Tsiviilasi nr: 2-14-58316 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn Tsiviilas

§ 475lg 3 kohane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg.

Tsiviilkohtumenetluse seadus lubab teha vaheotsuse ainult nõude põhjendatuse/põhjendamatuse kohta ning nõude aegumise küsimuse lahendamiseks. Kuna tegemist ei ole aegumise küsimusega, ei või kohus vaheotsust teha. Seega pidi maakohus lahendama asja sisuliselt ja analüüsima menetlusosaliste väiteid kogumis esitatud tõenditega.

1. Apellant on esitanud oma nõude tähtaegselt. Maakohus tuvastas, et kostja edastas hagejale hüvitise maksmisest keeldumise otsuse 30.09.
2. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et apellant esitas avalduse vaidluse lahendamiseks lepitusorganile, mille lepitusorgan jättis lahendamata, kuid ei ole menetlust lõpetanud. Hageja esindaja esitas 11.04.2014 kostjale pretensiooni koos asja materjalidega. Kuna kostja ei ole pretensioonile vastanud, esitas hageja 24.04.2014 avalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) lepitusorganile. Tegelikult pöördus apellant EksL lepitusorganile sama nõudega kaks korda: esialgselt 24.04.2014 ning korduvalt 30.09.
4. VÕS § 475 lg 3 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seda kinnitab ka lepitusseaduse (LepS) §
5. Nimetatud sätte kohaselt on lepitusmenetlus käsitletav TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud kohtueelse menetlusena (lg 1). Seega esitas apellant oma nõude vastustaja vastu tähtaegselt. Asjaolu, et seda ei ole veel EksL lepitusorgani poolt lahendatud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, pigem annab alust, et jätta hagi läbi vaatamata.
6. Käesoleva asja puhul tuleb jätta VÕS § 475 lg-s 3 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, kuna see oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Pärast lepitusorganile pöördumist püüdsid pooled lahendada vaidlust läbirääkimiste teel kuni hagi esitamise päevani. 22.08.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku maksta välja vaidlustatud otsuse osas kindlustushüvitisena 11513,81 eurot (käibemaksuta ja omavastutuse mahaarvatud summat arvestades).
7. Antud olukorras oli kindlustusandja teadlik kindlustusvõtja nõude kohta ning võttis omaks arvestades pakutud summa väljamaksmisega. Seega kõiki asjaolusid arvestades, ei ole kindlustusandjale tekkinud õiguspärast ootust, et hüvitis jäetakse maksmata, mistõttu tuleb VÕS § 475 lg 3 jätta kohaldamata. 7

§ 475lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg.

Maakohus leidis, et kuna hagi esitati 01.10.2014 ja üheaastane VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud, võib kostja oma kohustuse täitmisest keelduda ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et erinevalt nõude aegumist reguleerivast TsÜS § 142 lg 1 teisest lausest, mille järgi pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, välistab õigustlõpetav tähtaeg teatud õiguste maksmapanemise, st nõue kui selline lõpeb. 39. Asja materjalidest nähtuvalt väitis hageja,

§ 475lg-3 sätestatud tähtaeg on mitmel korral peatunud.

Hageja väidete kohaselt esitas ta Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganile 24.04.2014 ja 30.09.2014 avaldused, samuti pidasid pooled läbirääkimisi (tlk 123-125). TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Lepitusseaduse § 15 lg 1 järgi käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtueelse menetlusena ning lg 2 järgi käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav läbirääkimistena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 167 tähenduses. 40. Hageja tugines ka sellele,

§ 475lg-3 sätestatud tähtaeg on katkenud, kuna kostja teatas, et on nõus tasuma hüvitise kompromissi korras (tlk 45). Ts

ÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna maakohus leidis,

§ 475

lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg ja sarnaselt aegumistähtajale on õigustlõpetavale tähtajale võimalik analoogia korras kohaldada aegumise peatumise (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul jt, lk 446) ja katkemise aluseid, siis oleks maakohus pidanud hageja väidetele tähtaja peatumise või katkemise kohta esitama oma seisukoha. Kuna maakohus seda ei teinud, võis see kaasa tuua ebaõige lahendi. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel hageja esitatud väidetele vastata. 41. Ringkonnakohus ei jaga hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et maakohus ei saanud teha vaheotsust, kuna vaheotsuse saab teha nõude põhjendatuse või aegumise kohaldamise korral. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras ja juhindudes TsMS § 8 lg-st 2, mille järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet, on ka õigustlõpetava 8