← Eesti

2-18-478/185

Obsah (7)§ 118§ 145§ 137§ 123§ 143§ 135§ 144

Tsiviilasi nr 2-18-478 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-478 Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2019, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm Koh

§ 118

lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

§ 145

lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

  1. Käesolevas asjas on tõendatud järgmine: 1) XX-l ja YY-l sündis abielust 2 poega: XX.XX.XXXX sündis poeg RR ja XX.XX.XXXX sündis poeg MM; 2) XX ja YY kooselu lõppes 2017.a. novembris; 3) pere ühisest kodust lahkus XX jättes lapsed elama esialgu YY juurde; 4) alates 07.04.2018 elab MM vahelduvalt ema ja isa juures, RR elab koos isaga; 5) RR soovib elada isa juures ega soovi suhelda oma ema XX-ga; 6) XX ja YY suhted on omavahel niivõrd konfliktsed ja nende omavaheline läbisaamine niivõrd halb, et nad ei suuda ühiselt oma laste suhtes ühiseid otsuseid vastu võtta ega mingisuguseidki kompromisse sõlmida, mida kinnitavad nende mõlema korduvad ja sagedased pöördumised politsei poole ning ka 12.10.2018 toimunud YY füüsiline rünnak XX vastu Sotsiaalkindlustusameti ruumides.
  2. Kuivõrd XX ja YY vaidlevad selle üle kumma vanema juures peaksid elama nende alaealised lapsed ning mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse laste elu- ja viibimiskoha ainuhooldusõiguse saamiseks mõlema lapse suhtes, kinnitab juba see, et nimetatus ei suuda vanemad saavutada ilma pingete ja erimeelsusteta konsensust. Kohtu hinnangul ei ole aga laste huvides olukord, kus lapsed elavad korda mööda kummagi vanema juures nagu käesoleva ajani on elanud MM ja ka see, et laste elu on pidevalt häiritud ja ebastabiilne vanemate vaheliste tülide ja konfliktide tagajärjel. Kuna RR on kohtule avaldanud, et tema soovib elada isa juures, sest ema on olnud tema suhtes vägivaldne, samas on MM-l lähedasemad suhted emaga, mida kinnitab 8

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 XXX Lasteaia vastus kohtu päringule, ning ka lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja kohalik omavalitsus leiavad, et ühine vanemate hooldusõigus tuleks lõpetada, asus kohus seisukohale, et laste suhtes on põhjendatud lõpetada osaliselt, s.o. laste viibimiskoha, sh. elukoha määramise osas, vanemate ühine hooldusõigus ning anda selles osas RR ainuhooldusõigus YY-le ja MM ainuhooldusõigus XXle. 18. Kohus leidis, et laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes pole põhjendatud vanemate ühist hooldusõigust lõpetada, sest käesoleva menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et vanemad ka nimetatud küsimuste osas vaidlevad. Käesolevaks ajaks on lastel lasteaed ja kool valitud ning nende haridustee on alanud ning lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju saab ainuisikuliselt otsustada see vanem, kelle juures laps kohtulahendi alusel alaliselt elab (

§145lg 2).

19. Vanemate suhtluskorra kindlaksmääramisel juhindus kohus

§ 143

lg 1, mille kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lastega suhelda, tuleneb seega vanema ja laste vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Kohus oli seisukohal, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lastega koos olla. Vaatamata eeltoodule ja ka sellele, et kohus otsustas kohtumääruse p-s 14, et vanemate hooldusõigus tuleb laste suhtes osaliselt lõpetada, peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral laste heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil nendes küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lastega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lastel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati laste ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lastele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi ka kahjustada laste loomupärast suhet teise vanemaga. 20. Vastavalt Riigikohtu 09.11.2011 määruse 3-2-1-83-11 punktidele 21 ja 22 määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine

§ 143lõike 1 mõttes toimuma.

Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. 21. Kohtu hinnangul tagab Rae Vallavalitsuse poolt pakutud suhtluskord laste ja vanemate õiguse üksteisega suhelda, on piisavalt täpne ning ka laste huve arvestav, millest tulenevalt võttis kohus nimetatud dokumendi aluseks vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel, kuid vanematel tuleb arvestada sellega, et lapsi ei saa vanematega suhtlema sundida, vaid vanemad peavad ise eelkõige käituma viisil, et laps tahaks lahus elava vanemaga suhelda. Kui vanema ja lapse omavahelised suhted on halvenenud või laps on vanemast võõrdunud, ükskõik millisel põhjusel, peab vanem, kui elukogenum isik, tegema pingutusi lapsega heade suhete taastamiseks, mitte ootama, et laps seda teeks. Kohtu seisukoha kohaselt tagab kohtu poolt määratav suhtluskord vanematele võimaluse veeta oma lastega nii vaba aega kui ka olla 9

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 kontaktis lasteasutuse ja/või kooliga, kus lapsed käivad, samuti tagab see vendadel võimaluse säilitada omavahelised lähedased suhted ning olla üksteisele toeks.
  1. Kohtu hinnangul ei kuulu kohtu pädevusse kohustada YY kohtumäärusega läbima viharavi teraapiat ja/või individuaalteraapiat (vähemalt 10x) nagu Rae Vallavalitsus seda teha palus.
  2. Maakohus jättis avaldajate menetluskulud nende endi kanda, lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Laste ema määruskaebus
  3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse laste ema, kes palus muuta suhtluskorra punkte 3a, 3b, 3h, 3i vastavalt kaebuses toodud ettepanekule ning täpsustada vanemate võimalusi selliselt, et lapse lasteaiakoha/koolikoha muutmise õigus on sellel vanemal, kelle juures laps põhikohaga elab.
  4. Määruskaebuse kohaselt soovib laste ema, et 3a osas oleks teise eelistusena kättesaamiskohaks MM puhul kodu, jättes esimeseks üleandmiskohaks lasteaia/kooli. Last ei pea vanem kohustuslikus korras viima lasteaeda, lapse kättesaamine kodust arvestab lapse vajadustega, kui laps on haiglane ega saa veel laste grupis viibida.
  5. Laste ema soovib punkti 3b täielikult välja jätmist, kuna selle kohaselt oleks lapsed teineteisest eraldatud, MM soov on olla koos vennaga ja laps läheb lahusoleva vanema juurde meelsamini teades, et seal ootab ees vend. Ka tekitaks see korraldus lapses ainult segadust ning seaks emale kohustuse olla valmis olukorraks, kus isa ei täida oma kohust. Lapse isa on lapse emale lapse üleandmisel ohtlik, mida näitab kriminaaluurimine.
  6. Laste ema ettepanek on punkti 3h osas lisada, et mõlema lapse suhtes jääks võrdne kohtlemine, kui lapsed on koos ühe vanema juures. See välistaks olukorra, kus üks vanem keelab ühel lapsel reisile kaasa minemast ja seab kohustuseks teisel vanemal leida hooldaja lapsele samal ajal, kui teise lapsega reisitakse. Laste isa on piiranud võimalust lastel koos reisida 15.10.2018 ega lubanud M-l Läti Vabariiki kaasa reisida.
  7. Punkti 3i osas on ettepanek kohustada vanemaid andma üldiste teavet lapse tervist puudutavas osas, kuna laste isa ei anna infot lapse tervise kohta, mis annaks võimaluse arvestada hoolduslehe võtmisega päevadel, kui laps tuleb teise vanema juurde. Vanem peab teisele andma teavet, mis arsti juures on laps käinud. Lisada tuleks märge, et laps liigub vanemate vahel haigusest hoolimata.
  8. Laste ema palub täpsustada vanemate võimalusi seoses määruse punkti 1 regulatsiooniga. Lapse lasteiakoha/koolikoha muutmise õigus peaks olema sellel vanemal, kelle juures laps põhikohaga elab, võimaldada vahetust kodu lähedale ilma lisakohustuseta juhul, kui teine pool ei ole nõus muutusega või teeb takistusi. Laste isa määruskaebus
  9. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse ka laste isa, kes palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses (kõik määruse punktid) ja kehtestada uus laste huve arvestav suhtluskord, määrata, et RR põhielukoht on isa elukoht ning emaga suhtlemisel on lapsel vabagraafik, määrata, et MM põhielukoht on isa elukoht ning kehtestada tema liikumine nii, et see toimub koos vennaga; teostada laste ema suhtes kohtupsühhiaatriline ja psühholoogiline ekspertiis ning lasta sotsiaalpedagoogil ja psühholoogidel leida lastele parim suhtluskord oma emaga; samuti lasta psühholoogidel koostada kava, kuidas kõige paremini RR ja tema ema omavahelist suhet parandada. 10
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478
  1. Määruskaebuse kohaselt ei hakka maakohtu määrus tööle. Ka tsiviilasjas nr 2-1812858 esialgse õiguskaitse korras tehtud kehtiv lahend ei tööta. RR keeldub kategooriliselt ema juurde minemast, kuna ema on olnud temaga paha ja nad ei saa omavahel läbi, ta on nõus vestlema telefonitsi.
  2. MM puhul on kohus arvesse võtnud XXX lasteaia ja laps esindava vandeadvokaadi väiteid, et M-l on parem läbisaamine emaga. Dokumentidest ei nähtu, et lasteaed oleks seda kinnitanud, lasteaed on kinnitanud, et pole vahet kumma lapsevanema juurest laps lasteaeda tuleb. Kontrollida tuleks väidete tõesust. Vandeadvokaat on M näinud emaga, kuid mitte kordagi isaga, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab vandeadvokaat kinnitada, et emal ja M-l on parem läbisaamine. Nõuda tuleks, et nii lasteaed kui vandeadvokaat tõendaks oma väiteid.
  3. Arvata võib, et mõlema vanema suhe Mega on võrdväärne, seega pole õiguslikku alust määrata MM automaatselt elama ema või isa juurde. Olukord, kus MM on elanud rohkem emaga, on tehislik, mida kohus ei peaks toetama. Toetada tuleks vendade omavahelist suhtlust. Seega, arvestades ainult MM huve, tuleks tema elukoht määrata sinna, kus elab tema vend RR.
  4. Laste ema on ka keelanud ning takistanud lapse isal M-ga suhelda. Lapse ema on mitu korda andnud lapse isale teada, kus toimub lapse üleandmine, aga tegelikkuses on selgunud et kokku lepitud kohas ja kella ajal last ei ole ning lapse ema on kõik suhtluskanalid välja lülitanud. Lastekaitseametnik on kinnitanud, et tal on teadmine, kus M viibib, kuid ei ole isa teavitanud, kus on lapse tegelik asukoht.
  5. Laste isa üritas R meelitada ema juurde minema, kuid laps oli sellele vastu, kuna ema on õel, tema asjadega käitutakse ema juures halvasti, midagi olevat ära lõhutud ning kodus on palju turvalisem. Seda kuuldes teatas MM et kui vend ei lähe, ei lähe ka tema ning puges peitu. Laps on öelnud, et kardab, et isa viib ta ema juurde tagasi. Laste ema on kinnitanud, et alati kui M tuleb tema juurde, siis 2 päeva on laps ärritunud, käed värisevad ja rusikad on püsti, mida aga ei esine isa juures. Ka on lapsed kaevanud, et ema õhtuti pidevalt M-ga tülitseb.
  6. Aasta alguses olid vanemad ühel nõul, et lapsed hakkavad käima nädala kaupa ühe vanema juurest teise juurde ning vennad liiguvad kodude vahel kahekesi. Terve aasta vanemaid juhendanud lastekaitseametnik HP tegevuse tulemuseks on, et vanemate tüli on veel suurem, üks poeg on emast peaaegu täielikult võõrdunud ning lastekaitseametnik on vanemaid õhutanud kohtusse minema. Lastele määratud advokaadi ja lapse vahel toimus tüli, kuna advokaat propageeris lapse kuuludes lapse peksmist. Menetluse edasine käik
  7. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja edastas menetlusosalistele arvamuse saamiseks. Vastused laste ema määruskaebusele
  8. Laste isa vastas laste ema määruskaebusele, et R liigub ise kahe elamise vahel ja teda ei pea transportima. M on veel väike ega saa ise elukohtade vahel liikumisega hakkama, kõige sobilikum koht vahetuseks on lasteaed. Haigeid lapsi ei peaks teise vanema juurde viima, lapsel peaks laskma enne terveneda. MM peaks rohkem viibima lasteaias, kuna ema ei oska last õpetada. Laste isa on ema laste tervisest teavitanud, ema ise on olnud M-ga lohakas ja jätnud lapse hooldamata, ka ei anna ema teavet, miks M nii vähe lasteaias käib ja millega tegeleb. Laste elukohta, lasteaedu/koole ei 11
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 tohiks muuta, kuna mõlemad lapsed on Jüri alevikus kasvanud ning siin on laste kodu ja sõbrad. Jüris on väga head haridusasutused ja sportimisvõimalused. Lastekaitseametnik HP tuleks välja vahetada, mida soovitasid ka kohtutäiturid ja määrata erandkorras uueks lastekaitseametnikuks Kiili valla ametnik KH. Laste ema rikkus nädalal 45 kehtivat kohtumäärust ning keeldus last isale üle andmast.
  1. Eestkosteasutuse vastuse kohaselt laste ema määruskaebusele on see osaliselt põhjendatud. Rae Vallavalitsus nõustub XX taotlusega täiendada määruse punkti 3a), et lapse isa võtab M lasteaiast või tema viibimiskohast. On võimalik, et üleandmise päeval on laps külmetunud/haige või lapsel on lasteaiast nö vaba päev. See aga eeldab ka vanemate omavahelist suhtlemist, mis käesoleval ajal on häiritud. Seetõttu on eestkosteasutuse ettepanek viia M sellel päeval, mil ta läheb isa juurde, lasteaeda (kui ta pole haige), et vältida võimalikku konflikti vanemate vahel. Kohtumääruse punktis 3h) osas ei selgu, miks isa keeldus last reisile lubamast. Kuivõrd vanematele on kehtestatud suhtluskord lastega suhtlemiseks, on reiside planeerimisel mõistlik lähtuda sellest. Vanematel on ühine hooldusõigus laste tervist puudutavates küsimustes. Lastekaitsespetsialist on vanematele selgitanud, et omavahel tuleb laste tervisega seotud informatsiooni jagada. Eestkosteasutuse seisukoht on, et lapse haigestumise puhul järgivad vanemad suhtluskorda, lapse üleandmine/mitte üleandmine toimub kirjaliku arstitõendi alusel. Rae Vallavalitsus ei nõustu taotlusega muuta kohtumääruse punkti 3b). Kohus on määranud (kohtumäärus nr 2-18-12858), et MM elukohaks on tema ema elukoht ja RR elukohaks tema isa elukoht. Lahuselava vanema võimuses on korraldada lapsega koosoldud aeg kvaliteetsemalt. Avaldaja põhjendab veel punkti 3b tühistamist asjaoluga, et kohtumääruses välja toodud päeva õhtu on lapsel sisustatud treeningute, sünnipäevade ja külastustega, kuid ei tee ettepanekut, milline päev sobib lapsele paremini isaga koosolemiseks. Suhtluskord pannakse paika lähtudes lapse huvist veeta aega lahusoleva vanemaga. Eestkosteasutus ei vaidle vastu, kui tulenevalt lapse päevaplaanist soovib vanem nädalasisest päeva vahetada, kuid eestkosteasutus ei toeta antud punkti tühistamist. Rae vallavalitsus ei toeta XX taotlust hooldusõiguse lõpetamist hariduse küsimuses. Käesoleval ajal puudub vaidlust laste kooli ja lasteaia osas.
  2. Laste isa vastas eestkosteasutuse arvamusele, et lapse üleandmine peab toimuma kindlas kohas ema senise tegevuse tõttu. Lapse ema on tuttavatele ja lastele rääkinud, et võimalusel lahkub Eestist jäädavalt koos lastega. M sõnul on nad emaga salaja käinud Eestist väljaspool reisimas. Juulis 2018 nõudis lapse ema isalt kogu reisikava, nimesid, ööbimiskohti jne, kui isa soovis R-ga Euroopasse reisile minna. M-l puuduvad kindlad treeningud, ka puudub laps lasteaiast umbes 45%, kuid isal puudub ülevaade, kuidas laps oma päevi veedab. M ise selgitab, et mängib hommikust õhtuni internetimänge. Laste ema ei ole saanud lasteaedades laste õpetamisega hakkama ning on ka lapsi väärkohelnud, seega ei saa tõsiselt võtta, et ta last õpetab. Eestkosteasutus surub peale oma arvamust ega arvesta lapse huve. R soovib ema juures käia vabagraafiku alusel ning M on kinnitanud, et soovib elada seal, kus on tema vend. Vastused laste isa määruskaebusele
  3. Laste ema palus laste isa määruskaebuse rahuldamata jätta. Laste isa on takistanud RRl ema juurde minemast ja temaga telefoni teel suhtlemast kogu kohtumenetluse perioodi. Vabagraafik ei ole suhtluskorra kindlaksmääramine. MM suhtluskord ei ole toiminud laste isa poolse rikkumise tõttu. Jätkunud on ka politseiväljakutsed ja füüsiline 12
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 kallaletung emale, mille peale on laste ema esitanud politseile lähenemiskeelu taotluse. Laste isa laimab laste ema. Laste ema on suuteline lapsi üleval pidama, tal on kindel palk. Laste ema on osalenud sel aastal koolitusel „Imelised aastad“, mis on prokuratuuri poolt määratud. Laste ema töötab lasteaias, teeb koostööd lastekaitsega. M-ga läbisaamine on emal hea, samuti on R-ga suhted head, kuid takistus on laste isa poolt kokku saamiseks.
  1. Eestkosteasutus ei nõustunud laste isa sooviga määrata RR-le emaga suhtlemiseks vaba graafik. Kahtlemata peab XX usaldusliku suhte taastamiseks R-ga tööd tegema, kuid ei ole lapse heaolu huvides panna vastutus kohtumiste korraldamiseks lapsele. Kuna vanemad elavad lähestikku ja R saab ise vanemate vahel liikuda, siis lapsel on võimalik poole nädalavahetuse pealt minna tagasi isa juurde, kui see on tema tõeline tahe. Vanemate info selle kohta, kuidas R emaga läbi saab, on erinev. Viimati suhtles lastekaitsespetsialist R-ga 20.09.
  2. Siis ütles laps, et viimane kord ema juures läks hästi, nad omavahel riidu ei läinud. R on kohtumistel alati väljendanud, et soovib elada isaga, seega lapse soovi arvesse võttes on koostatud ka suhtluskord. Alternatiivselt võiks kaaluda R puhul astmelist suhtluskorda. Praegusel juhul pole lapsed saanud tunda, milline on stabiilne suhtluskord, kuivõrd seda pole saanud proovida. Rae Vallavalitsus ei toeta M viibimiskoha andmist YY-le. Laps on liikunud ema ja isa vahel, kuid põhiliselt on ta elanud XX juures. 27.11.2018 vestles lastekaitsespetsialist M-ga tema elukohas XXX, XXX. Laps oli kohtumise ajal rõõmus, temaga sai kergesti kontakti ja ta oli suhtlemisaldis. Hetkel kehtiv esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskord ja põhiavalduses välja toodud suhtluskord toetab ka vendade koosolemist, kuivõrd lapsed liiguvad vaheldumisi lahuselavate vanemate vahel. Seega kui lapsevanemad täidavad hetkel kehtivat määrust, saavad vennad 3 nädalavahetust kuus koos aega veeta ja käesoleva määruse alusel kohtuksid vennad iganädalaselt. Probleem seisneb, et vanemad on tegevuse või tegevusetusega pole täitnud suhtluskorda. Rae Vallavalitsus on pakkunud vanematele perenõustamist ja psühholoogi teenust. Kõne all on olnud ka lepitusteenus, kuid käesoleval juhul spetsialistid seda ei soovita, kuivõrd on alust arvata, et peres on esinenud vaimset ja/või füüsilist vägivalda.
  3. Laste isa vastas eestkosteasutuse arvamusele, et määrus lahutab lapsed erinevatesse peredesse, mis ei ole laste huvides. Konkreetne põhjus, miks M ema juurde määrati, puudub. Lastekaitseametnikud pole kordagi näinud, kuidas M isaga läbi saab, kodukülastusi ei ole tehtud. R on kinnitanud, et emale külla minna ei taha, kui siis ainult enda poolt valitud päevadel. Last häirivad lahendamata probleemid. R on kinnitanud, et tahab aega veeta venna M-ga isa kodus. Kohtumäärus annab isale M-ga kohtumiseks 6 päeva kuus. Laste ema ei vii last lasteaeda ja hoiab teda isale teadmatus kohas. Seega puudub ülevaade, kuidas M haridust saab.
  4. Laste esindaja määruskaebustele ei vastanud.
  5. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  6. Tallinna Ringkonnakohus kuulas lapsed ära 08.01.2019 ning pidas asjas istungi 31.01.
  7. Laste esindaja leidis, et laste isa määruskaebus tuleks rahuldamata jätta ning laste ema määruskaebus rahuldada. Eestkosteasutus leidis, et maakohtu määrus võiks muutmata jääda. Ringkonnakohtu põhjendused
  8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667, et nii laste ema kui laste isa määruskaebused on põhjendatud 13
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määrust tuleb täpsustada ja täiendada suhtluskorra osas (resolutsiooni punktid 3 a-3 h, 3 k) ning määrata laste suhtluskord vanematega vastavalt käesolevas määruses toodule, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuginedes muutmata ning määruskaebused rahuldamata jätta. TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 2 1 alusel tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub muus osas, milles maakohtu määruse põhjendused jäävad muutmata, vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat. 48. Kuigi laste isa vaidlustas määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt kogu maakohtu määruse, selgub määruskaebuste sisust, et asjas vaieldakse edasi ainult selle üle, kellel vanematest peaks olema laps M viibimiskoha (sh elukoha) määramise õigus, milline peaks olema laste suhtluskord vanematega ning kas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridust puudutavates küsimustes on alust. Vaidlus puudub selle üle, et maakohus on laps R osas viibimiskoha (sh elukoha) määramise küsimuses andnud ainuhooldusõiguse üle laste isale, samuti selles, et maakohus jättis rahuldamata laste ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste tervist ja reisimist puudutavas küsimuses. 49.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti. 50. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15, p 28). Vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (

§-d 123 ja 137) (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-5794/104, p 22.2). Suhtlemise kord peab olema selge ja täidetav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-91-14, p 16). Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine

§ 143lg 1 mõttes toimuma.

Kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-11, p 21). Kohus saab lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise suhtluskorra (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-14, p 27). Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6-12, p 18). 14

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 Lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga, rikub ta

§ 143

lg 1 esimeses lauses sätestatud lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-11, p 15).

  1. Ringkonnakohus vastab esmalt laste isa määruskaebusele.
  2. Laps R osas on laste isa palunud laste emaga suhtlemist korraldada nn vaba graafiku alusel, kuna laps keeldub ema juurde minemast ema käitumise tõttu.
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste isa nõue korraldada laps R suhtlemist laste emaga nn vaba graafiku alusel ei vasta lapse huvidele ja tuleb rahuldamata jätta.
  4. Kogutud ja esitatud tõenditest nähtuvalt on laps R maakohtule 24.05.2018 ärakuulamisel avaldanud, et ei soovi ema juures käia, kuna ei saa temaga läbi ja tekivad vaidlused, ema karjub tema peale ja lööb teda, on isa juurest ära tirinud ning minema viinud, kurjaks saades lapse veebruarikuus toariietes rõdule kinni pannud umbes 15 minutiks, löönud lapse huule veriseks, mille kohta tegi laps ka avalduse politseile. Samas tunnistas laps, et tahab nii, et 2 nädala tagant on ta 2 päeva ema juures ja et ööbib ka seal (I kd, tlk 187 ja 187 pöördel).
  5. Prokuratuur on menetlenud laste ema vastu KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude (kehaline väärkohtlemine) alusel algatatud kriminaalasja, milles teda kahtlustati laps R osas väärkohtlemise toimepanemises 15.01.2018, 27.01.2018 ja 06.03.
  6. Asja menetlus lõpetati 22.05.2018 otstarbekuse printsiibil, kohustades laste ema osalema kuni 22.05.2019 sotsiaalprogrammis, tegema koostööd Lastekaitsega ning osalema kõigis Lastekaitse poolt vajalikeks peetavatel teenustel ja programmides (II kd, tlk 14, 178 pöördel – 179). Kuigi laste ema väitel ei ole ta laps R-ga vägivaldne olnud (II kd, tlk 16) nähtub Riigiprokuratuuri 22.06.2018 määrusest, et kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et laste ema on talle süüks pandava kuriteo toime pannud ning end süüdi tunnistanud ja kahetsust avaldanud (II kd, tlk 31 pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt on laste isa (vaatamata eeltoodud sündmustele) 03.04.2018 eestkosteasutuses toimunud võrgustiku kohtumisel allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt veedavad lapsed kuni kohtuistungini 10 päeva isaga ja 10 päeva emaga (I kd, tlk 128).
  7. Vaidlemist ning tülitsemist emaga tõi laps R esile ka ringkonnakohtus 08.01.2019 toimunud ärakuulamisel, lisades samas, et soovib ise valida, millal ema juurde läheb ja oleks koos M-ga nõus ema juurde minema 1-2 päevaks korraga, mitte kauemaks (II kd, tlk 207 pöördel).
  8. Ringkonnakohtus 31.01.2019 toimunud istungil selgus, et laps R on blokeerinud laste ema telefoni numbri ega suhtle temaga, ka ei ole lapse osas olnud võimalik täita esialgse õiguskaitse määrust, mis on tehtud maakohtu menetluses olevas asjas (nr 218-12858) (III kd, tlk 4). Ringkonnakohus arutas mh ka küsimust, kas mõeldav oleks laps R ja ema suhtlemine eestkosteasutuse töötaja juuresolekul ning palus teada anda, kui seda vajalikuks peetakse (III kd, tlk 43 pöördel). Eestkosteasutus ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga ringkonnakohtule teada andnud, et olukord vajaks tingimata seesugusel viisil reguleerimist. Ka laps R ise ei arvanud ärakuulamisel sellisest ettepanekust midagi (II kd, tlk 208).
  9. Seega nähtub eelnevast, et vaatamata laps R ja ema keeruliseks kujunenud suhetele, on lapsel endal siiski teatav valmisolek emaga suhtlemiseks olemas ja kuigi suhtlemist kolmanda isiku vahendusel ei ole vajalikuks peetud, tuleb ringkonnakohtu arvates 15

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 siiski arvesse võtta asjaolu, et laps R suhtlemine oma emaga on lähiajal olnud minimaalne ning laps võib olla emast võõrandumas. Arvestades eeltoodut, lapse koolikohustust, trennides ja huvialaringides osalemist, soovi viibida ema juures koos oma vennaga, on ringkonnakohtu hinnangul laps R huvides suhelda oma emaga ja teha seda tema jaoks selgelt ettenähtaval viisil.
  1. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et laps R ja tema ema omavaheliste suhete taastamiseks ja jätkamiseks tuleb kehtestada nn astmeline suhtluskord, mille kohaselt veedab alates käesoleva kohtumääruse jõustumist laps R emaga iga kuu paaris (
  2. ja 4.) nädala vahetused kümnel (10.) järjestikusel korral alates reede õhtust kuni laupäeva õhtuni. Ema võtab laps R isa kodust või tuleb laps ise ema juurde reedel kell 19.00 ja ema viib lapse tagasi või laps R läheb ise koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.
  4. Pärast seda (peale 10.järjestikust korda) suhtleb laps R emaga maakohtu määruse punktis 3 c ettenähtud üldkorras, arvestusega, et laste ema võtab lapse isa kodust või tuleb laps ise ema juurde paaris nädala neljapäeviti hiljemalt kell 20.
  5. Eelnev kellaaja täpsustus tagab suhtluskorra ettenähtavuse, ka saavad lapsed paaris nädalate neljapäeviti võimaluse veeta aega ja liikuda isa juurest ema juurde üheskoos.
  6. Maakohtu määruse punktid 3 d, 3 e, 3 f ja 3 g, mis reguleerivad laps R ja laste ema suhtlemiskorda tähtpäevadel, suvevaheajal ning sünnipäevadel, rakenduvad eeltoodust tulenevalt laps R suhtes pärast 10 korraks astmelisena kehtestatud suhtluskorra lõppemist.
  7. Eeltooduga rahuldab ringkonnakohus osaliselt laste isa määruskaebuse osas, milles isa soovis laps Re huve arvestava suhtluskorra määramist.
  8. Ringkonnakohus on seisukohal, et osas, milles laste isa soovib ainuhooldusõigust laps Me viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas, puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Maakohtu lõppjäreldus, et laps M viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõigus tuleb jätta laste emale, on õige. Ka puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks laps M osas määratud suhtluskorra osas.
  9. Laste isa on esitanud väite, et laste ema on lastega olnud vägivaldne, mis on tõenditest nähtuvalt kahtlemata õige nii laps R, kui XXX lasteaia lapse (I kd, tlk 163) osas, kuid asja materjalidest ei nähtu ning tõendatud ei ole, et laste ema oleks olnud vägivaldne laps M-ga.
  10. Erinevad pipragaasi kasutamiseni viinud juhtumid, millele laste isa viitab (I kd, tlk 160161, II kd, tlk 152), ei anna alust asuda seisukohale, et laste ema oleks tahtlikult soovinud lapsi kahjustada. Juhtumite asjaoludest nähtuvalt ei ole vanemad omavahel kohtudes oma käitumist kontrollida suutnud ning on pidanud vajalikuks enesekaitseks kasutada pipragaasi, mis paratamatult levib õhus ja võib seega tekitada kahjustusi ka kõrvalseisjatele. 14.12.2018 juhtumi puhul on laste isa ise selgitanud, et oli ette valmistunud ja varustanud ennast pipragaasiga. Eelnevast järeldub, et laste isa kasutas gaasi teadlikult ja oleks pidanud selle võimalikke tagajärgi kodus viibivale lapsele ette nägema.
  11. Ka laps R ja laste ema vahel toimunud, politsei poolt uuritud sündmused ei anna alust asuda seisukohale, et laste ema oleks olnud vägivaldne laps M-ga. Asja materjalidest nähtuvalt lahkus 27.01.2018 laste ema elukohas juhtunu tagajärjel ema juurest laps R, kuid laps M soovis jääda emaga (II kd, tlk 155 pöördel). Laps R on uurijale selgitanud, et ta pole näinud, et ema M-ga riidleb ja M-ga on emal kõik hästi (II kd, tlk 168 pöördel). 16
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478
  1. Laste esindaja ja eestkosteasutus ei ole kohtutele esitanud teavet laste ema võimaliku vägivaldsuse kohta laps M-ga. Ka laps M ise ringkonnakohtule midagi sellist ärakuulamisel ei avaldanud, vastupidi, laps soovis koos vennaga ema juurde minna (II kd, tlk 207 pöördel-208). Ka laste isa ise ei ole ringkonnakohtule pärast istungit teada andnud, et laste ema oleks ajast, mil laps M jälle ka ema juures viibida saab (14.01.2019), lapse suhtes vägivalda tarvitanud.
  2. Laste isa on maakohtule ette heitnud tõendi ebaõiget hindamist ja leidnud, et XXX lasteaia poolt antud lapse iseloomustusest ei nähtu, et laps M-l oleks emaga lähedasem suhe. Ringkonnakohus nõustub, et niisugusest sõnastuses ei ole lasteaed tõepoolest hinnangut andnud ja tõendist ei ole võimalik järeldada, et ema suhe lapsega oleks isa suhtega võrreldes lähedasem. Tõendist nähtuvalt ei ole lapse käitumises märgata erinevusi ema ja osaga koos oldud päevade lõikes (II kd, tlk 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb nimetatud tõendi osas tehtud maakohtu järeldus määruse põhjendustest välja jätta.
  3. Määruskaebusmenetluses on selgunud, et laste isa ei ole täitnud maakohtu poolt 06.09.2018 tsiviilasjas nr 2-18-12858 tehtud esialgse õiguskaitse määrust, mis reguleeris lapse ja isa omavahelist suhtlust nõnda, et laps M viibib isa juures paaritutel nädalatel, reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapse võtab lapse viibimiskohast ja tagastab lapse ema elukohta lapse isa (III kd, tlk 4). Selle tulemusena viibis laps M isa juures, ilma et ta oleks saanud emaga kohtuda ja lasteaias käia, alates 07.12.2018 kuni 14.01.2019 (III kd, tlk 41 pöördel). Laps anti emale üle kohtutäituri vahendusel (III kd, tlk 4-5). Kuigi laste isa oleks pidanud laps Me määruse kohaselt emale uuesti üle andma 20.01.2019, sai laste ema lapse kätte järgmisel päeval, 21.01.2019, lasteaiast, olles järjekordselt sunnitud pöörduma kohtutäituri poole (III kd, tlk 40). Seega ei täitnud laste isa kohtumäärust korrektselt ka vaatamata kohtutäituri eelnevale sekkumisele ning trahvihoiatuse saamisele ja takistas lapse suhtlust emaga edasi.
  4. Laste ema sõnul on laste isa takistanud laps M-ga suhtlemist ka telefoni teel, keeldunud lapse lasteaeda viimisest enne, kui tema ees vabandatakse, laps M jäi ilma lasteaia jõulupeost ning on takistatud ka oma sõpradega suhtlemisel (III kd, tlk 1). 03.01.2019 Sotsiaalkindlustusameti ümarlaual andis laste ema teada, et on saanud laps Mega kontakti 2 korda telefoni teel ning lapsega vestelnud alla minuti (III kd, tlk 26 pöördel).
  5. Laste isa on oma käitumist selgitanud sellega, et laps M ei soovi emaga suhelda ja kardab teda. Ometi veendus ringkonnakohus lapse ärakuulamisel 08.01.2019, et midagi sellist väita ei saa, kuna laps avaldas valmisolekut ema juurde minekuks. Eestkosteasutus on lapse kohtutäituri vahendusel üleandmist kirjeldades teada andnud, et laps M ronis pärast esialgset võõrastamist emale sülle (III kd, tlk 26). Seega ei saa nõustuda laste isa väitega, et laps M kardab oma ema ega soovi temaga suhelda.
  6. Laste isa on oma käitumist põhjendanud ka laps M-l soolatüüka esinemisega, mida isa soovis ise ravida, kuna ema ei ole seda teinud. Laste ema on sellele vastanud, et saatis lapse isa juurde spetsiaalse raviplaastriga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sellise haigusega, mis välistaks lapse transportimise ema koju, oleks eluohtlikult nakkuslik või muul põhjusel lapse üleandmisest keeldumist õigustav. Laste isa poolt esitatud põhjus on otsitud.
  7. Koostööst eestkosteasutusega ei ole laste isa olnud huvitatud ja kodukülastusest on keeldunud (III kd, tlk 26-26 pöördel). Lasteaialt saadud info kohaselt kutsub laps M 17
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 nüüd oma ema nimepidi, laps on isa juures oldud ajal muutunud apaatseks, ei tule ise küsima, tal on tekkinud hirmud ja esitatud küsimustele vastab „ei tea“ (III kd, tlk 27).
  1. Kuigi laste isa väidab, et laste ema on pidevalt takistanud laste isal laps Mega suhelda, kirjeldades ka mõnda üksikjuhtumit (II kd, tlk 95, III kd, tlk 33), sh et 15.03.2018 seisuga pole ta last näinud 1,5 kuud (I kd, tlk 154), ei ole laste isa oma väiteid selle kohta, et ema poolne suhtluse takistamine on olnud pikaaegne ja järjepidev, tõendada suutnud.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt jäi laps M peale vanemate lahkuminekut elama emaga. Need andmed on laste isa ise esitanud (I kd, tlk 152 pöördel). Ka eestkosteasutus on kinnitanud, et kuigi laps on liikunud vanemate vahel, on ta põhiliselt elanud emaga, laps oli kohtumisel rõõmus, temaga sai kergelt kontakti ja ta oli suhtlemisaldis (II kd, tlk 45, 130 pöördel). Tegemist ei ole seega tehisliku olukorraga nagu laste isa väidab.
  3. Tuginedes eeltoodule ning kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et laste isa määruskaebust laps Me osas rahuldada ei ole võimalik. Laps Me viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas tuleb ainuhooldusõigus jätta laste emale, kuivõrd laps on pärast vanemate lahkuminekut elanud suurema osa ajast oma ema kodus ja sellise elukorraldusega olnud rahul, ka ei suuda laste isa arvestada laps Me kõigi huvidega ning nendest lähtuda. Laps Me huviks on suhelda isiklikult mõlema vanemaga, eakaaslastega laste kollektiivis, sõprade ja ema poolsete sugulastega. Laste isa käitumine, mis seisneb laps Me ja laste ema suhtluse takistamises ning lapse sotsiaalses isoleerimises, on lapse huvidega vastuolus. Eelnevast tulenevalt jääb muutmata ka laps Me osas maakohtu määrusega kehtestatud suhtluskord.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna laste isa määruskaebuse rahuldamiseks laps M puudutavas osas alust ka vendade omavaheline lähedussuhe. On küll õige, et mõlema lapse huviks on teineteisega suhtlemine ja läheduse säilitamine, kuid seda võimaldab ka maakohtu poolt määratud suhtluskord. See, kas vendade lähedussuhted ka edaspidi säilivad, sõltub eelkõige vanemate poolsest toetavast käitumisest, mille eelduseks on iseenda emotsioonide juhtimisoskuse olemasolu, õige arusaama kujundamine vanema rollist (sh õigustest ja kohustustest) ning vastutuse võtmine omavaheliste probleemide lahendamisel.
  5. Võttes arvesse eestkosteasutuse taotlusi laste isa viharavile suunamiseks ja mõlema vanema osas kohtupsühhiaatrilise kompleksekspertiisi läbiviimiseks ning lähtudes nii laps R kui laps M huvist kasvada turvalises ja toetavas elukeskkonnas, tuleks vanematel tõsiselt tegeleda võimaluste leidmisega omavahelise vanemliku suhtluse parandamiseks. Arvestades lasteaia tähelepanekuid laps R muutunud käitumise osas, tuleks vanematel tegeleda ka küsimusega, kas lapse vaimse tervise huvides oleks nõustamisteenuse saamine. Arvestades laps R ja laste ema keeruliseks kujunenud suhteid, tuleks laste emal leida võimalused lapsega usaldus– ja lähedussuhte parandamiseks. Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu sellele, et seadus näeb mh ette ka võimaluse lapse eraldamiseks perest, juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega (

§ 135lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et vanemate edasist käitumist (sh koostööd eestkosteasutusega, valmisolekut võimalikuks lepitusmenetluseks) võetakse arvesse ka edaspidistes võimalikes kohtumenetlustes. 79. Seoses laste isa määruskaebuses esitatud taotlustega (ekspertiisi läbiviimiseks, psühholoogi kaasamiseks) juhib ringkonnakohus tähelepanu, et lahendas taotlused 18

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 koos kõigi muude määruskaebusmenetluses vanemate ja eestkosteasutuse poolt esitatud taotlustega 31.01.2019 istungil (III kd, tlk 44 pöördel).
  1. Seoses laste isa määruskaebuses esitatud süüdistustega eestkosteasutuse lastekaitsespetsialisti aadressil märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastutus vanemate hooldusõiguslike vaidluste olemasolu ja jätkuvuse osas oleks võimalik panna eestkosteasutusele. Laste kasvatamine ja hooldusõiguse teostamine on seadusest tulenevalt vanemate kohustus ja õigus, millesse riik sekkub juhul, kui see on laste huvides. Eestkosteasutuselt saadud info kohaselt on vanematel tekkinud probleemide lahendamiseks korraldatud nii kohtumisi kui ümarlaudasid (sh Sotsiaalministeeriumis), pakutud võimalust osaleda koolitustel ning püütud teha koostööd. Viimastel andmetel ei ole laste isa ise koostööst huvitatud olnud. Laste isa on jätnud vastu võtmata ka laste ema ettepaneku (II kd, tlk 147) lepitusmenetluse läbiviimiseks (II kd, tlk 181-182). Need valikud on teinud laste isa ise.
  2. Järgnevalt vastab ringkonnakohus laste ema määruskaebusele.
  3. Laste ema määruskaebus tuleb rahuldada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 a täpsustamise nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et laps Me üleandmise kohaks on lisaks lasteaiale ja koolile ka laste ema kodu, juhul, kui laps ei viibi lasteaias või koolis.
  4. Arvestades suhtluskorra täidetavuse nõuet, tuleb maakohtu määrust täiendada sellega, et laste isa võtab laps Me kas pärast lasteaia või koolipäeva lõppu või ema kodust hiljemalt kell 18.00 ja viib lapse tagasi lapse ema koju. Samal põhjusel tuleb ringkonnakohtu hinnangul täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 b sellega, et laste isa võtab laps Me laste ema kodust hiljemalt kell 18.
  6. Laste ema määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles ema soovib määruse resolutsiooni punkt 3 b välja jätmist, kuna see ei vasta ringkonnakohtu hinnangul laps Me huvidele, milleks on suhtlemine oma isa. Asjas ei ole esitatud teavet selle kohta, et laps M ei sooviks isa juurde minna või et laste isa oleks lapse vastuvõtmisest keeldunud. Arvestades laps R liikumise kella aja osas tehtavat täpsustust (kell 20.00), saavad vennad paaris nädalate neljapäeva õhtuti seega võimaluse olla koos isa juures ja liikuda siis ema juurde.
  7. Laste ema määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles ema soovib maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 h täiendamist laste võrdse kohtlemisega. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse laste reisimist puudutavates küsimustes lõpetamata. Eelnev tähendab, et vanemal tuleb lastega reisimiseks saada teise vanema nõusolek juhul, kui ta soovib reisida väljapoole punktis 3 h nimetatud riikide piire. Maakohtu määrust tuleb vanemate vaheliste vaidluste vältimiseks täpsustada siiski sellega, et kummalgi vanemal on õigus reisida lapse ja/või lastega.
  8. Laste ema määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles ema soovib suhtluskorra punkt 3 i täpsustamist, kohustades vanemaid andma üldist teavet lapse tervist puudutavas osas. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 144

kohaselt on vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta. Sellele õigusele vastab

§ 143

lg 2 sätestatud vanema kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Tähtsaks asjaoluks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada lapse terviseseisundit puudutavaid asjaolusid. Seega saab vanem, kellega laps(ed) koos ei viibi, teiselt vanemalt nõuda lapse või laste terviseseisundit puudutavad infot ning 19

(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 teisel vanemal ei ole info andmisest õigust keelduda. Keeldumine on lapse huvide vastane.
  1. Laste ema on teinud ettepaneku täiendada suhtluskorra punkti 3 i ka selliselt, et laps liigub vanemate vahel haigusest hoolimata. Laste isa arvamuse kohaselt ei peaks haigeid lapsi teise vanema juurde viima ning lapsel peaks laskma enne terveneda. Maakohus ei ole laste haigestumisega seonduvat reguleerinud.
  2. Ringkonnakohus peab laste huve silmas pidades mõistlikuks maakohtu määruses määratud suhtluskorda täiendada punktiga 3 k selliselt, et juhul kui laps või lapsed haigestuvad, teavitab vanem teist vanemat lapse või laste haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral üldjuhul see vanem, kellel on õigus määrata lapse viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui arstitõendist nähtuvalt on lapsel selline haigus, mille tõttu ei ole lapse transportimine arsti hinnangul soovitav ja/või on lapse tervise huvides teise lapsega mitte suhelda. Vanem kaasab teise vanema haige lapse eest hoolitsemisse, ärajäänud suhtluskorra päevi ei asendata.
  3. Lisaks tuleb laste huvidest lähtuvalt täiendada maakohtu määruse punkti 3 e seoses suvevaheaegadega selliselt, et kui vanemad ei saavuta kokkulepet, teatab kumbki vanem teisele hiljemalt 03.maiks, millal saavad lapsed koos veeta 2 järjestikust nädalat tema juures. Kui vanemate puhkused langevad ühele ajale, on eelisõigus lastega koos puhkamisele sellel vanemal, kes on oma puhkuse aja esimesena teatanud.
  4. Laste ema määruskaebus jääb rahuldamata ka osas, milles ema soovib vanemate võimaluste täpsustamist resolutsiooni punktis 1 selliselt, et lapse lasteaiakoha/koolikoha muutmise õigus on sellel vanemal, kelle juures laps põhikohaga elab.
  5. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevas asjas ei ole maakohtule esitatud nõuet, mille kohaselt tuleks vanemate ühine hooldusõigus laste haridust puudutavates küsimustes lõpetada selliselt, et ainuhooldusõigus jääks laste isale. Seega ei saaks laps Re suhtes, isegi kui selleks alus esineks, eelnevalt mainitud nõuet rahuldada. Lisaks ei ole laste ema nõuet põhjendanud rohkema, kui sellega, et kummagi vanema võimaliku elukoha muutmisega kaasneb ka lasteia/koolikoha muutus, milles lapse huvides ei ole see, kui teine vanem seda takistab. Samas ei nähtu asja materjalidest, et vanematel oleks reaalselt päevakorda kerkinud laps M lasteaia või laps R kooli muutmise vajadus ning vaidlus selle üle. Kuivõrd haridust puudutavates küsimustes vanematel vaidlusi pole, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine selles osas õigustatud nagu maakohus õigesti järeldanud on.
  6. Laste ema esitas ringkonnakohtule 23.12.2018 määruskaebuse tervele maakohtu määrusele (II kd, tlk 189-197). Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt tehtud määruse kaebetähtaeg on TsMS § 661 lg 2 tulenevalt 15 päeva määruse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemi andmetel on laste ema maakohtu määruse kätte saanud 15.10.
  7. Eelnevast tulenevalt oli määruse kaebetähtaeg 23.12.2018 möödunud ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu määruse kontrollimiseks osas, milles laste ema seda õigeaegselt ei vaidlustanud. Selgitused seoses suhtluskorraga
  8. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesolev määrus ei ole suhtluskorra osas täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku 20
(21)Tsiviilasi nr 2-18-478 lepitusmenetlust.Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu lahendid nr 32-1-95-14, p 20 ja nr 3-2-1-4-13, p 61). 94. Vanematel on alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (

§ 143lg 2¹ esimene lause) ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta.

95. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta

§ 143

lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.

§ 123

lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele.

Taotluste lahendamine

  1. Ringkonnakohus rahuldab laste ema poolt 09.12.2018, 10.12.2018, 11.12.2018, 22.12.2018, 01.01.2019, 10.01.2019, 17.01.2019, 19.01.2019, 28.01.2019 esitatud taotlused tõendite juurde võtmiseks ning võtab tõenditena TsMS § 238 lg 1 alusel vastu kõik eelnimetatud tähtpäevadel esitatud menetlusdokumentide lisaks olevad või nendes sisalduvad tõendid.
  2. Ringkonnakohus rahuldab laste isa poolt 11.12.2018, 18.12.2018, 28.01.2019 esitatud taotlused tõendite juurde võtmiseks ning võtab tõenditena TsMS § 238 lg 1 alusel vastu kõik eelnimetatud tähtpäevadel esitatud menetlusdokumentide lisaks olevad või nendes sisalduvad tõendid. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane, ka tehakse kohtulahend laste huvides. Kaebeõigus
  4. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 6 ka 7 osas. Muus osas võib määrusele tulenevalt TsMS § 696 lg 3
  5. lausest tulenevalt määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 21

(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.