Tsiviilasi nr: 2-14-62440 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Tsiviilas

§ 449lg.

2. Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 2 reguleerib juhatuse liikme vastutust mittetulundusühingule kahju tekitamise eest. Antud juhul on mittetulundusühingu liige esitanud kahju hüvitamise nõude juhatuse liikmete ja ühingu vastu endale tekitatud kahju hüvitamiseks. Seepärast ei ole antud juhul võimalik kohaldada Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 2 ette nähtud viieaastast nõude aegumise tähtaega.
3. Asja lahendamisel ei ole oluline, et leping korteriühistu ja OÜ Tammis vahel vormistati kirjalikult 14.04.
4. Kui seadus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi, siis võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg. 1 kohaselt sõlmida lepingu nii suuliselt, kirjalikult kui ka mistahes muus vormis. Lepingu tekstist nähtub selgelt, et tööd tehti vastavalt OÜ Tammis kahele hinnapakkumisele 15.09.2007 kuni 20.12.
5. Tööde ajavahemik vastab mõlema poole seletustele. Samuti oli poolte tahe osade tööde jäämine 2009 aastaks ja ühistu poolt vastu võetud tööde eest tasumine OÜ Tammis arvete alusel. 5

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Käesoleval juhul on tõendeid ja asjaolusid hinnatud valikuliselt ja

§-i 232 lg 2 rikkudes. 36. Maakohus on otsuses pidanud otstarbekaks teha asjas vaheotsus aegumise kohaldamiseks

§ 449lg 3 järgi.

Ükski menetlusosaline ei ole menetluses esitanud kohtule taotlust vaheotsuse tegemiseks või aegumise kohaldamiseks. Kohus on sellise otsuse tegemisel ületanud talle seadusega antud volitusi.

1. Kohus on hinnanud vääralt aegumistähtaja algust. Hageja sai esmakordselt teavet kostjate rikkumisest ja seeläbi temale kahju tekitamisest 11.02.2015, mil kohtu poolt rahuldatud tõendite kogumise taotluse tulemusena sai hageja kostjate rikkumist kinnitavad dokumendid.
2. Kohtu hinnangul on aegumistähtaja pikkus antud juhul TsÜS §-ist 150 lg 1 tulenevalt kolm aastat, mitte mittetulundusühingute seaduse §-is 32 lg 3 ettenähtud viis aastat. Maakohtu arvates välistab MTÜS §-i 32 lg 3 kohaldamise see, et mittetulundusühingu liige on esitanud kahju hüvitamise nõude juhatuse liikmete ja ühingu vastu endale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtu selline seisukoht on väär ja vastuolus seadusega.
3. MTÜS § 32 lg 4 sätestab, et ette nähtud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Kohtu käsitlus nagu MTÜ juhatuse liikmetelt saaks kahju hüvitamist nõuda üksnes MTÜ ise, ei ole kooskõlas seadusega. Seadus ei näe ette ega ei välista konkreetseid kahju kannatanutest võlausaldajaid, kes vastavalt saaks või ei saaks kahju hüvitamist juhatuse liikmetelt nõuda. Hageja hinnangul ei piira seadus tema õigust KÜ juhatuse liikmetelt või KÜ-lt talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda.
4. Hageja on esitanud menetluses selged tõendid ja asjaolud, et KÜ juhatuse liikmed ei ole oma kohustusi täitnud hoolsalt (§ 32 lg 1 ja 2) – ei KÜ ise ega ka ehitaja OÜ Tammis ei ole pidanud kinni ehitusseaduse nõuetest ehitustööde tegemisel, KÜ on tellijana põhjendamatult tolereerinud ehitaja rikkumisi ja kokkuleppe väliseid kulutusi, KÜ juhatuse liikmed ei ole üldkoosolekul kooskõlastanud sõlmitud lepingu tingimusi ja rikkumiste tolereerimist jne.
5. Maakohus on menetluses tuginenud kolmanda isiku OÜ Tammis kinnitusele, mille kohaselt tehti korteriühistu poolt tellitud ehitusööd 2007 ja 2008 aastal, tööde 6

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).
5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamut aadressil Ööbiku 1, Rapla haldab kostja I, hageja on kostja hallatavas elamus korteriomanik ja kostja I liige. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt teostati Ööbiku 1, Rapla korterelamus ajavahemikul 2007-2009 kostja ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel remonttöid. Hageja väidete kohaselt põhineb tema kahju hüvitamise nõue mh sellel, et remonttööde teostamisel rikuti mitmeid ehitustehnilisi nõudeid, mille tõttu tekib niiskus soojustuse ja välispiirde vahele ning hageja korteri aknad niiskuvad (akendele tekib külmal ajal kondents), korterisse tekib hallitus, aknapleki vale kalde tõttu jookseb vesi, sh sulanud lumest, soojustuse ja majaseina vahele ning valgub tuppa. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kostja I poolt oma õiguste kasutamata jätmisest (võimalike puuduste kõrvaldamise nõue, viivise nõue jne) ei saa hagejal kui korteriühistu liikmel tekkida nõudeid kostja I vastu. Leping tööde tegemiseks sõlmiti kostja I ja OÜ Tammis vahel. Seega sellest lepingust tulenevaid nõudeid saavad teineteisele esitada lepingupooled.
6. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanik võib korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 järgi korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi, mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, seega ka kohustused. Seega on korteriühistul ka kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, et selle kaudu vältida korteriomandite reaalosade kahjustamine. Hagiavalduses tugineb hageja mh sellele, et korteriomanike kaasomandisse kuuluvad hoone välispiirded ei ole korras, mistõttu on tema korteriomandis tekkinud kahjustused. Ringkonnakohus osutab, et maja haldava korteriühistu tegevusetus, sh välispiirete korrasoleku kontrollimine, parandustööde korraldamata jätmine või ka näiteks selleks vajalike otsuste tegemata jätmine, mille tõttu on hageja korteriomandile tekkinud kahjustused, võib olla kostja I vastutuse aluseks. Hageja nõudest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on hageja esitanud KÜ Ööbiku Esimene vastu VÕS § 115 lg 1 järgse kahju hüvitamise nõude, mitte kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude (vt Riigikohtu 08.10.2014 lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p 30).
7. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on aegumist kohaldanud ilma kostja taotluseta, ei ole põhjendatud. Asja materjalide juures on KÜ Ööbiku Esimene taotlus aegumise kohaldamiseks (I kd, tlk 88), millel puudub esindaja allkiri. Aegumise kohaldamise taotluse on kõik kostjad esitanud 18.05.2015 menetlusdokumendis (II kd, tlk 14). Seega ei ole hageja etteheited maakohtule aegumise kohaldamise kohta ilma 8

§ 449

lg 3 järgi on võimalik ka ilma poole taotluseta, kuna selle sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia põhimõtte järgimine.

1. Maakohus asus seisukohale, et kuna OÜ Tammis lõpetas remonttööd hiljemalt 2009.a, siis pidi hageja korteri seisukorra halvenemisest teada saama 2009 aastal ning seega on hagi aegunud. Kuna maakohus kvalifitseeris hageja nõude korteriühistu vastu ebaõigesti kahju õigusvastaselt tekitamisest tuleneva nõudena, võis see kaasa tuua eksliku aegumise kohaldamise. Maakohus ei ole välja selgitanud, millal hagejale väidetav kahju tekkis. Ka hageja ise ei ole hagis esile toonud, millal kahju tema korteriomandile tekkis. Edaspidises menetluses tuleb hagejale kahju tekkimise aeg välja selgitada.
2. Hageja esitas algselt kahju hüvitamise nõude summas 5 570 eurot, täpsustades hiljem nõude summat. Hageja on temale tekitatud kahjusumma arvestuse aluseks võtnud kostja poolt OÜ-le Tammis väidetavalt puudustega tööde, tegemata tööde ja tööde viivitamise tõttu (I kd, tlk 114) enammakstud summad. Nagu käesoleva kohtuotsuse ps 51 selgitati, ei saa kostja I ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kostja I poolt oma õiguste kasutamata jätmisest (võimalike puuduste kõrvaldamise nõue, viivise nõue jne) hagejal, kui korteriühistu liikmel tekkida nõudeid kostja I vastu. Hageja kahjuks saab hagis esitatud asjaoludel olla hageja korteromandis kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus. Sellise kahju olemasolule on hageja hagis ka viidanud, kuid nõude summaarsel arvestamisel ei ole sellest lähtunud. Seega on hagi esitatud puudustega ning edasises menetluses tuleb hagejal hagi täpsustada. Ringkonnakohus osutab, et hagejal on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus tõenda kostja I kohustuste rikkumine, hagejale tekitatud kahju ning põhjuslik seos kostja I rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja I.
3. Hageja esitas kahju hüvitamise nõuded ka KÜ Ööbiku Esimene juhatuse liikme J.Y ja endiste juhatuse liikmete G.P ja K.V vastu. Juriidilise isiku juhtorgani tsiviilõiguslik vastutus seondub eelkõige tema poolt juriidilise isikuga sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega juriidilise isiku ees. Lähtuvalt asjaolust, et juriidilise isiku juhtorgani liige ei vastuta tulenevalt juriidilise isiku piiratud vastutuse põhimõttest kolmandate isikute ees juriidilise isiku poolt oma kohustuste rikkumise eest, ei ole kolmandal isikul üldjuhul võimalik esitada nõudeid, mis on põhjustatud tema ja juriidilise isiku vahelisest võlasuhtest juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastu. MTÜS § 32 lg 2 esimese lause järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel.
4. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja nõuet juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamiseks ei saa kvalifitseerida MTÜS (mittetulundusühingute seaduse) § 32 lg 2 järgse nõudena, sest nimetatud säte reguleerib juhatuse liikme vastutust mittetulundusühingule kahju tekitamise eest. Hageja hagi KÜ juhatuse liikmete vastu ei ole kvalifitseeritav ka MTÜS § 32 lg 4 järgi, sest hageja ei ole hagis esile toonud, et tal on korteriühistu vastu rahalise nõudega täitedokument (eelkõige täitmisele kuuluv kohtulahend) ja kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud rahuldada korteriühistu vara arvel. 9

§ 423lg 2 p 1 järgi.

59.

§ 423

lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.

§ 423

lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.

1. Kuigi juriidilise isiku juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest. Kolmandate isikute ees vastutavad juriidilise isiku juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu suhtes kolmandate isikute, sh võlausaldajate kaitseks. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et KÜ juhatuse liikmed on rikkunud kaitsenormi, mis on sätestatud konkreetselt juriidilise isiku liikme kaitseks ning mis annaks seetõttu hagejale aluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja õiguste rikkumine KÜ juhatuse liikmete poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluskulude jaotus
2. Menetluskulude jaotus hageja hagis KÜ Ööbiku Esimene vastu kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
3. Juhindudes

§ 168

lg-st 2 tuleb S.L hagis J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes jätta S.L menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda ja J.Y, G.P (G.P) ja K.V menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta S.L kanda. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab S.L hagis J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 10