Obsah (10)

§ 407§ 444§ 175§ 138§ 144§ 173§ 162§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Külli Puusep 10. märts 2026, Tartu kohtumaja 2-25-19407 Bondora

) 3141 alusel

1. detsembril
2. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus
3. detsembril 2025).
4. Tartu Maakohus andis
5. detsembril 2025 hagejale tähtaja esitada kohtule kostja pangakonto väljavõtted või muud krediiditoimikus olevad hageja poolt kostja suhtes kogutud teave, mis võimaldab kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude andmisel.
6. Hageja palus
7. detsembri 2025 kohtule esitatud seisukohas mõista kostjalt välja: 1) lepingust nr BL4220697 põhinõue 1000 eurot 69 senti ja viivis kuni hagi esitamiseni 27 eurot 55 senti ja viivis alates hagiavalduse esitamisest põhinõudelt 1000 eurolt 69 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; 2) lepingust nr BL4649151 põhinõue 260 eurot 49 senti ja viivis kuni hagi esitamiseni 7 eurot 17 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivis põhinõudelt 260 eurolt 49 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja selgitas, et on kostja krediidivõimelisust nõutava hoolsusega hinnanud, kuid peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks kitsendada oma nõuet ja esitada nõue selliselt, et arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist, st hageja kitsendas oma nõuet selliselt, et kitsendatud nõue on ulatuses, mida hageja on õigustatud kostjalt saama sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud või mitte. Kuna hageja kitsendas nõuet, siis ei pidanud hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel otstarbekaks esitada täiendavaid tõendeid seonduvalt vastutustundliku laenamisega. Hageja selgitas, et kõik hagi aluseks olevad lepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud
8. augustil
9. Kostja jättis täielikult ja järjestikku tasumata mõlema lepingu puhul
10. aasta maikuu, juunikuu, juulikuu ja augustikuu osamaksed. Hageja selgitas, et nõude kitsendamine on nõudest osaline loobumine. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus võib

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 1599 euro 42 sendi, intressi nõudest 298 euro 22 sendi, haldustasu nõudest 44 euro 31 sendi, väljastatud arvete nõudest 165 euro 91 sendi ja viivise 224 euro 96 sendi ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada. Kohus teeb

§ 444

lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2-25-19407 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus määrab

§ 173

lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab

§ 162

lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu 385 eurot

§ 168lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja enda kanda.

Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagi hinnast 4567 eurot 3 senti. Hageja loobus osaliselt hagist. Väiksema nõude korral oleks hagihind olnud 1423 eurot 91 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 280 eurot ehk 280 eurot vähem kui hageja algselt nõudelt pidi tasuma. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude täpsustamise tõttu, mitte

§ 168

lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda. 8. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud

§ 175lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 113) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 290 eurot 50 senti ilma käibemaksuta, mis hõlmab 100 eurot hagiavalduse koostamise eest, kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas 15 eurot, , vastuse koostamine kohtunõudele 145 eurot 50 senti ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 eurot, kokku ajakulu 3 tundi 7 minutit tunnihinnaga 90 eurot ja 1000 eurot. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. 9. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Kohtul ei ole kohustust õigusabi kulu hinnata minutilise täpsusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 290 eurot 50 senti ajakuluga 3 tundi 7 minutit põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 570 eurot 50 senti (280+290,50). 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 2-25-19407 tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570 eurot 50 senti) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik