2-25-127775/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Ann Veiermann Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-127775 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 64,18 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: S. S. (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Välja mõista S. S.`lt (S.) AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 40 eurot, viivis 13,37 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 28.12.2025 viivis VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 40 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 26,63 eurot (40-13,37).

3.Jätta menetluskulud S. S. kanda.

4.Mõista S. S.`lt (S.) AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis: riigilõiv 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusteenuse kulu 270 eurot, kokku 370 eurot.

Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX viitenumbriga 716465845.

5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb S. S.´l (S.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

6.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded 1.

AS ÜHISTEENUSED esitas 20.11.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. S.’lt 64,01 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

27.12.2025 esitas hageja hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja poolt 12.01.2023 kostjale väljastatud leppetrahvinõue. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 eurot, viivise perioodi 27.02.2023 kuni 27.12.2025 eest 13,01 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivise põhivõlalt alates 27.12.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu asjaolust, et kostja parkis 12.01.2023 sõiduauto registreerimisnumbriga XXX hageja poolt opereeritavas P.Kerese 3 Narva linnas asuvas parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 40 euro välja mõistmist (dtl 32).

Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil nähtavaks ja teatavaks ning kostja on nende nõustunud ehk sõlminud kehtivalt kinnistu kasutamislepingu (dtl 42). Parkimistingimustest nähtub, et ala, kus kostja sõidukit parkis 12.01.2023, on üürileandjaks hageja (dtl 77-79). Hageja poolt esitatud infotahvlil olevate parkimistingimuste kohaselt operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides 2 sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi. Tingimuste kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu ja parkimislepingu rikkumise eest kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot (dtl 42).

Hageja esitas parkimistingimuste rikkumise eest kostjale parkimislepingu p. 8 alusel leppetrahvnõude (dtl 42). Hageja pani leppetrahvi dokumendi kostja poolt kasutatava sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi nõude kätte saanud (Riigikohtu lahend nr 2-17-117146 p. 12).

Kuivõrd kostja leppetrahvinõuet ei tasunud, siis on kostja kohustust rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisnõue järgnevalt. Vastavalt hageja leppetrahvi tasumise nõudele, on leppetrahvi tasumise tähtaeg 14 päeva. Antud juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvinõude 40 eurot hiljemalt 26.01.2023 (dtl 32), seega on hageja arvestanud viivist hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras perioodi 27.02.2023 kuni 27.12.2025 eest summas 13, 01 eurot.

Täiendavalt taotleb hageja TsMS § 367 tuleviku viivisnõude väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (ehk alates 28.12.2025) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud eraldi ka sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks VÕS § 113 2 lg 2 alusel, põhjusel, et hagejal ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi kokkuleppeid kostja sõlmitud.

10.Hageja palub tema menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

11.Hageja esitas 14.01.2026 täiendava seisukoha kostja 13.01.2026 hagi vastusele.

12.Hageja on seisukohal, et kostja väide nõude aegumise kohta ei ole põhjendatud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Parkimislepingust tulenev leppetrahvinõue muutus sissenõuetavaks pärast selle nõudeavalduses esitatud maksetähtaja (14 päeva) möödumist. Leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.01.2023, see muutus seega sissenõutavaks 26.01.2023 ning aeguks alles 27.01.2026. Seega palub hageja jätta aegumise vastuväide kohaldamata.

13.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt puudub tal leppetrahvi nõudeõigus kostja vastu põhjusel, et hageja ei ole tõendanud õigust parkla opereerimiseks. Hageja on seisukohal, mille kohaselt ei pea parkimise korraldamise lepingut esitama, kuna vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, kas parkla valdamiseks oli sõlmitud leping või mitte. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nõustunud ja sõlminud lepingu infotahvlil toodud tingimustel.

14.Samuti on hageja tõendanud hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimist (dtl 77-79).

Hageja väitel on varasemalt parkimistingimuste olemasolu ja hageja õigust nõuda leppetrahvi antud parklas ka Viru Maakohus tsiviilasjades nr 2-24-143086, 2-25-106713, 2-24-143086.

Riigikohus on lahendis nr 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Samuti, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt (dtl 42). Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki 3 parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-19-118554 p 13; nr 2-19-123666 p 39).

15.Hageja esitas leppetrahvinõude pannes selle kostja sõiduki kohamehe vahele ja see on tõendatud fotoga (dtl 41).

16.Sissenõudekulusid tõendab hageja eraldi väljavõtetega hageja toimingutest (dtl 81-85).

17.11.02.2026 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 100 (35+65) eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 527 eurot, kokku 627 eurot. Samuti esitas hageja hagiavalduses taotluse mõista kostjalt väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht 18. Kostja esitas hagile 13.01.2026 vastuse. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja palub kohtul kohaldada aegumist (VÕS § 146 järgi). Juhul, kui hageja põhinõue kostja vastu ei ole aegunud, siis on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud õigust opereerida parklat asukohaga, P. Kerese 3, Narva linn ega õigust sõlmida parkimislepinguid ja nõuda leppetrahvi.

19.Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et viidatud parkimistingimused olid konkreetsel ajal ja konkreetses kohas selgelt nähtavad, loetavad ja arusaadavad ning et kostjal oli reaalne võimalus nendega enne parkimist tutvuda. Üldised viited infotahvlile ei tõenda kehtiva lepingu sõlmimist (TsMS § 230).

20.Samuti on kostja esitanud vastuväite leppetrahvinõude kättetoimetamise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et teade oli kostjale tegelikult kättesaadav ning et see ei kadunud enne sõiduki kasutamist. Ainuüksi väide leppetrahviteate panekust kojamehe vahele ei tõenda kättesaamist.

21.Kostja ei nõustu ka hageja sissenõudmiskulude hüvitise 30 euroga, sest hageja ei ole tõendanud kulude tegelikku kandmist.

22.Kostja vaidlustab asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise ajal oli kostja valduses sõiduk, millega seoses rikkumist kostjale ette heidetakse. Juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvinõue on põhjendatud, palub kostja VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendada, kuna see on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik võrreldes rikkumise iseloomu ja võimaliku kahjuga.

23.Kõrvalnõuded palub kostja jätta rahuldamata ja jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

24.11.02.2026 esitas kostja täiendava seisukoha, milles esitas hagiavaldusele täiendavad vastuväited. Nimelt oli kostjal õigus tasuta parkimisele ja talle on väljastatud puudega isiku parkimiskaart. Parkimiskaart oli sõidukis olemas ja nähtaval kohal. Kostja käitus autot parkides heas usus ja seaduskuulekalt ning hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste rikkumist ja ka seda, et kas kostja puudega isiku parkimiskaart puudus või ei olnud nähtav. Kostja palub kohtul arvesse võtta tema tervislikku seisundit, sotsiaalset olukorda ja erinevaid õiguspõhimõtteid.

Kostja on esitanud kohtule foto parkimiskaardist nr XXX kehtivusega 12.07-2027.

25.Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused 26. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei 4 ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

27.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

28.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

29.Võttes arvesse, et kostja esitas hageja põhinõudele aegumise vastuväite ja palus aegumise kohaldamist, siis lahendab kohus esmalt põhinõude aegumise küsimuse. Kuivõrd kohus tuvastas, et pooled on sõlminud 12.01.2023 kinnistu, asukohaga P.Kerese 3 Narva linn parkimislepingu, siis tegemist on lepingulise suhtega ja selle rikkumisest võrsunud kohtuvaidlusega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvinõue 12.01.2023, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates, st hiljemalt 26.01.2023. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 26.01.2023, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 27.01.2023. Hageja on esitanud 20.11.2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt leppetrahvi, viiviste ja sissenõudmiskulude hüvitise saamiseks.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kostja vastu esitanud õigeaegselt lepingust tulenev leppetrahvinõue kolme aastase aegumistähtaja sees. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses, nagu antud juhul on hageja teinud. Kuna aegumine peatus 20.11.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkus hagimenetluses, ei ole kolme aastane aegumistähtaeg ka sel põhjusel möödunud ja põhinõue ei ole aegunud. Kohus viitab kostjale, et kui põhinõue ei ole aegunud, siis ei ole aegunud ka teine põhinõue (kahju hüvitamise nõuesissenõudmiskulude väljamõistmiseks) ja kõrvalnõue.

30.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav parkimislepinguna ehk kinnistu tasu eest kasutamise lepinguna VÕS § 271 tähenduses.

31.Kohus on tuvastanud, et hageja tegutseb vaidlusaluses parklas kostjale leppetrahvinõude vormistamise ajal parkimisoperaatorina ning kostja oli seisuga 12.01.2023 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. Seoses eeltooduga kohus viitab, et hageja parkimistingimuste p 1(dtl 42) kohaselt sõlmitakse AS ÜHISTEENUSED (edaspidi operaator) ehk hageja ning sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi sõiduki juht) vahel eraparkla kasutamise leping järgmistel tingimustel: 1) operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 alusel. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi.

Hageja parkimistingimuste p 4 kohaselt on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutatav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11 sedastanud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et 5 parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Kostja ei ole eeltoodud eeldust ümber lükanud mistahes dokumentaalse tõendiga ning seega on hageja õigesti esitanud nõuded kostja vastu. Seega esitatakse leppetrahvinõue sõiduki omaniku vastu.

32.Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, kui kostja sisenes 12.01.2023 sõidukiga registreerimisnumbriga XXX vaidlusalusesse parklasse, jättes parkimistasu maksmata ning rikkudes sellega parkimistingimusi ehk lepingutingimusi.

Eeltoodust johtuvalt, on hageja esitanud kostja vastu põhjendatult leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viiviste nõuded.

33.Hageja poolt esitatud fotod vaidlusaluse parkla lepingutingimustega parkimistahvlitest näitavad, et need olid selgelt nähtavad parklasse sisenedes (dtl 77-79). Lepingutingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Kuivõrd kostja oli sõiduki omanik, siis tuleb parkimisleping lugeda vastavalt parkimistingimustele sõlmituks hageja ja kostja vahel. Parkimistingimuste p. 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Vaidlust ei ole selles, et parkimise eest hagejale ei tasutud ning seda tõendavad hageja fotod kostjale kuuluvast sõidukist (dtl 33-39).

34.Samuti ei ole kostja tõendanud, et 12.01.2023 ehk leppetrahvinõude koostamise ja väljastamise päeval P. Kerese 3 Narva linn tasulisse parkimisalasse sõites ei olnud vastavaid märke. Samuti ei ole kostja tõendanud, et 12.01.2023 olid tasulisse parkimisalasse sõites väljas teistsuguste parkimistingimustega tahvlid, kui need, millele hageja hagi esitamisel tugines. Seega on tõendamist leidnud, et 12.01.2023 oli P. Kerese 3 Narva linn asuv kinnistu tähistatud kui tasuline eraparkla ja sellele sisenemisel olid väljas eraldi parkimistingimustega tahvlid, millistel tingimustel loeti hageja ja kostja vahel parkimisleping sõlmituks (dtl 77-79). Seega on kohus seisukohal, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja parkis 12.01.2023 tasulisel parkimisalal, jättis selle eest tasumata ehk rikkus eraparkla parkimislepingut. Järelikult oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot.

35.Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasi kojamehe vahele mõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu lahend nr 2-17-117146 p.12). Hageja on esitanud kohtule ka kostjale koostatud leppetrahvinõude, millisena see kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahel paigaldati (dtl 41). Seega ei ole kohtul alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Seega valis hageja leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

36.Kostja on 11.02.2026 menetlusdokumendis esitanud täiendavaid vastuväiteid hagile kui ka tõendi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi nr XXX. Kostja väidab, et tal oli õigus 12.01.2023 P.Kerese 3 Narva linnas asuvas eraparklas parkida tasuta, kuna ta on puudega isik. Kohus leiab, et vastuväide hagile ei ole asjakohane ja asjakohane tõend ei ole ka parkimiskaart nr XXX. Kostjale heidetakse ette parkimistingimuste rikkumist eraparklas, mis asub Narva linnas. Kostja on esitanud enda kui väidetavalt puudega isiku parkimistasu vabastamiseks tõendina teise linnavalitsuse ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse parkimiskaardi, mis seega ei kehti Narva linna avalikel teedel ja tänavatel ega ka Narva linnas asuvas eraparklas. Liiatigi hageja poolt kohtule 20.02.2026 edastatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 19.02.2026 kirjast tuleneb ka see, et nimetatud parkimiskaart väljastati alles 17.07.2023 ning Tatjana S. S. nimele. Eeltoodust johtuvalt ei ole asjakohased ka kostja ülejäänud vastuväited selles, et hageja ei ole tõendanud, kus ja kas nimetatud parkimiskaart pidi kostja autos 12.01.2023 asuma. Hageja on esitanud kohtule asjakohased ja usaldusväärsed tõendid 6 ajatemplitega fotod kostjale kuuluvast autost ehk asjaolu kohta, et kostja rikkus eraparkla parkimistingimusi jättes tasumata parkimistasu (dtl 33-39).

37.Kuivõrd on leidnud üheselt tõendamist asjaolu, et kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat rahalist kohustust ja hagejal oli õigus selleks esitada kohtule kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 158 lg 1 alusel.

38.Kostja on väitnud vastuses hagile, et hageja leppetrahvinõue 40 eurot on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik võrreldes rikkumise iseloomu ja võimaliku kahjuga ning palub seda kohtul vähendada (VÕS § 162). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Kohus leiab, et kostjalt nõutav leppetrahv 40 eurot ei ole VÕS § 42 lg 3 p. 5 tähenduses ebamõistlikult suur ega ka ebaproportsionaalne. Kuna leppetrahv on mõeldud lepingupoole lepingu täitmisele sundimiseks, siis peab see olema suuruse poolest selline, et see motiveeriks rikkujat kohustust täitma. Kohus viitab, et hageja parkimistingimuste p 8 kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot ning see selle tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Seega ei ole hageja kostjalt nõudnud maksimaalses summas leppetrahvi, vaid 17 euro võrra väiksemat leppetrahvi (dt 42). Seega kuulub leppetrahv 40 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ning selle vähendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

39.Võttes arvesse, et kostja ei ole pikema aja jooksul tasunud leppetrahvi ning seega on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab viivist alates leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodil 27.02.2023 kuni 27.12.2025.

Hageja on ekslikult arvestanud viivise arvestamise aluseks oleva perioodi alguseks 27.02.23.

Seega tuleb lugeda õigeks viivise arvestamise aluseks olevaks perioodiks 27.01.2023 (mil leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks) kuni 27.12.2025 (dtl 32, 21). Seega on hagi esitamisega sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus 13,37 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada ka hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisnõue, kuid ulatuses, mis on see piiratud 26,63 euroga (40-13,37), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 28.12.2025 (dtl 25) kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 26, 63 eurot (40-13,37).

40.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamiseks. Hageja on tõendanud, et on üritanud kostjalt kohtuväliselt leppetrahvi tasumist nõuda (dtl 43-53, 81-85) ning selle tasumise kohustust kostjale ka meelde tuletanud.

Seega tuleb kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab kostjale, et väljamõistetud sissenõudmiskulu ei ole seotud faktiliselt kulude kandmisega, mis tähendab, et hageja ei pea sissenõudmiskulu 30 eurot väljamõistmiseks tõendama tehtud toiminguid kuludokumentidega. Kostjal oli võimalus sissenõudmiskulu vältida leppetrahvinõude õigeaegse tasumisega.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 41. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

42.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

7 43. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 100 eurot (35+65) ja hageja lepingulise esindaja tasust 527 eurot.

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt tervikuna välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

44.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisest tekkinud menetluskulu välja mõistmise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjendustel.

Esmalt kohus sedastab, et antud tsiviilasja puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega, millest tulenevalt oleks pidanud hageja kasutama selleks eraldi lepingulist esindajat. Kuivõrd hageja siiski kasutas lepingust esindajat, siis leiab kohus, et vaidluse eripärast ja vähesest keerukusest lähtuvalt on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja tunnihindeks 100 eurot (käibemaksuta) ning seda ka põhjusel, et hagejale on osutatud õigusteenust hinnaga, mis on omane advokaatide tunnihindele, kuid hageja esindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige (TsMS § 175 lg 1). Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja poolt sooritatud menetlustoiminguid eraldi:

44.1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule- hinnaga 20 eurotkohus loeb toimingu ja rahalise kulu põhjendatuks;

44.2. Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, ajakuluga 2 tundi, maksumusega 338 eurot- kohus ei pea põhjendatuks hageja toimingut, mis seisneb täiendavate alusdokumentidega tutvumises ja analüüsis, kuna hagimenetlusele on eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, mis tähendab, et hageja nõuete aluseks olevate asjaoludega seotud dokumentidega on juba maksekäsu kiirmenetluse algatamise eelselt tutvutud ja neid analüüsitud, et kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitada. Seega peab kohus ülejäänud menetlustoiminguid põhjendatuks, kuid vähendab ajakulu 1,5 tunnile maksumusega 150 eurot;

44.3. Kostja 13.01.26 vastusega tutvumine, hageja 14.01.26 seisukoha koostamine ja esitamine ajakuluga 1 h, maksumusega 169 eurot- kohus peab menetlustoimingut ja sellele kulunud ajakulu põhjendatuks, kuid maksumusega 100 eurot.

45.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulude hüvitis summas 370 eurot (100+20+150+100).

46.

Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.

Edasikaebamise kord 47. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

48.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg

21).

49.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 8 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /digitaalselt allkirjastatud/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.