KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3577 Kohtuasi A.U k

) § 49 lg-te 5 ja 8 ning § 47 alusel. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

§-st 47 tulenevaid kohustusi. 16.04.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti võlgnikule KarS § 274 lg 2 p 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust ning mõisteti välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piirab võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid. Olukorras, kus võlgnik mõisteti süüdi pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist tahtlikult toime pandud kuriteo eest, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb lõpetada, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Maakohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (

§ 49lg 5, § 47).

Praegusel juhul rikkus võlgnik tahtlikult

§-s 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 2 2-23-3577 Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul soov ja võimalus tulevikus menetluskulud 1599,66 eurot tasuda. Võlgnik saab vabaneda vanglast ennetähtaegselt alates 29.09.2024 ning 29.07.2024 avaneb võimalus vabaneda allumisega elektroonilisele järelevalvele. Võlgnik saab taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ning vabaduses saab võlgnik minna tööle, mida ta tegi ka enne vangistuse mõistmist. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 (koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Määruskaebemenetluses on vaidluse all asjaolu, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 12.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 49

lg 8 järgi võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 49

lg-s 5 nimetatud alus.

§ 47

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 13.

§ 2

lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta. Kuid sellise võimaluse annab seadus üksnes sellistele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul minimaalselt olema soov ja valmisolek tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt näeb pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul

§ 49

lg 5 ette, et kui nad rikuvad süüliselt

§-s 47 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele ei tagata seega kohustustest vabastamise võimalust (575 SE seletuskiri, lk 54). Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et võimalus vabaneda oma kohustustest, ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. 3 2-23-3577 14. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik rikkus tahtlikult

§-s 47 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Sellega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 12.04.2023 määrusega ning maakohus tuvastas, et 16.04.2024 otsusega mõisteti võlgnik süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 alusel (korduvalt vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistusega vangistus 1 aasta, samuti mõisteti võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piiras võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Seetõttu rikkus võlgnik

§ 47

lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku määruskaebuse kohaselt on võlgnikul võimalik vabaneda vanglast ennetähtaegselt ja asuda siis tööle. Võlgniku ennetähtaegselt vabanemise väljavaade on hüpoteetiline, samuti ei toonud võlgnik esile, et ta töötaks või plaaniks töötada kinnipidamisasutuses, et juba karistuse kandmisel võlausaldajate ees olevaid kohustusi vähendada. Kolleegiumi hinnangul oleks võlgnik saanud ja pidanud hoiduma kohustustest vabastamise menetluse ajal uute kuritegude toimepanemisest ning seeläbi ka uute kohustuste tekitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku käitumisest järeldub, et tal puudub tõsiseltvõetav huvi täita

-is ettenähtud kohustusi ja seeläbi kohustustest vabaneda.

1. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse

§ 49lg 13 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 4