Tsiviilasi nr 2-26-4012 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-4012 Tsiviilasi L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L.D (isikukood: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla, XXX ). Kostja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta menetlusse võtmata L.D hagi Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
- Jätta menetluskulud L.D kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
- L.D (hageja) esitas Tartu Maakohtule 19.02.2026 hagiavalduse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju 4000 eurot.
- Hagiavalduse kohaselt sooviti hagejalt 10.12.2025 võtta nikotiini testi ning kuna hageja sellest keeldus, siis viidi hageja tegema alla korrusele multitesti. Selleks paigutati hageja väljaheite ja uriiniga üle määritud, pritsitud kambrisse ning hageja pidi andma uriini proovi topsi, millest siis test võeti. Hageja tundis ennast alavääristatuna, kelle peal tehakse igasuguseid teiste ja paigutatakse ebahügieenilisse kambrisse.
- 20.02.2026 täiendas hageja oma hagi, kuna sai vanglalt vastuse, millega ta rahul ei ole ning on tekkinud küsimus, kas vanglal on seaduslikult õigus teha nikotiini testi. KOHTU SEISUKOHT
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
- Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja rahul vanglas kehtestatud reeglitega, mis puudutab kinnipeetavale keelatud ainete tarvitamise kontrollimist ning olmetingimusi.
- Kohus leiab, et esitatud hagi lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning seetõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. 1
- TsMS § 1 ja § 11 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju ning tsiviilasjad on eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad. Kinnipeetavate vanglas paigutamine on reguleeritud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus ning halduskohtul on õigus mõista välja ka hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4).
- Riigikohus on selgitanud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt lahendada riigivastutuse seaduse alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (Riigikohtu
- juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 19).
- Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning L.D hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.
- Kohus selgitab, et hagejal on soovi korral võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Pädevuse puudumisel ei edastada kohus käesolevas asjas esitatud hagi ise halduskohtule, vaid hagejal tuleb soovi korral ise halduskohtu poole pöörduda. Menetluskulud
- TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.