KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-9343 Kohtu

) § 460 lg

1. Puudutatud isikute seisukohad
2. Sissenõudja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebus on esitatud AXIS Inkasso OÜ (tsiviilasjas nr 2-25-4807 hageja) huvides, mida

§ 3

lg 1 ei võimalda.

§ 460lg-d 1 ja 2 ei kohaldu nõude eriõigusjärglasele.

Herakos OÜ-le kuulunud nõue ei ole

§ 460lg-te 1 ja 2 mõistes tsiviilasjas nr 2-25-4807 vaidlusalune.

Menetluskulud tuleb jätta võlgniku või kohtutäituri kanda.

1. Kohtutäitur palus menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda või võlgniku kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus jättis 22.09.2025 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

2 2-25-9343 6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas esitatud asjaoludel keelab hagi tagamise määrus pärast täitedokumendist tuleneva nõude loovutamist sissenõudjale täiteasjas täitemenetluse tulemi väljamaksmist või mitte. Kohtu hinnangul ei ole hagi tagamise määrusega kohaldatud käsutuskeeldu kõigi isikute suhtes, sest täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole arestitud

§ 378lg 1 p 2 mõttes.

Nimetatu nähtub nii hagi tagamise määruse resolutsioonist kui ka selle põhjendustest (dtl 32–36). Esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on hagi tagamise määrusega võlgnikul keelatud väljamaksete tegemine täitedokumendi alusel

§ 378lg 1 p 4 järgi Herakos OÜ-le.

Kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiibist tulenevalt anda hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise abinõule teistsugust õiguslikku tähendust. Kuna hagi tagamise määrusega ei ole arestitud täitedokumendist tulenevat nõuet AXIS Inkasso OÜ kasuks, siis ei ole saavutatud hagi tagamise määrusega täitedokumendist tuleneva nõude käsutamiskeeldu kõigi isikute suhtes ja nõude loovutamine või loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine, ei ole käsutuskeeldu rikkuv ega tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 alusel. Hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise abinõu (keeld) ei ole kehtiv kõigi isikute suhtes, vaid üksnes võlgniku suhtes seoses konkreetse toiminguga, s.o tsiviilasjas nr 2-2010384 jõustunud otsuse alusel väljamakse tegemisega Herakos OÜ-le. 7. Maakohtu arvates ei kohaldunud

§ 460

, mistõttu ei kehti hagi tagamise määrus eriõigusjärglase Fermecos OÜ suhtes ja vaidlustatud kohtutäituri otsuse põhjendused on selles osas valed. Fermecos OÜ poolt omandatud Herakos OÜ-le kuulunud täitedokumendist tulenev nõue ei ole praegusel juhul

§ 460lg-te 1 ja 2 mõttes tsiviilasjas nr 2-25-4807 vaidlusalune.

Menetlusosalise eriõigusjärglaseks

§ 460

tähenduses on eelkõige isik, kes on menetlusosaliselt omandanud nõude, mille üle vaieldakse. Juhul, kui asjas kohaldub

§ 460

, siis tulenevalt

§ 460

lg-st 2 ei kehti ikkagi hagi tagamise määrus Herakos OÜ õigusjärglase Fermecos OÜ suhtes. Kohtutäitur tuvastas, et Herakos OÜ loovutas täitedokumendist tuleneva nõude Fermecos OÜ-le enne, kui Herakos OÜ esindaja või Fermecos OÜ esindaja (sama lepinguline esindaja) hagi tagamise määruse kätte said. Seega omandas Fermecos OÜ nõude enne, kui sai teada hagi tagamise määrusest (dtl 66). Eeltoodut ei muuda ka võlgniku väited selle kohta, et täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine ei olnud heauskne. Võlgniku väited selle kohta, et Fermecos OÜ oli nõude omandamisel hagi tagamise määrusest teadlik, on paljasõnalised. 8. Seega leidis maakohus, et vaidlustatud kohtutäituri otsuse lõppjäreldused on õiged ning võlgniku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäid

§ 172lg-te 1 ja 10 alusel võlgniku kanda.

Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kaebus rahuldada ning tühistada kohtutäituri 06.06.2025 otsus. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
2. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et

§ 378

lg 1 p 4 järgi väljamakse tegemise keelamise tagajärjeks ei ole käsutuskeelu seadmine ning, et väljamakse tegemine puudutatud isikule ei ole TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Riigikohus on kinnitanud, et

§ 378

lg 1 p-s 4 sätestatud abinõuga saavutatakse hagi tagamisel väljamakse tegemise keelu kaudu käsutuskeeld (RKTKm 20.03.2013, 3-2-1-135-12, p 13). Kuivõrd

§ 378lg 1 p 4 järgi väljamakse tegemise keelamisega saavutatakse nõude kohtulik käsutuskeeld oli Ts

ÜS § 88 lg 1 järgi nõude loovutamine sissenõudjale tühine, sh sissenõudjale täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine. 3 2-25-9343

1. Võlgnik leiab, et formaliseerituse printsiip ei piira hagi tagamise määruse tõlgendamist. Riigikohus on selgitanud, et formaliseerituse printsiip tähendab, et kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid (RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-15912, p 11). Dokument, mille õiguslike tagajärgede üle pooled vaidlevad, ei ole täitedokument. Tegemist on Pärnu Maakohtu 14.04.2025 hagi tagamise määrusega, mis mõjutab täitetoimingu kehtivust. Järelikult ei ole formaliseerituse printsiibist tulenevalt 14.04.2025 hagi tagamise määruse tõlgendamine kohtutäiturile keelatud. Kohtutäitur pidi kontrollima, kas käsutuskeeld kehtib sissenõudja suhtes, s.o selgitama välja, kas ka nõude loovutamise järel oleks sissenõudjale täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine olnud TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Kohtutäitur on kohustatud kontrollima, kas täitetoimingu sooritamine oleks võimalik ja õiguspärane ning selleks on kohtutäituril õigus tõlgendada teisi õigusakte peale täitedokumendi (RKTKm 23.02.2021, 2-19-14461, p 13).
2. Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et

§ 460

ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

§ 460

on kohaldatav määruse õigusjõule menetlusosalise õigusjärgluse suhtes.

ei sätesta eriregulatsiooni hagi tagamise määruse siduvuse kohta, mistõttu tuleb

§ 436

lg 2 järgi hagi tagamise määrusele kohaldada

§-s 460 kehtestatud otsuse siduvuse regulatsiooni.

§ 460

rakendusala ei ole piiratud jõustunud otsusega lahendatud vaidluse uuesti menetlemisega. Kuivõrd jõustunud otsuse resolutsiooni siduvus laieneb

§ 457

lg 1 järgi eeldusküsimustele seotud menetlustes, tuleb

§ 460

lg-t 1 tõlgendada nii, et jõustunud otsuse resolutsioon on menetlusosalise õigusjärglasele siduv ka seotud menetluste eeldusküsimuste lahendamiseks. Käesolevas vaidluses on jõustunud otsusega lahendatud eeldusküsimuseks see, kas 14.04.2025 hagi tagamise määruse alusel on täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks väljamakse tegemine keelatud. OÜ-l Herakos väljamakse tegemise keelatuses vaidlust ei ole, kuna see on 14.04.2025 hagi tagamise määruse resolutsioonis kehtestatud. Seoses nõude loovutamisega on vaja kindlaks teha, kas väljamakse tegemist keelav hagi tagamise määrus kohaldub ka sissenõudjale kui OÜ Herakos eriõigusjärglasele.

§ 460

lg 1 kohaldamata jätmisel oleks

§ 378lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõu sisutühi.

Maakohus on jätnud seejuures tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2025 määruses tsiviilasjas nr 2-25-4807 antud selgitused.

§ 460lg 2 ei kohaldu nõuetele, kuna nõudeid ei ole võimalik heauskselt omandada.

Menetlusosaliste seisukohad 13. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud võlgniku kanda või alternatiivselt kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud, et käsutuskeeld ei kohaldu, vaid seda, et käsutuskeeld ei kohaldu kõigi isikute suhtes. Sissenõudja nõustub maakohtu tuvastatuga, et käsutuskeeld kehtib üksnes võlgniku suhtes. Hagi tagamise määruses on keelatud võlgnikul väljamaksete tegemine üksnes Herakos OÜ-le. Hagi tagamise määruses ei ole keelatud kohtutäituril väljamaksete tegemist sissenõudjale. Hagi tagamise määrusega ei ole kohaldatud ka mistahes nõude käsutamise keeldu, mistõttu võis Herakos OÜ nõude loovutada. Kohtutäitur ei saanud hagi tagamise määruse resolutsioonile mingit teist tõlgendust anda. Sama tuleneb ka Pärnu Maakohtu kohtuniku Heli Käpa 24.04.2025 vastusest kohtutäituri järelepärimisele, et 14.04.2025 määrus ei keela võlgnikul väljamakseid teha sissenõudjale. Sissenõudja jääb oma seisukoha juurde, et

§ 460lg ei saa praegusel juhul kohalduda.

Kui ringkonnakohus peaks leidma, et

§ 460

kohaldub, välistab 14.04.2025 määruse kohalduvuse sissenõudja suhtes

§ 460lg 2.

1. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur jääb enda 06.06.2025 kaebuse kohta tehtud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning nõustub maakohtu määruse põhjendustega. 4 2-25-9343 Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb osaliselt muuta vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata. Võlgniku kanda jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud. 17. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust tervikuna. 18. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi tagamise määrusega ei ole kohaldatud käsutuskeeldu kõigi isikute suhtes ning, et siinses asjas ei kohaldu

§ 460

. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjas esitatud väited alust järeldada, et Fermecos OÜ poolt omandatud Herakos OÜ-le kuulunud täitedokumendist tulenev nõue oleks

§ 460mõttes tsiviilasjas nr 2-25-4807 vaidluse esemeks.

Seega leidis maakohus õigesti, et siinsel juhul ei kohaldu

§ 460

, kuivõrd menetlusosalise eriõigusjärglaseks

§ 460

tähenduses on eelkõige isik, kes on menetlusosaliselt omandanud nõude, mille üle vaieldakse. 20. Maakohtu määrus vajab aga muutmist osas, milles maakohus asus alternatiivselt seisukohale, et ka

§ 460

kohaldumise korral ei kehtiks hagi tagamise määrus

§ 460lg 2 alusel Herakos OÜ õigusjärglase Fermecos OÜ suhtes.

Vastav põhjendus on ekslik ja tuleb määrusest välja jätta. Kolleegium leiab, et

§ 460

lg 2 kohaldamisala on piiratud eriõigusjärgluse juhtudega ning säte on kohaldatav vaidlusaluse eseme võõrandamise juhtumitele, sh juhtumitele, kus toimub vaidlusaluse eseme valduse üleandmine.

§ 460

lg-s 2 sätestatud põhimõtte kohaldamine ei ole problemaatiline juhtudel, kus materiaalõigus näeb vaidlusaluse eseme võõrandamise puhuks ette heauskse omandamise võimaluse (

II komm

§ 460

lg 2 kohaldatav olukorras, kus eriõigusjärglus on tekkinud nõude loovutamise tulemusena. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusega, et loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine ei ole tühine TsÜS § 88 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul ei saa loovutuse alusel täitemenetluse tulemi väljamaksmine kui toiming, iseenesest tühine olla. 21. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 5 2-25-9343 22. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks asunud seisukohale, et

§ 378

lg 1 p-s 4 sätestatud väljamakse keeld ei too kaasa käsutuskeeldu, vaid leidnud õigesti, et käesoleval juhul hagi tagamise abinõuna rakendatud keeld teha tsiviilasjas nr 2-23-10384 jõustunud otsuse alusel väljamakse Herakos OÜ-le, ei kehti kõigi isikute suhtes. Kohus võib tsiviilkohtumenetluses käsutuskeelde kehtestada eeskätt hagi tagamise raames.

§ 378

lg 1 kohaselt on hagi tagamise abinõudeks kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse vm käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse (p 2), kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine (p 3) ning ka kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõud (p 10). Olulisimaks kohtulikuks käsutuskeeluks praktikas ongi vara arestimine.

§ 389

lg 1 kohaselt ei või kostja vara arestimise korral arestitud vara käsutada; seega on arestimise tulemuseks vara käsutamise keeld TsÜS § 88 tähenduses (TsÜS komm

§ 378

lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu kohaldamine kaasa absoluutset käsutuskeeldu, vaid relatiivse käsutuskeelu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagi tagamise määrusega ei ole täitedokumendist tulenevat nõuet AXIS Inkasso OÜ kasuks arestitud

§ 378lg 1 p 2 mõttes.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kolmandal isikul on kohustus kohtumäärust täita, st hoiduda määruses nimetatud vara üleandmisest või kohustuse täitmisest kostjale.

§ 378

lg 1 p-s 4 sätestatud abinõu ei hõlma üldjuhul vara käsutuskeeldu, mistõttu keelu rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust TsÜS § 88 lg 1 alusel (v.a kui ühtlasi on arestitud kostja nõue kolmanda isiku vastu § 378 lg 1 p 2 alusel) (

II komm

§ 378

lg 1 p 4 alusel, millega ei olnud võimalik nimetatud asjas hagi tagamise eesmärki saavutada, ei muuda kolleegiumi hinnangul

§ 378lg 1 p-s 4 sätestatud hagi tagamise abinõud sisutühjaks.

Hagi tagamine on üks hageja menetlusõigustest, mis aitab tal kindlustada oma menetlusõiguslikku positsiooni. Menetlusõigusi käsutavad pooled, määrates ise vaidluse eseme ja käigu ning otsustades avalduste ja taotluste esitamise (

§ 4lg 2).

1. Maakohus on õigesti märkinud, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur anda hagi tagamise määruses rakendatud hagi tagamise abinõule teistsugust õiguslikku tähendust. Formaliseerituse printsiibi kohaselt tuleb kohtutäituril kontrollida, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid, täitedokumendi sisu ega tegelema selle tõlgendamisega (vt RKTKm 23.02.2021, 2-19-14461, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtutäituri 06.06.2025 otsusest nähtub, et kohtutäitur on TMS § 18 lg 1 alusel kontrollinud, kas dokument kehtib sissenõudja õigusjärglase suhtes (dtl 65-66). TMS § 18 lg-st 1 tuleneb, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele siis, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. 6 2-25-9343 Kohtutäitur, saades teada nõude loovutamisest, on seega õigesti talle esitatud dokumentide alusel kontrollinud, kas Fermecos OÜ on Herakos OÜ õigusjärglane, st uus sissenõudja ning kas viimase suhtes sundtäitmise tulemi jaotamisel 14.04.2025 hagi tagamise määrusega rakendatud abinõud kehtivad ka uue sissenõudja suhtes. Kohtutäitur sai seejuures lähtuda vaid Pärnu Maakohtu 14.04.2025 määruse resolutsiooni sõnastusest ega pidanud hindama, kas nõude loovutamise järel oleks sissenõudjale väljamakse tegemine TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Kuigi TMS § 18 lg 3 võimaldab sissenõudjale ja TMS § 220 võlgnikule esitada ka teise poole vastu hagi õigusjärgluse või selle puudumise tuvastamiseks, ei nähtu pooltel erimeelt selles, et vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisele esitatud ja loovutatud nõude osas on Herakos OÜ eriõigusjärglane Fermecos OÜ. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

25.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) 7