lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 3640 euro 14 sendi, intressi nõudest 1133 euro 7 sendi, haldustasu nõudest 141 euro 96 sendi, arvete tasu nõudest 14 eurot 99 senti, sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses ja lepingujärgse viivise väljamõistmise nõudest. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada. Kohus teeb
lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus määrab
lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab
lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu 385 eurot
Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagi hinnast 19 971 eurot 83 senti. Hageja loobus osaliselt hagist s.o põhinõudest 3640 euro 14 sendi, intressi nõudest 1133 euro 7 sendi, haldustasu nõudest 141 euro 96 sendi, arvete tasu nõudest 14 eurot 99 senti, sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses ja lepingujärgse viivise väljamõistmise nõudest. Väiksema nõude korral oleks hagihind olnud 8945 eurot 61 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 700 eurot ehk 350 eurot vähem kui hageja algselt nõudelt pidi tasuma. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude täpsustamise tõttu, mitte
lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda. 2-25-6637 8. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud
Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 18) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. 9. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Kohtul ei ole kohustust õigusabi kulu hinnata minutilise täpsusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu summas 150 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 850 eurot (700+150). 10.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (850 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.