Obsah (7)
§ 71§ 121§ 152§ 124§ 43§ 104§ 175MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-520 Haldusasi T.S kaebus Tartu Vangla poolt ajavahemikul 14.10.202201.06.20
) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega (
§ 71lg 5).
- Kaebaja tugineb kaebetähtaja ennistamise taotluses sellele, et ta ei olnud teadlik võimalusest pöörduda kohtusse, ilma et ta oleks eelnevalt saanud Tartu Vanglalt vastuse oma 14.10.2025 esitatud kahju hüvitamise taotlusele.
- Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule 2
(4)kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11).
- Riigikohtu praktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
- On mõistetav, et olukorras, kus kinnipeetavatele on vangla vastu halduskohtusse pöördumise tingimusena ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, võib kinnipeetav eeldada, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlusele vastanud. Lahendamata jäänud taotluse olukorras pole ka kirjalikku dokumenti, kus isikule selgitatakse kohtusse pöördumise võimalust ja tingimusi. Samas ei saanud kaebaja eeldada, et vangla võib kahju hüvitamise taotlust ükskõik kui pika aja jooksul lahendada. Ka ilma õigusteadmisteta isik peaks eeldama, et taotluse läbivaatamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg. Kui taotlusele pole vastatud mitme kuu jooksul, tuleb taotluse menetlemise seisu vastu huvi tunda. Kaebaja avaldustest ega Tartu Vanglalt saadud infost ei nähtu, et kaebaja oleks oma taotluse asjus vangla poole pöördunud, enne kui ta kohtule kaebuse esitas. Kohtusse pöördumise ajaks oli vanglale taotluse esitamisest möödunud enam kui neli kuud.
- Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ennistada kaebetähtaeg, kui kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks oli ebaselgus, millises õigusnormis sätestatud kaebetähtaja jooksul saab kohtusse pöörduda ja kui kaebetähtaja ületamine oli tingitud vastustaja õigusvastasest viivitusest kahjunõude lahendamisel ja haldusmenetluse seaduse § 41 järgse teavitamiskohustuse täitmata jätmisest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2016 määrus nr 3-3-1-64-16, p 14-15). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebaja tugineda enda eksitamisele, sest tal on olemas varasem kogemus kohustusliku kohtueelse menetluse ja halduskohtusse pöördumisega, mille põhjal ta pidi aimama, et kohtusse ei saa pöörduda pärast vangla ükskõik kui pikka viivitust kahjunõude lahendamisel.
- Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja varem vangla tegevust kohtus vaidlustanud (haldusasjad nr 3-25-3902, 3-10-57). Haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud 05.01.2026 määrusega tagastas kohus kaebaja Tartu Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse
§ 121
lg 1 p 4 alusel, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli nõuetekohaselt läbimata. Kohus leiab, et selle lahendi kaudu sai kaebaja teadlikuks asjaolust, et RVastS-s on olemas sätted, mis reguleerivad kahju hüvitamise taotluse kohtueelset menetlust, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaega ja olukorda, kus taotlus jääb tähtaegselt lahendamata. Vajalikku hoolsust rakendades oleks kaebaja võinud RVastS § 18 lg-st 2 omal käel teadlikuks saada, sest kohus viitas haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud kaebuse tagastamise määruses asjakohase õigusnormina RVastS § 17 lg-le 3, mis asub RVastS §-ga 18 samas jaos. Kohtule teadaolevalt on kinnipeetavatel olemas võimalus õigusaktidega tutvuda. Kuna kaebajal on olemas varasem kogemus vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega, pidi ta teadlik olema vähemalt sellest, millise aja jooksul vangla taotlusele tavapäraselt vastab. Kui tavapärane aeg vastuse saamiseks on möödunud, peab isikul tekkima kahtlus, et vangla võib olla tema taotluse tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna kaebaja siiski pöördus ilma Tartu Vanglalt vastust saamata 24.02.2026 kohtusse, oli ta teadlik, et ilma Tartu Vanglalt vastust saamata on võimalik kohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda varem teha ei saanud. 3
(4)- Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebetähtaega on ületatud 41 päevaga. Kaebetähtaja suuremal määral möödalaskmine eeldab ennistamiseks kaalukamat põhjust kui subjektiivne arusaam, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla pole kahju hüvitamise taotlusele vastanud.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 20.
§ 152
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
§ 124
lg-le 2.
§ 124
lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui
§ 152
lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
§ 152lg 3).
21. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus
§ 152
lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-26-520 menetluse kaebust menetlusse võtmata. 22. Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei saa kohtule enam sama nõudega samal alusel kaebust esitada (
§ 43lg 1 p 2).
Seda selgitas kohus kaebajale ka 30.03.2026 määruses. 23. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebuselt tasutud riigilõiv 90 eurot.
§ 104
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.
Seega tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 90 eurot kaebajale. 24. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (
§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 4
(4)