← Eesti

3-21-1462/55

Obsah (6)§ 230§ 259§ 158§ 59§ 152§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 51 lg 4). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 13. Kolmandad isikud esitasid kassatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jäetakse protest rahuldamata ja menetluskulud protesti esitaja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 13.1 Kaitseministeeriumi arvamust oleks pidanud hindama ekspert. Kui ekspertiis tuvastaks, et soovitud PEJ tegelikult ei avalda Jõhvi linnaku raadiosüsteemidele sellist negatiivset mõju, nagu Kaitseministeerium väitis, siis ei oleks vaidlustatud korralduste tühistamine vaatamata formaalsele veale vajalik. Kohus oleks saanud praeguses kohtuasjas hinnata kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasust. 5

(9)3-21-1462 13.2 Arvestades kolmandate isikute äriplaani ja elektrituruseaduse § 59 lg 25 alusel makstava toetuse tingimusi, olid nad õigustatud tegema kulutusi PEJ rajamisele juba siis, kui projekteerimistingimused olid antud. Kolmandatel isikutel ei olnud põhjust arvata või eeldada, et projekteerimistingimuste alusel ehitusluba ei anta. 13.3 Kuivõrd protest esitati alles
  1. juunil 2021, siis ei tohiks HMS § 67 lg 4 p 1 kohaldada, sest haldusakte ei vaidlustatud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Isegi kui seda sätet kohaldada, tuleks seda teha iga korralduse puhul eraldi. Seega ei saa projekteerimistingimuste osas õiguspärase ootuse tekkimise hindamisel lähtuda ehitusloa korralduse andmise ajast. 13.4 Kaitseministeerium pidas detsembris 2020 kirjavahetust vaid Solar Light OÜ-ga. Sellest tekkinud teadmist ei saa omistada Ohaka Energia OÜ-le. Kolmandatel isikutel ei pidanud tekkima teadmist, et Kaitseministeerium pole andnud kooskõlastust. Tol hetkel ei sätestanud EhS § 120 lg 1, et ka ehitusloale pidi Kaitseministeerium andma kooskõlastuse, säte kohustas kooskõlastust küsima üksnes projekteerimistingimustele. Vastavalt projekteerimistingimustele oli projekti kooskõlastamine riigiasutustega vastustaja ülesanne. Kolmandatele isikutele ei pidanud olema arusaadav, et vastustaja ei ole seda teinud. Samuti polnud kolmandatel isikutel kohustust kontrollida, kas vastustaja on kooskõlastuse saanud. 13.5 Ringkonnakohus ei käsitlenud otsuses kolmandate isikute apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid keelamisprotesti rahuldamisele. Kaitseministeerium ei ole seadnud kõrvaltingimust, et kasutusluba tuleb nendega kooskõlastada, ning EhS § 120 lg 1 ei sätesta üldist reeglit, et kasutusluba tuleks kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
  2. Justiits- ja digiminister ja Kaitseministeerium jäid seniste seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palusid jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Kassatsioonkaebuse vastuse sisu oli kokkuvõtlikult järgmine. 14.1 Kohtud jätsid õigesti rahuldamata kolmandate isikute taotluse korraldada ekspertiis. Praeguses haldusasjas ei ole vaidluse all Kaitseministeeriumi keeldumine kooskõlastamisest. Isegi kui see oleks õigusvastane, ei muudaks see vaidlusaluseid haldusakte õiguspäraseks. 14.2 Kolmandate isikute kulutused ei moodusta mõjult avalikku huvi ületavat erahuvi. Projekteerimistingimused ei anna ehitamisõigust ja neist ei teki õiguspärast ootust. Kuivõrd projekteerimistingimused olid õigusvastased, siis oli õigusvastane ka nende alusel antud ehitusluba. Ei tohiks lasta tekkida praktikal, kus suurte kulutuste ennatlik tegemine loetakse aluseks õiguspärase ootuse tekkimisele. Ka siis, kui menetlus oleks kulgenud õiguspäraselt ja kolmandad isikud oleks vaidlustanud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmata jätmise, poleks saanud PEJ rajamisega lõpetada enne toetustingimustes määratud tähtaega (
  3. detsember 2020). 14.3 Kolmandatele isikutele ei ole kahju tekkinud, kuivõrd soetatud PEJ elemente on võimalik kasutada mujal. 14.4 Mõlemad kolmandad isikud olid teadlikud korralduste õigusvastasusest. Valdkonnas tegutsevate ettevõtjatena pidid nad teadma, et kinnistud asuvad Jõhvi linnaku piiranguvööndis ning seega on vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Ettevõtja hoolsuskohustusest tulenevalt oleksid pidanud kolmandad isikud kontrollima, kas vajalikud kooskõlastused on olemas. Kolmandate isikute ja Kaitseministeeriumi vahel detsembris 2020 toimunud kirjavahetusest pidid mõlemad kolmandad isikud mõistma, et kooskõlastusi ei ole. Solar Light OÜ juhatuse liikme e-kirjas öeldakse, et suhtlus puudutab Liivaahu ja Jalaka kinnistut. 6
(9)3-21-1462 14.5 Kohtud on keelamisprotesti õigesti rahuldanud. Kuivõrd vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased, siis peab olema välistatud, et nende alusel rajatud PEJ-le antakse kasutusluba. Justiits- ja digiministrile ja Kaitseministeeriumile teadaolevalt Pargiserva PEJ-d enam ei eksisteeri, seega ka poleks sellele võimalik kasutusluba anda.
  1. Vastustaja kassatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolmandate isikute kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 230lg 5 p 2).

17. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korraldused on õigusvastased. See on protesti rahuldamise eeldus (

§ 259lg 2). Kuigi RVast

S § 3 on otseselt mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude haldusorganile või halduskohtule, väljendab selle paragrahvi lõige 3 põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid (proportsionaalsus ja õiguskindlus), mis on kohaldatavad ka protesti lahendamisel, sest protesti rahuldamine riivab kolmanda isiku õigusi. Seega piirang vaidlusaluste korralduste tühistamiseks võiks tulla esiteks sellest, et Kaitseministeeriumilt kooskõlastuse küsimata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1, vt ka HMS § 58). Teiseks piirangu aluseks võiks olla RVastS § 3 lg 3 p

  1. Selle sätte järgi võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem korralduse adressaadile teatavakstegemisest ja korralduste tühistamine võib rikkuda tema õiguspärast ootust.
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p
  3. Korralduste õigusvastasus tuleneb sellest, et vastustaja ei järginud EhS § 120 lg-s 1 sätestatud menetlusnõuet küsida Kaitseministeeriumilt kooskõlastusi. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus järeldas, et kuivõrd Kaitseministeeriumi kooskõlastus on vastustaja jaoks siduv, siis selle puudumine mõjutas asja otsustamist.
  4. Kolleegium leiab, et kohus peab vaidluses ehitusloa üle tegema võimaluse korral kindlaks, kas teine haldusorgan sai õiguspäraselt keelduda siduva kooskõlastuse andmisest. Kui selleks õiguspärane võimalus puudus, siis ei saanud kooskõlastuse küsimata jätmine kui menetlusviga mõjutada asja otsustamist.

§ 158

lg 2 ei keela menetlusvea mõju hindamisel lahendada küsimust, kas Kaitseministeerium oleks ehitusloa menetluses saanud kooskõlastusest keelduda. Menetlusvea mõju hindamine ei kujuta endast pärast haldusakti andmist tekkinud faktiliste asjaolude hindamist. Selleks tuleb selgitada välja teise haldusorgani otsustusruumi piirid ajal, mil ta oleks õiguspärases haldusmenetluses pidanud kooskõlastuse andmise küsimuse lahendama. Sellele võivad muuhulgas heita valgust haldusorgani hilisemad selgitused. 20. Seega vastamaks küsimusele, kas kooskõlastuse küsimata jätmine mõjutas asja otsustamist, tuleks kindlaks teha, kas Kaitseministeerium sai õiguspäraselt keelduda kooskõlastuse andmisest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et Kaitseministeeriumil puudub EhS § 120 lg 1 alusel kooskõlastuste andmisel kaalutlusõigus. Kaitseministeeriumil tuleb kooskõlastuse andmist otsustades esiteks uurimisprintsiibist lähtudes selgitada välja asjaolud, teiseks subsumeerida tuvastatud asjaolud õigusnormi alla, et tuvastada, kas mõju riigikaitselise ehitise töövõimele esineb, ja kolmandaks, kui esineb, siis kas mõju on selline, et see tuleb lugeda töövõime vähenemiseks määruse nr 16 § 4 lg 2 7

(9)3-21-1462 mõttes (RKHKo 3-17-2766/33, p 27.2). Kaitseministeeriumi otsus allub kohtulikule kontrollile, sealjuures ei piira kohtulikku kontrolli

§ 158lg 3.

Kooskõlastusest keeldumise kontrollimisel ei saa kohus piirduda ilmselguse testiga.

  1. Juhul kui määruse nr 16 tähenduses lävendit ületav töövõimet vähendav mõju oli välistatud, siis ei oleks Kaitseministeerium saanud õiguspäraselt kooskõlastuse andmisest keelduda ja selle küsimata jätmine ei saanud asja otsustamist mõjutada. Seda sõltumata asjaolust, et kooskõlastus on vastustaja jaoks siduv.
  2. Ehitusloa tühistamata jätmist toetaks sellises olukorras ka menetlusökonoomia. Ehitusloa vaidluses küsimuse lahendamine, kas teine haldusorgan sai kooskõlastuse andmisest keelduda, aitab kiiremini saavutada õigusrahu ja väldib sama ehitise üle uute vaidluste tekkimist. Praegu oleks kohtul tulnud kaaluda ekspertiisi korraldamist veendumaks, kas päikeseelektrijaamad oleks võinud vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Esmane tõendamiskoormus, et kooskõlastuse andmine oli vältimatu, lasub praegusel juhul kolmandatel isikutel (

§ 59lg 1). 23. Kolleegium nõustub kohtute lõppjäreldusega, et praegusel juhul ei olnud RVast

S § 3 lg 3 p-s 2 sätestatud kahest eeldusest üks täidetud. Kohtute põhjendusi tuleb siiski täiendada. Viidatud säte sisaldab kaht kumulatiivset eeldust: haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui (

  1. i)kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti adressaadile teatavakstegemisest ja (
  2. ii)kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust. 24. Esimene eelkirjeldatud eeldus on täidetud. Ehitusluba kanti 12. novembril 2020 registrisse. Kohtuasjas pole väidetud ega tuvastatud, et ehitusloa teatavakstegemine kolmandatele isikutele oleks toimunud sellest märgatavalt hiljem. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõude esitamise ajaks tuleb lugeda 19. aprill 2021, mil Justiits- ja Digiministeerium saatis vastustajale ettepaneku tunnistada vaidlusalused korraldused kehtetuks. Hindamaks, kas kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem, tuleks üldjuhul aluseks võtta halduskohtumenetluses tavapärane 30-päevane kaebetähtaeg (vrd HMS § 67 lg 4 p 1). Praegusel juhul esitati tühistamisnõue umbes viis kuud pärast haldusakti adressaadile teatavakstegemist. Seega esitati nõue haldusakti andmisest oluliselt hiljem ning seda hoolimata tõsiasjast, et ettepanek korralduste kehtetuks tunnistamiseks ning tühistamisprotest olid mõlemad tähtaegsed (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 735 lg-d 4 ja 8). 25. Teine nimetatud eeldus ei ole täidetud. Õiguspärase ootuse võimalikku rikkumist tuleb kontrollida, lähtudes analoogiast HMS § 67 lg-s 4 sätestatud välistustega. Kaebajad pidid teadma ehitusloa õigusvastasusest (vrd HMS § 67 lg 4 p 5). 26. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et keeruka õigusliku olukorra puhul ei saa eeldada, et isik peab saama aru haldusakti õigusvastasusest (RKHKo 3-3-1-74-11, p 17). Samuti ei saa eeldada, et isik peab saama aru haldusakti õigusvastasusest, kui selleks on vajalik kas asjaolude hoolikam uurimine või nõustaja abi kasutamine, nt olukorras, kus normid ei ole selged (RKHKo 3-20-1150/47, p 39). 27. Niisuguse ebaselge või keerulise olukorraga praegu tegemist ei olnud. Mõlemad kolmandad isikud on elektrienergia tootmise valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Seega oleksid nad pidanud teadma, et Jalaka ja Liivaahu kinnistud asuvad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Neile oli täitmiseks kohustuslik EhS § 120 lg 1, mille esimene lause sätestab, et ehitise püstitamine ilma samas lõikes nõutava kooskõlastuseta on keelatud. EhS § 120 lg 1 on seega adresseeritud ka arendajale, mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksusele kui ehitusjärelevalveasutusele. Kuigi haldusmenetluse õiguspärasuse eest vastutab eeskätt haldusorgan (RKHKo 3-21-1337/71, p 17 ja seal viidatud 8

(9)3-21-1462 praktika) ja seega projekti kooskõlastuse riigiasutustega pidi korraldama vastustaja, siis EhS § 120 lg 1 esimesest lausest tulenevalt pidid kolmandad isikud enne ehitamisega alustamist veenduma, et seadusega nõutavad kooskõlastused on olemas
  1. Siiski ei tähenda kolmandate isikute õiguspärase ootuse puudumine automaatselt seda, et korraldused võis tühistada. RVastS § 3 lg 3 p-s 1 sätestatud kaalutlusõiguslikku tühistamisnõude piirangut tuleb kohaldada sõltumata sama lõike punktist
  3. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel lahendamisel selgitada välja, kas vastab tõele ministeeriumide väide, et Pargiserva PEJ-d enam ei eksisteeri. Kui see on nii, võivad vaidlustatud korraldused olla ammendunud ning see võib anda aluse kohtumenetluse lõpetamiseks sarnaselt

§ 152lg 1 p-le 4 (vrd RKHKo 3-23-885/83, p 30; 3-3-1-44-14, p 12).

30. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (

§ 109lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.