§ -st 146 lg 1 kohaldada aegumist. Kostja vastuväidete kohaselt eksitab hageja kohut. 2 Kostja väitel tellis ta märtsis 2021 hagejalt (kelle põhitegevusalaks on pottsepatööde tegemine), erinevaid tuleohutustöid oma kodus XXX, . Hageja esindaja M K käis eelnevalt objektil st kostja kodus vajaminevate töödega tutvumas, aga samuti sai ta kostjalt kaasa hulga pabereid koos joonistega, milliseid töid, millises mahus ja millises maja osas on tarvis teostada. Peale objekti ja joonistega tutvumist tegi hageja kostjale suulise hinnapakkumise, kinnitades, et vajalikud tööd jäävad vahemikku 2 000 - 4 000 eurot. Seega saavutasid hageja ja kostja suulise kokkuleppe, et tööde maksumuseks on kolm tuhat (3 000) eurot, võib-olla veidi vähem või veidi rohkem. Selle asjaolu on hageja võtnud ka oma e-kirjas omaks, kirjutades alljärgnevat: „Minu pakkumine oli 2000-4000 EUR kuna täpsemalt oli raske pakkumist teha asjaolude tõttu, et hulga tööetappe oli peidetud ja korstna otsas ma ei käinud (veidi rohkem või vähem juttu pole olnud). Seega leppisime kokku 3000EUR ja seda, et töö käigus võib hind muutuda.“ (Lisa 10-11) Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe tööde mahus ja hinnas. 12.04.2021 alustas hageja töödega. 19.04.21 esitas hageja kostjale arve summas 1 596 eur (Lisa 1), mille kostja tasus koheselt 19.04.2021 ja 20.04.2021 (Lisa 2, 3) 20.05.2021 esitas hageja järgmise arve summas 1 496 eur (Lisa 4), mille kostja tasus koheselt 20.05.2021. Seega kokku tasus kostja hagejale kahe arve eest 3 092 eurot. Tasutud summa vastas poolte vahel kokkulepitud summale. 21.06.2021 esitas hageja kostjale kolmanda arve, summale 2 691.02 eurot. Arve sisaldas muuhulgas ka transporditeenust summas 567 eurot, mida kostja hagejalt ei olnud tellinud. Kostja ei nõustunud esitatud arvega, vaidlustas selle ja jättis selle tasumata. Pärast kolmanda arve saamist püüdis kostja 1 nädala jooksul helistada hagejale, kuid hageja ei vastanud kostja kõnedele. Kostja ei tunnista kolmandat arvet ega sellest tulenevat nõuet. Arve on ebaõige ja alusetu. Kostja ei tellinud hagejalt transporditeenust, vaid üksnes pottsepatöid. Ja tehtud pottsepatööde eest on kostja tasunud hagejale kokkulepitud 3092 eurot. Hageja on oma ekirjas võtnud omaks, et ta ei ole kostjale osutanud transporditeenust ning on teatanud, et arvel märgitud transporditeenus ei ole transporditeenus, vaid osa tema tunnihindest (Lisa 6). Kostja arvates on hagi nõutud viivis 0,05 % päevas ebaseaduslik. Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%. Kostja leiab, et hageja väidetav nõue on aegunud. Hageja nõue kostja vastu on tehingust tulenev nõue, mis aegub
Nõude maksetähtaeg oli 28.06.2021, möödunud on 3 aastat ja 9 kuud.
lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Seega tuleneb aegumise definitsioonist, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul. Kostja palub kohtul kohaldada nõude aegumist. KOHTU SEISUKOHT
lg-1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-08 p 11). Kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastiku soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist
Eelnimetatud sätte kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kohus leiab, et seega muutus hageja väidetav tasunõue sissenõutavaks 2021.aasta jooksul, nõude aegumine algas 01.01.2022 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2024 kell 24:
lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nõude tunnustamine selle sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (
Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja väidetud asjaolusid käsitleda aegumise katkemisena ning aegumise katkemise alused puuduvad. Kostja ei ole hageja viidatud kirjavahetuses ei hagejale ega hagejat esindavale inkassofirmale võlgnevust tunnistanud, ei ole arvet osaliselt tasunud ega sõlminud ühtegi kokkulepet maksegraafiku ega nõude tunnustamise kohta. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga selles, et hageja töövõtutasu nõue on aegunud ning koos põhivõla nõude aegumisega aegus ka
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja jätab hagi rahuldamata seoses hageja nõuete aegumisega. 12. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et praegusel juhul on mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.