.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Hageja 09.02.2026 ja 18.02.2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt menetluskulude 1251.14 eurot, s.o riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulude 866.14 eurot (koos käibemaksuga), koos lisanduva viivisega väljamõistmist. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on
Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
Kohus tuvastas, et hageja eest on tasutud 12.01.2026 riigilõiv 385 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 385 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses alates hagiavalduse esitamisest lepinguline esindaja, kes vastas
lg 1 p 2 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Hageja lepinguline esindaja esitatud kuluarvestuse kohaselt osutas esindaja hagejale järgmiseid õigusabiteenuseid (kokkuvõtlikult): 1) 23.12.2025 – materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 4 tundi; 2) 11.-12.01.2026 – kohtu kirjaga tutvumine ja kohtule kirja koostamine – 0,40 tundi; 3) 14.01.2026 – kohtumäärusega tutvumine – 0,20 tundi; 4) 27.01.2026 – seisukoha koostamine – 0,25 tundi; 5) 30.01.2026 – kostja vastuse ja kohtu kirjaga tutvumine – 0,40 tundi; 6) 09.02.2026 – seisukoha koostamine – 0,50 tundi; 7) 18.02.2026 – kohtu kirjaga tutvumine ja vastamine – 0,60 tundi. Ajakulu kokku 6,35 tundi (6 tundi 21 minutit). Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega, leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keskmisest oluliselt keerulisema või mahukama tsiviilasjaga. Kohus selgitab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et 11.-12.01.2026 toimingutega (puuduse kõrvaldamine, tasuda riigilõiv) seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta kostja kanda, kuivõrd need olid tingitud hageja enda tegevusest. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on antud juhul nii asja mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades 100 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 595 eurot (5,95 tundi * 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks 142.80 eurot, kokku 737.80 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1122.80 eurot (385 + 737.80), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotluse alusel ja
lg 4 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludelt kogusummas 1122.80 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 8. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Angelina Aboli 27.03.2026 ebatäpsuse parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.