VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-17690 (digitaalne menetlus) 9. märts 2026, Narva Kohtuasi Tsiviilasja

§ 102

mõttes, mis võimaldab vähendada väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus, kuna lapse isa katab kõik lapse kulud. Hageja on hetkel töötu. Hageja pangakontod on arestitud ning tema suhtes on käimas mitmed täitemenetlused seoses äritegevuse ebaõnnestumisega ja käendustega firmade kohustuste suhtes. Kokkuvõttes on situatsioon väga raske ning hagejal ei ole objektiivselt võimalik täita elatise kohustust sellises määras nagu see on otsusega kindlaks määratud. Arvestades asjaolu, et hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last, kes ei tohi olla vähem kindlustatud kui elatist saav kostja, asub hageja seisukohale, et tuleb kostjale vähendada elatist mõistlikul määral selliselt, et hageja teises peres elav alaealine laps ja hageja koos elav alaealine laps ei oleks vähem kindlustatud kui kostja. Kostja seaduslik esindaja on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik jätta lapsega seotud kulud võrdselt hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel. Hageja viitab sellele, et kostja viibib koos hagejaga ja elab tema juures kaks kuud aastas, mis tähendab, et kuulub rakendamisele

§ 101

lg 6, kuna kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Viru Maakohus
2. detsembri
3. a määrusega (dtl 49-51) võttis hagi menetlusse.
4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on oma varalise seisundi kohta esitanud ebaõigeid andmeid ja oma menetlusõigusi kasutanud pahatahtlikult (dtl 56-61). Hagi vastuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja on hageja laps ning hageja on seega kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kohustus maksta kostjale elatist vastavalt Viru Maakohtu 12.05.
5. a otsusele tsiviilasjas 214-15531 või esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kuni 150 eurot. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks hagiavalduses taotletud suuruseni. Hageja on tegelikkuses võimeline kõiki oma lapsi ülal pidama, kuid hageja hoidub juba aastaid sellest kohustusest pahatahtlikult kõrvale ning on esitanud ka käesolevas menetluses oma majandusliku olukorra kohta teadvalt valeandmeid. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis Viru Maakohtu 12.05.
6. a otsusega. Hageja ei täitnud kohtuotsust nõuetekohaselt ning elatise maksed olid algusest peale ebaregulaarsed. Kuna isa lubas kostja emale korduvalt, et hakkab elatist korrektselt tasuma ning kostja ema usus isa lubadusi ja lisaks ei soovinud ta täituri poole pöördumisega isale probleeme põhjustada ning isa ja lapse omavahelist suhet raskendada, siis pöördus ema kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole alles aastal
7. Elatise võlgnevuse suuruseks oli kohtutäituri poole pöördumise hetkel 14 883,00 eurot. Kuna isal ei ole ametlikku sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada, olnud, siis on täitemenetluse kaudu elatise makseid laekunud väga minimaalselt ning seda juhul, kui isale on makstud töötutoetust ehk siis elatise võlgnevus on aastatega veelgi suurenenud ning täiteasjas 197/2022/897 tasumisele kuuluv elatise võlg on 12.01.2024 seisuga 20 232,22 eurot (sh 01/2024 elatis). Kostjale teadaolevalt on kohtu kaudu mõistetud isalt välja elatis ka tema õele D E ning isa ei täida ka tema suhtes elatise tasumise kohustust ning selleski osas on algatatud täitemenetlus. Ehk 3(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 siis tegelikkuses ei tasu isa kummalegi oma vanemale lapsele ülalpidamist ning hoidub mõlemale lapsele elatise tasumisest kõrvale. Arvestades seda, et hageja ei ole senini ka mitte kohtutäituri vahendusel lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peab hageja nüüd, kui sündinud on kolmas laps, võimalikuks 150 eurose elatise tasumist kuus. On ilmne, et isegi kui kohus hageja taotluse rahuldab ja väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi mitte midagi maksma ning jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidumist. Selline lahendus ei oleks kostja suhtes ei õige ega õiglane. Eelnevast tulenevalt on hagiavaldus esitatud üksnes eesmärgiga, et hageja elatisvõlgnevus oleks tulevikus väiksem, kui see oleks juhul, kui hageja kohustuks jätkuvalt tasuma elatist seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagejal ei ole tegelikkuses kavas hakata tasuma isegi mitte 150 eurot kuus ning ta jätkaks pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvalehoidumist. Kostja on veendunud, et isa on tahtlikult varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi eesmärgiga mitte maksta elatusraha oma lastele. Samas on isa kõik need aastad ise elanud väga luksusliku elu. Nii näiteks abiellus isa oma kolmanda poja emaga Domikaani vabariigis ning kostjale teadaolevalt viibiti Dominikaanis kokku umbes kuu aega. Isik, kellel puuduvad sissetulekud ja kes pole võimeline oma lastele sellest tulenevalt elatist tasuma, ei pea oma pulmi sedavõrd luksuslikult eksootilises riigis. Heast elujärjest annab kinnitust ka see, et isa elab Tallinnas uus-arenduses (XXX kõigi mugavustega korteris ning käib tihti välisreisidel. Viimati käis hageja 2023/2024 aastavahetusel Soomes külas oma vennal ja suusatamas. Lapselgi ei ole isal külas käies jäänud muljet, et isal on rahaliselt keeruline ning ta elatub vaid töötutoetusest – isa juures olles käiakse alati väljas restoraanides söömas jne. Asjaolu, et isa ja tema uus pere elavad pigem head ning majanduslikult kindlustatud elu, kinnitavad ka isa abikaasa poolt sotsiaalmeedias avaldatud fotod ja videod. Isa abikaasa Instagramist pärineva info kohaselt sai ta oma abikaasalt jõulukingiks kvaliteetse Apple sülearvuti, mille hinnad algavad ca 800 eurost. Kõik see eelnev viitab üheselt, et isa elab pigem luksuslikku elu ja suudaks tegelikkuseses kõiki oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid oma noorimale lapsele ja praegusele abikaasale ning rikub tahtlikult oma vanemate laste ülalpidamiskohustust. Arvestades eeltoodut, on kostja hinnangul tõenäoline, et ametlike tulude varjamise eesmärgil teenib hageja varjatud (mitteametlikke) sissetulekuid. Samuti on tõenäoline, et vähemalt osaliselt pärineb hageja sissetulek tema ettevõtlusest Venemaa Föderatsioonis. Nii näiteks on Vene avalikust ettevõtete andmebaasist leitav info, et hagejale kuulub Venemaal äriühing Osaühing E. Lisaks on hageja kostja emale teada andnud, et ei kavatsegi praegu lapsele elatist maksta ja kogub talle raha oma Venemaal asuvale arvelduskontole, et laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Isa on emale edastanud ka ekraanipildid kontodest Venemaa Föderatsiooni pangas ning 12.02.2023 isa poolt edastatud info kohaselt on isa lapsele kogunud raha 180 000 rubla (so ca 1900 eurot). Ekraanipildid kontodest kinnitavad kogumina seda, et isal on vara (sh arvelduskontodel olev raha) ka Venemaal ning Eesti kontod ei ole ainukesed, mida isa kasutab. Arvestades eeltoodut, on selge, et isa on esitanud oma varandusliku seisundi kohta valeandmeid ning kostja palub kohtul korraldada tõendite kogumist ja kohustada isa esitama tõendid oma tegeliku majandusliku seisundi kohta sh info kõikide oma arvelduskontode (sh 4(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 väärtpaberikontod) kohta nii Eestis kui ka välismaal ning muu vara kohta (nii Eestis kui välismaal). Seonduvalt isa poolt hagiavalduses esitatud tõenditega toob kostja ära, et mitte ükski hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda tema äärmiselt rasket majanduslikku seisukorda hagiavalduse esitamise ajal. Töötasu arestimise aktid pärinevad aastast 2022 ning seega ei tõenda need, et hagejal on käesoleva ajani võlgnevused tasumata. Keelumärke seadmise avaldus pärineb aastast 2018 ehk siis tegemist on enam kui viie aasta taguse dokumendiga. Töötutoetuse määramise otsus kehtis perioodil 02.09.2023-30.11.2023 ega tõenda, et hageja ka hagiavalduse esitamise ajal töötu oli. Kostja jääb selle juurde, et hageja on aastad oma tegelikke sissetulekuid varjanud ning hoidunud seeläbi teadvalt kõrvale kohtu poolt oma lapsele väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Ka praegusel juhul on isa pahatahtlikult jätnud kohtule oma majanduslikust olukorrast ning elatustasemest ebaõige mulje ning tegelikkuses omab hageja sissetulekuid, mis võimaldaks tal oma lapsi ülal pidada. Isegi kui hageja esitaks tõendid, mis kinnitavad, et ta on ka hetkel töötu ning tema suhtes on algatatud täitemenetlusi, siis ei õigustaks need tõendid lastele elatise maksmata jätmist. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. On üheselt selge, et tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada ja tööd teha sh ei ole hagejal kostjale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh näiteks osalist või puuduvat töövõimet. Hageja ei ole esitanud ka ise mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei ole võimeline töötama või selgitaks, miks ta ei ole tööd leidnud. Hageja on aastad olnud töötu ning seda mitte põhjusel, et hageja ei leia tööd, vaid töötustaatus on olnud hageja läbimõeldud valik, et mitte tasuda oma võlgnevusi ära ning varjata fakti, et tal on tegelikkuses olemas sissetulekud ja nö mitteametlik töö. Väide, et kostja ema on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik jätta lapsega seotud kulusid võrdselt hageja ja kostja ema kanda, on valelik ning äärmiselt pahatahtlik. Pärast kostja vanemate lahkuminekut on kostja ema sisuliselt ainuisikuliselt pidanud kostjat ülal pidama mh on kostja ema töötanud mitmes töökohas, et tagada oma lapse ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Hageja on seevastu oma sissetulekuid pidevalt varjanud sh ei ole kohtutäituri kaudu olnud võimalik hagejalt elatise sissenõudmine ning tekkinud on väga suur elatise võlgnevus. Väide, et kostja viibib kaks kuud aastas isa juures, on samuti valelik ja tõendamata.
8. a viibis laps isaga kokku ca 40 päeva so keskmiselt kolm päeva kuus. Kostja ema töötab E AS-s ning tema igakuine töötasu on ca 1700 eurot (netotasu). Kostja ema pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 euro ulatuses ning elatisabi 100 euro ulatuses. Kostja emale kuulub ühisomandina ½ kaasomandist kinnisasjas asukohaga XXX. Kostja emal on mitmeid kohustusi pankade ees: 1) autoliising Swedbank AS-is, jääk ca 10 434,40 EUR, igakuine liisingmakse ca 446 eurot, millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus; 2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 EUR, igakuine makse 154,30 eurot kuus; 3) kohustused S AS-i ees: esimene krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500,00 eurot ja teine krediitkaart tasumata krediiti 555,11 eurot. 5(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690
9. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha kohaselt (dtl 93-96) ei vasta tõele, et hageja hoidub elatise tasumise kohustusest kõrvale (enamgi pahatahtlikut). Hageja viitab, et kostja esindaja on ise tekitanud situatsiooni, kus hagejal ei ole võimalik saada suurpere toetust, mille arvelt tasuda kostjale elatist. Kostja peaks aru saama, et ilma selleta on võimatu tasuda elatist kostja poolt soovitud määras. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole nõus üle andma suurperetoetuse saamise õiguse hagejale. See lahendaks kõik pooltevahelised probleemid. Hageja lisab, et tõendamaks seda, et raha kantakse lastele, pöördus ta kohtutäituri poole ja palus arestida lastetoetusena ja suurperetoetusena laekuvad summad laste kasuks ning kanda otse lastele. Üksnes pärast kostja ema keeldumist pöördus ta kohtusse. Hageja tasus elatist lapsele ning on teinud kõik võimalikku selleks, et oma last ülal pidada. Hageja viitab, et kostja väited sellest, et hageja last ei toeta, on kohut teadlikult eksitavad. Hageja toetab last oma võimaluste piires ning tasub ka lapse inglise keele kursuste eest. Perioodil
10. a kuni
11. a sai kostja hagejalt raha sularahas ning kui kostja sellele vastu vaidleb, siis esitab hageja enda poolt täiendavad tõendid. Juhul kui hageja ei oleks tasunud elatist, siis oleks kostja pöördunud kohtutäituri poole oluliselt varem kui
12. aastal. Hageja asub koguma tõendid selles osas ja esitab tõendid selles osas ning vajab selleks täiendavat tähtaega (hulgaliselt oli sularaha üle antud hagejalt kostja esindajale). Raha anti hageja vanemate poolt kostja emale perioodil 2018-2022 aastatel regulaarselt. Olemasolevad kinnitused on näha lisadest. Lisaks on olemas hageja ema kirjalik kinnitus selle kohta, et T E andis üle raha kostja emale. Ei vasta tõele, et hageja ei tasu elatist D E. Hageja pöördus kohtutäituri poole, kes väljastas tabeli selle kohta, millised laekumised ja millal on toimunud. Seega on väär kostja seisukoht, et lapse isa ei tasu D E elatist. D ema on seaduskuulekas ning esitab kohtutäiturile kõik summad, mida elatisena makstakse, seda nii sularahas kui ka ülekandega. Hageja esitab lapse ema sotsiaalmeedia kontode väljavõtte, et tõendada, et lapse ema elab luksuslikku elu ning tema majanduslik olukord on oluliselt parem kui lapse isa oma. Lisaks on ta üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem võimalusi last toetada. Hageja toetab last oma võimaluste piires. Ei vasta tõele, et laps viibib isaga üksnes kolm päeva kuus. Eelnevalt hageja kirjutas kui palju laps viibib isaga tegelikult ning selles osas on võimalik kuulata laps üle, kes on selleks piisavalt vana. XXX on üüritud hageja abikaasa poolt, kes saab linnalt selle üürimiseks rahalist toetust. Vene firma ei oma tegevust ning sellega pole võimalik midagi teha Venemaa suhtes kohaldatud sanktsioonide tõttu. Firma ei ole tegutsev ning ootab kustutamist registrist. Siin sooviks lisada, et Vene firma tegeles eelnevalt Venemaalt mööbli müügiga Eestisse. Tegevus lõppes pärast 5 sanktsioonipaketi sisseviimist, mis täielikult keelas tegevusele 10.07.
13. Ehk mööbli sisseviimine Venemaalt Eestisse. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide selle kohta, et hagejal on ka praegu piisav sissetulek ja teenib lapse isa ka praegu piisavalt sissetulekut. Milles see väljendub? Hageja esitab tõendi selle kohta, et ta on töötu. Seoses Soome reisiga on hageja vend võtnud kõik rahalised kulud enda kanda ning finantseeris seda reisi, tehes sellega hagejale ja ka R kingituse. Hagejal selle reisiga ei olnud muid kulusid, kui laevapiletid. Puutuvalt pulmaga viitab hageja, et tegemist oli
14. aastaga, millal hageja varaline seis oli hoopis teistsugune. Seega ei ole võimalik sellele tugineda. Hageja tasus kostjale elatist kuni
15. a sularahas, mistõttu on etteheited selles osas otsitud. 6(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 Hagejal puuduvad välismaa kontod, sh puuduvad kontod Venemaal vms muus riigis. Hagejal puuduvad ka väärtpaberikontod.
16. Hageja teatas
17. jaanuaril 2026 ja
18. jaanuaril esitatud menetlusdokumentides (dtl 164-165, 171), et praegu on ta Venemaal. Varem elas hageja kolm kuud Tallinnas, kui tema naine sünnitas, koostasid dokumendid. Hageja ei tea täpselt, kui kauaks Venemaale jäävad, aga ilmselt veel kaks või kolm kuud. Seejärel naasevad Eestisse. Hageja maksis kostja inglise keele eest ja on juba maksnud matemaatika eest. Venemaal elab hageja oma naise korteris. Hageja ei saa Venemaal palka. Hageja on praegu nelja lapse isa. Oma tütre ja tema emaga hageja asja lahendanud: maksab talle jätkuvalt 175 eurot kuus pluss 40 eurot elatist. Samuti jätkab hageja kostja inglise keele eest tasumist ja raha ülekandmist kostja pangakontole. Inglise keele eest tehti makse hageja naise pangakontolt. Hageja pakkus välja kompromissina elatise summaks 175 eurot + 40 eurot elatist.
19. Kohus arutas asja sisuliselt kohtuistungil
20. veebruaril 2026 (dtl 206-208). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja hagi ei tunnista, jääb kirjalikes menetlusdokumentides esitatud väidete ja põhjenduste juurde. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis õigustaks hagi rahuldamist. Ka ei ole hageja nüüd esitanud mingisuguseid tõendeid, mis kuidagi muudaks kostja poolt esitatud kirjalikke tõendeid või seisukohti. Hageja esitas tõendeid selle kohta, et ta justkui on midagi tasunud, aga elatise tasumise kohustus tal ongi - selle üle vaidlus puudub. Kostja hinnangul elatise vähendamiseks õiguslikku alust ei ole. Hagejal on veel lapsed, aga sellisel juhul peaks ta tõendama, mis on teiste laste ülalpidamiskulutused, kui ta väidab, et teised lapsed jäävad halvemasse olukorda, kui nüüd ta on kohustatud maksma kostjale elatist miinimummääras. Ta peaks tõendama kõigepealt, mis üldse on nende teiste laste kulud, kuidas on tõendatud, et teised lapsed on kehvemas olukorras. Hageja ei ole ühtegi sellist tõendit esitanud. Hageja ei ole tõendanud ka oma sissetulekuid. See, et tal sissetulekud puuduvad, ei ole lihtsalt eluliselt usutav. See, et hageja väidetavalt on justkui töötu, see kestab juba kümneid aastaid, tema elu järgi, kõike seda nähes - see ei ole lihtsalt eluliselt usutav. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 12.05.
21. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15531 hagejalt igakuiselt väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.
22. a välja elatis 150 eurot kuus. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu
23. kuupäevaks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Viru Maakohus 12.05.2014 otsustas välja mõista hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni R E täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise perioodil 7(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada R E igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Hageja tugineb õigusliku olukorra olulisele muutumisele ning faktiliste asjaolude muutmisele. Käesoleval hetkel on elatis reguleeritud muutuva suurusena, mis muutub iga aasta aprillis. Samuti on hagejal peale kostja veel kolm last, mis jäävad oluliselt halvemasse situatsiooni võrreldes kostjaga. Lisaks on hageja äärmiselt raskes majanduslikus situatsioonis, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus (päevamäär 10,55 eurot) ning tema elukaaslane saab üksnes lapsehoolduspuhkusega seotud toetusi ja lapsetoetust. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-15531, R E hagi M E vastu elatise nõudes (varasem otsus), rahuldas hagi
24. mai
25. a tagaseljaotsusega (dtl 30-31) ja on välja mõistnud hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.
26. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Määrata kindlaks elatise tasumine P E pangakontole XXX Swedbank AS-i. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale.

§ 2172lg 1 järgi kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 150 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele.

§ 2172

lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele tuginedes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps (dtl 8) ning et hagejal on kohustus

§ 96ja § 97 järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga 8(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eelneva alusel on
3. detsembrist 2023 (hagi esitamisest) alates

§ 101

järgi arvutatud elatise suurus (arvates maha pool lapsetoetusest): - 260,33 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2023 – 31.03.2024 (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 287,72 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2024 – 31.03.2025 (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 301,74 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2025 – 31.03.2026 (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot). Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 102

näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Seega

§ 102

sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise 9(1 Tsiviilasi nr 2-23-17690 suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist. Hageja nõuab elatise vähendamist 150 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on pikaajaliselt töötu ning peale kostja on tal veel kolm alaealist last. Menetluse käigus sündis hagejal neljas laps. Kohus on küll tuvastanud, et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist last: XXX sündinud D E (dtl 35), XXX sündinud M E (dtl 34) ning Rahvastikuregistri andmete järgi XXX sündinud A E. Seega on pärast varasema kohtuotsuse tegemist hagejale sündinud veel kolm last. Eesti Töötukassa 08.09.
3. a otsusest nr TT23-0054016 (dtl 5-6) tulenevalt on hageja võetud arvele töötuna alates
4. jaanuarist 2023 ja talle määratud töötutoetus ajavahemikuks 02.09.2023 – 30.11.2023 töötutoetuse päevamääraga 10,55 eurot. Eesti Töötukassa 09.01.
5. a otsusest nr Eesti Töötukassa 08.09.
6. a otsusest nr TA240005365 (dtl 121) tulenevalt on hageja töötuna arveloleku lõpetatud alates
7. jaanuarist
8. Hageja pangakontol nr XXX (dtl 7) nii seisuga
9. juuni 2023 kui ka
10. november 2023 oli 12,80 eurot. Hageja suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi (dtl 10-11, 12-13, 15-18, 19-22, 24, 106116). Harju Maakohus
11. veebruari
12. a määrusega (dtl 27-29) tsiviilasjas nr 2-17-7850, R OÜ pankrotimenetlus, kinnitas R OÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku. Hageja on R OÜ juhatuse liige. Harju Maakohus
13. jaanuari
14. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10069 (dtl 36-39), D E hagi M E vastu elatise nõudes, välja mõistis hagejalt D E kasuks D E ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.08.2020 kuni D E täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX perekonnaseaduse §-s 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.2020 292 eurot), millest kostjal (käesolevas asjas hagejal) on õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (
15. a lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus). Samuti mõistis kohus hagejalt välja D E kasuks elatis perioodi 01.01.2020 kuni 08.07.2020 eest summas 1474 eurot. Kohus märkis
16. jaanuari
17. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-10069, et ka teise lapse olemasolu iseenesest ei saakski olla põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hagejale (D E) miinimumelatise väljamõistmisel ei osutuks kostja (käesolevas asjas hageja) teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et hageja on varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja esitatud Instagrami lehel olevate fotode ning kostja selgitusega, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus tõendatuks, et: - hageja abiellus oma järjekordse abikaasaga
18. a detsembris Dominikaani Vabariigis

§ 2172

alusel, millest maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest. Kohus peab põhjendatuks vähendada elatise summat 292 eurot poole lapsetoetuse võrra. 11( Tsiviilasi nr 2-23-17690 Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (

§ 101lg 5).

PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80 eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Seega, ajavahemikul 15.12.2023–11.12.2025 pidi hageja tasuma kostjale elatist kokku 6048 eurot ((292-40)×24). Hageja esitatud andmetel (dtl 166-167) tasus ta eeltoodud ajavahemikul kostjale elatisena kokku 3294 eurot ära. Maksed olid tehtud küll A E pangakontolt kostja, mitte kostja seadusliku esindaja pangakontole, nagu on varasemas kohtuotsuses välja toodud, kuid maksete selgitustest „Elatisraha isalt“ on üheselt arusaadav, et elatisraha makstakse kostjale hagejalt. Hageja esitatud dokumendist (dtl 170, 177-180) on näha, et ajavahemikul 23.12.2023– 03.12.2025 tehti ülekanded kokku 109 600 rubla selgitusega „Д П“ ehk eesti keeles „D P“ või telefoninumbrile XXX A E pangakontolt. Hageja selgitustest nähtub, et D on kostja inglise keele õpetaja, kellele tehti ülekanded eratundide eest telefoninumbri XXX abil. Kuna Eesti Pank rubla–euro kursi alates

1. aastast ei avalda, pole Eesti Panga ametlikku rubla–euro kursi olemas ega avaldatud. Andmetest väljaspool Eesti Panka nähtub, et ajavahemikul 23.12.2023–03.12.2025 oli EUR/RUB keskmine kurss ligikaudu ≈ 97 RUB / EUR, st 1 EUR ≈ 97 RUB. Sellise kursiga teeb 109 600 rubla 1127 eurot. Hageja esitas OÜ Y kviitungid (dtl 183) kostjalt
2. a mais, juulis ja augustis vastuvõetud rahasummade, kokku 840 euro kohta. Hageja selgituste järgi, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, on tegemist kostja autokooli õppemaksu kviitungitega. Hageja maksab sellegi eest. Kuna see raha kogusummas 1967 eurot (1127+840) on tasutud kostja hariduseks ja harrastuseks, on kohtu hinnangul võimalik see summa välja arvata elatise summast ajavahemiku 15.12.2023– 11.12.2025 eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeltoodu alusel vähendada varasema kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning ajavahemiku 15.12.2023–11.12.2025 eest välja mõista hagejalt kostja kasuks elatisraha kindlas summas 4081 eurot (6048 - 1967). Kohus jätab arvestamata hageja esitatud dokumendid (dtl 104, tõlge dtl-l 97; dtl 99-103, tõlge dtl-l 98) raha kostja seaduslikule esindajale üleandmise kohta, kuna nad puudutavad aastaid 2018–
3. Samuti jätab kohus arvestamata andmed ülekannete kohta
4. a augustis, septembris, novembris, telefoninumbrile XXX (dtl 174–176), kuna need ülekanded on teostatud enne hagi esitamist. Elatise vähendamise nõude esitas hageja
5. detsembril
6. Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva 12.01.
7. a tõendist (dtl 70) selgub, et hageja täiteasjas kostja avalduse alusel tasumisele kuuluv elatise võlg on 12.01.2024 seisuga 20 232,22 eurot (sh 01/2024 elatis). Kohus on nagu ennegi seisukohal, et elatise võlgnevuse olemasolu ei tõenda ilmtingimata hagejal kehva varalist olukorda. 12( Tsiviilasi nr 2-23-17690 Kohus leiab, et hagejal neljanda lapse sünd võib elatise vähendamise aluseks olla

§ 102kohaselt.

Hageja küll ei esitanud tõendeid hetkel oleva varalise seisundi kohta. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid, et hageja elavat ka käesoleval ajal luksuslikku elu. Eluliselt on usutav, et isegi hea sissetulekuga isikul võib neljale ülalpeetavatele ülalpidamise andmine seaduses sätestatud suuruses, kahjustamata enda ülalpidamist, raske olla. Kohtu hinnangul osutub hageja neljas laps hagejalt väljamõistetud suuruses elatise edaspidise tasumise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Kohus on seisukohal, et alates

1. detsembrist 2025, mil on hagejal sündinud neljas laps, kuni kostja täisealiseks saamiseni
2. juunil 2026 on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust 200 euroni kuus. Kohtu hinnangul ei tee sellises suuruses elatise tasumine hageja neljandat last varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Samuti ei pea see tunduvalt halvendama hageja olukorda. Kohus võtab arvesse, et hagejal neljanda lapse sünni tõttu makstakse hageja perele vanemahüvitis. Ka peab hageja tegema kõik endast sõltuva, andmaks ülalpidamist oma kõikidele ülalpeetavatele. Kohus võtab arvesse, et hageja kogub kostjale raha oma Venemaal olevale arvelduskontole, et laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Hageja on kostja emale edastanud ka ekraanipildid kontodest Venemaa Föderatsiooni pangas (dtl 83) ning hageja poolt 12.02.2023 edastatud info kohaselt on hageja kostjale kogunud raha 180 000 rubla (s.o ca 1900 eurot). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et hageja tasus
3. jaanuaril 2026 kostja inglise keele eratundi eest 10 000 rubla (dtl 170), mis teeb umbes 105,40 eurot (5.01.2026 pankadevahelise keskmise kursi järgi, mis oli 0,01054 eurot ühe rubla eest). Hageja esitas fotod kostja ema sotsiaalmeedia kontode väljavõtte (dtl 122-124) tõendamiseks, et kostja ema elab luksuslikku elu ning tema majanduslik olukord on lapse isa omast oluliselt parem. Lisaks on kostja ema üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem võimalusi last toetada. Kostja ema töötab E AS-s ning tema töötasu (neto) ajavahemikul
4. a juulist detsembrini oli kokku 10 414,15 eurot, mis teeb keskmiselt ca 1736 eurot kuus (dtl 84). Kostja ema pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 eurot ning elatisabi 100 eurot. Kostja emale kuulub ühisomandina 600 m2 ½ kaasomandist aadressil XXX (registriosa nr XXX, dtl 8586). Kostja emal on ka kohustusi pankade ees: 1) autoliising S AS-is, jääk ca 10 434,40 eurot, igakuine liisingmakse ca 446 eurot, millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus (dtl 87); 2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 eurot, igakuine makse 154,30 eurot kuus (dtl 88); 3) kohustused S AS-i eest: krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500 eurot (dtl 89). Kohus leiab, et kostja ema hea varaline olukord ei vabasta hagejat oma lapse ülalpidamisest. Kõne all olev asjaolu võib näidata, et kostja ema teeb kõik selleks, et kindlustada kostja ülalpidamine. Kohtule jäeti tõendid selle kohta, et kostja on näljas või tal ei ole riideid, esitamata. 13( Tsiviilasi nr 2-23-17690 Hageja taotles, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu
5. kuupäevaks. Kostja ei ole esitanud taotlusele vastuväiteid. TsMs § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kuna kohus on juba jõudnud seisukohale, et hagejate vanemate poolt elatise tasumise kohta sõlmitud kokkulepe jääb tõendamata, pidi elatis olema tasutud kalendrikuu eest ette. Riigikohus 09.06.2017. a otsuse p-s 13.5 asjas nr 3-2-1-35-17 muuhulgas esile tõi, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on varjanud oma tegelikku varalist olukorda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub alus TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 14(