Tsiviilasi nr 2-14-62895 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-62895 Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed E

§ 417lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. D.H ja S.P esitasid 19.12.2014 Harju Maakohtule hagi O.X vastu elatise nõudes.
2. Kohus edastas menetlusse võtmise määruse ja hagi kostjale aadressil XXX. Dokumendid jäeti postkasti. Samuti edastas kohus 16.01.2015 e-posti aadressile XXX manusena lisatud dokumendid (hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus). 19.03.2015 kostja vastas kohtule inglise keeles, et ei saa aru dokumentide sisust, sest ei räägi nii hästi eesti keelt. Kostja palus kohtul esitada temale dokumentide tõlked.
3. 07.04.2015 e-kirjas kohus vastas kostjale, et kostja peaks leidma endale tõlgi ja vastama esitatud dokumentidele kohtule eesti keeles. Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 21.04.
5. 24.04.2015 e-kirjas kostja vabandas, et on mööda lasknud veel ühe vastamistähtaja. Kirja kohaselt ei leia kostja dokumente, millele ta peaks vastama, mh teatas, et reisib mai keskel lastega Hiina 6-7 nädalaks. Vastuseks nimetatud 1

) § 415 lõigetele 1 ja 2 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

§ 417

lõike 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

1. Maakohus põhjendas, et ei ole täidetud tingimused, millal kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kostjale edastati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus e-postiga 16.01.2015 ning 19.03.2015 vastas kostja kohtu 16.01.2015 saadetud kirjale. 07.04.2015 e-kirjaga andis kohus kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks. Peale seda on kostja kirjutanud kohtule 24.04.
2. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 19.05.
3. Kuivõrd kostja vastas e-kirjale, millega talle edastati hagimaterjalid, siis maakohus leidis, et 2

§ 415lõike 1 punkt 1, mis võimaldaks esitada kaja ilma mõjuva põhjuseta.

Kostjale on ka selgitatud inglise keeles, et tal on vaja leida tõlk ning antud täiendav tähtaeg hagile vastamiseks. Kajas on väidetud, et kostja oli alates hagi esitamisest valdavalt Hiinas, kuid nimetatud asjaolu kostja hagi kättesaamisel ja täiendavat tähtaega saades kohtule ei maininud. Kostja märkis vaid, et läheb Hiina maikuu keskpaigas. Samuti ei ole kostja taotlenud hagile vastamiseks tähtaja pikendamist. 10. Kostja on tuginenud ka

§ 415

lõike 1 punktile 3 ning asunud seisukohale, et tagaseljaotsust ei võinud (vähemalt osaliselt) teha – nimelt on menetluskulud jäetud kostja kanda, kuigi üldjuhul jäävad hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et elatisenõue ei ole põlvnemisasi vaid ülalpidamisasi.

§ 103

lõige 1 sätestab, et põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine; ülalpidamisnõude esemeks on aga ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega ei kohaldu elatiseasjas

§ 164

lõige 1 ning kohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 162lõike 1 alusel kostja kanda.

11. Maakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et kaja esitamiseks on vajalik välja tuua mõjuv põhjus, mis takistas hagile vastamast. Kostja on väitnud, et ta oli hagi esitamisest kuni tagaseljaotsuse tegemiseni väljaspool Eestit, hooldamas oma haiget ema. Nimetatud väide ei ole tõendatud ega ole kooskõlas kostja poolt menetluses saadetud e-kirjade sisuga. Kuivõrd kostjal oli võimalik edastada kohtule e-kirju, oleks kostja saanud teatada ka vajadusest hooldada ema. Praegusel juhul ei ole seda tehtud ning kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kohus jättis kaja rahuldamata. 12.

§ 149

lõike 5 kohaselt kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kuna kaja jääb rahuldamata, arvatakse kostja poolt kajalt 02.10.2015 tasutud kautsjon 225 eurot riigituludesse. Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kostja kaja ja taastada tsiviilasja nr 2-14-62895 menetlus. Harju Maakohus rikkus kaja rahuldamata jättes oluliselt menetlusõiguse norme.
2. Hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Sel põhjusel kuulus kostja kaja rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lõike 1 punkti 1 järgi.

Kohtutoimiku kohaselt püüti hagimaterjalid kostjale edastada hagiavalduses märgitud aadressil XXX tähitud kirjaga 20.01.2015 (t lk 15), 26.02.2015 ja 01.03.2015. Kohtul ei õnnestunud nimetatud aadressil hagimaterjale kostjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 30.03.2015 e-kirjaga teatas hageja, et kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil, vaid et tegemist on hageja firmale kuuluva korteriga. Hageja teatel elab kostja aadressil XXX as. 3

§ 306

kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Elektroonilisel kättetoimetamisel peab saaja

§ 311

1 lõike 5 kohaselt kinnitama kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Kostja märgib, et 19.03.2015 e-kiri (t lk 19) ei sisalda mistahes kinnitust hagimatejalide kättesaamise kohta. E-kirja tekstist tuleneb üksnes, et kostja kui eesti keelt mittevaldav isik ei taipa kirja sisu ega tähendust. Asjaolule, et kostja ei ole hagimaterjale kätte saanud, viitab ka kostja 24.04.2015 e-kiri, kus teatatakse, et kostja ei saa kõnealuseid dokumente leida. Kuna

§ 3111

lõikes 5 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei saa hagimaterjale lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks, mistõttu kaja kuulub lahendamisele ja rahuldamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lõike 1 punkti 1 järgi.

Menetluse edasine käik

1. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.02.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 656lõike 1 punkt 5, § 657 lõike 1 punkt 3 ja § 667 lõige 2).

Ringkonnakohus teeb maakohtule tagasi saatmata uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse. O.X määruskaebus tuleb rahuldada. 20. Kostja tugineb sellele, et

§ 3111

lõikes 5 sätestatud eeldused elektrooniliselt saadetud dokumentide (hagiavaldus koos lisadega) kättetoimetatuks lugemiseks ei ole täidetud. Tsiviilasja materjalid annavad kolleegiumile aluse kostjaga nõustuda. 4

§ 306

lõike 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

§ 311

1 lõige 5 näeb ette, et menetlusdokumendi saab lugeda mh elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab mh elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, va juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. 21. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada millal ja millisel viisil toimetas maakohus kostjale kätte hagimaterjalid. Vaidlustatud määruses tugineb maakohus kättetoimetamisele 16.01.2015 e-kirjaga. Toimiku materjalidest nähtub tõepoolest materjalide saatmine kohtu poolt 16.01.2015 e-kirjaga kostja elektroonilisele aadressile XXX (t lk 16). Samas ei ole tsiviilasja materjalidest võimalik tuvastada

§ 3111kohast kostja kinnitust materjalide kättesaamise kohta.

Kostja 19.03.2015 vastusest nähtub, et ta küll luges kohtu 16.01.2015 ekirja, kuid ei saanud sellest aru (t lk 16). Kostja vastus ei sisalda kinnitust 16.01.2015 e-kirja manusena saadetud dokumentide kättesaamise kohta. Asjaolu, et kostja ei saanud manusena lisatud dokumentidega tutvuda, nähtub selgelt tema 24.04.2015 e-kirjast, kus ta teatas kohtule, et ei suuda dokumente leida (t lk 19a). Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda maakohtuga, nagu saaks lugeda hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks elektrooniliselt. 22. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium määruskaebuse esitajaga, et kostjal ei olnud kaja esitamiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu

§ 415

lõike 1 punkti 1 järgi, mistõttu tuleb kaja rahuldada ja menetlus käesolevas asjas taastada. Maakohtul tuleb jätkata asja menetlust (

§ 418lõige 1).

Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi kohus võib

§ 444

lõike 3 järgi teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada, pidi maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused (RKTKm 3-2-1-129-14, punkt 11). Vaidlustatud määruses maakohus otsuse põhjendusi ei esitanud. 23. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

24.

§ 417

lõige 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 5