KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2016, Tallinn Kohtuasja number Kohtuasi 2

§ 132lg-te 1 või 2 alusel.

Kostjale tekkis kahju hageja nõude ulatuses, millise kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega. Kolmanda isiku seisukoht

1. 13.04.2015 rahuldas maakohus kostja taotluse ja kaasas iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse IIZI Kindlustusmaakler Aktsiaseltsi. Kolmas isik sõlmis kostjaga liikluskindlustuse lepingu vahendamisel maaklerilepingu. Kolmas isik ei tegutse hageja käsundi alusel, ei paku kindlustusteenuseid hageja esindajana ning ei täida hageja liikluskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi liikluskindlustuse lepingu pikendamise ja jah-lepingu järgpoliiside väljastamise osas. Kolmas isik täitis oma maaklerilepingust tulenevad teavituskohustused, edastades enne kehtiva poliisi (periood 23.11.2011-22.05.2012) lõppemist 13.05.2012 kostjale e-kirja uue pakkumisega ja arvega. Kuna kostja pakkumisele ei vastanud, edastas kolmas isik kostjale liikluskindlustuse poliisi lõppemise kohta 20.05.2012 SMS-i. Kostja ei ole uue kindlustuspoliisi pakkumisele ja arvele vastanud, kindlustuspoliisi tellinud ega arvet tasunud. Enne arve tasumist ei olnud kohustust poliisi kostjale väljastada. Kolmandal isikul ei olnud õigust endal kindlustuspoliisi väljastada. Kostja pidi ka ise jälgima kindlustuspoliisi lõppemise tähtaega. Kostja jättis kindlustusmakse tasumata enda hooletusest. Maakohtu otsus
2. Harju Maakohus rahuldas 23.11.2015 otsusega hagi, mõistes kostjalt välja kahjuhüvitise 2624 eurot 22 senti ja menetluskulud 225 eurot hageja kasuks ning menetluskulud 1163 eurot 75 senti eurot kolmanda isiku kasuks. Maakohus tuvastas ja vaidlus puudus, et 27.08.2012 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluv sõiduk Nissan Patrol ja mida juhtis AL. Liiklusõnnetuse käigus kahjustati tagasipöörde sooritamisel vasakpööret sooritavat sõidukit Volvo, mida juhtis TA. Liiklusõnnetuse hetkel oli Nissani juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping. Hageja hüvitas kannatanule tekkinud kahju, tasudes KERESPETS OÜ-le Volvo avariijärgse taastusremondi teostamise eest 2281 eurot 93 senti. 16.10.2013 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude 2624 euro 22 sendi tasumiseks. Poolte vahel oli vaidlus, kas hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu ja kas kostjal on õigus tasaarvestada see hageja vastu suunatud kahjunõudega. Maakohus juhindus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadusest ja kindlustustegevuse seadusest. Hageja nõue tugines LKindlS § 48 lg 2 p-le
3. Vaidlus puudus, et kindlustuspoliisi nr 51810126 kohaselt lõppes kindlustusperiood 22.05.2012 ja liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostjal kindlustusmakse tasumata ning kehtivat poliisi ei olnud väljastatud. Kostja leidis, et kuna talle ei esitatud kindlustuspoliisi, oli tal õigus keelduda kolmanda isiku 08.05.2012 arve nr 1623518 tasumisest kuni uue kindlustuspoliisi väljastamiseni. Seega oli pooltel vaidlus, kas kostjale tuli väljastada uus kindlustuspoliis enne kindlustusmakse tasumist ja kas kostjal oli kohustus 08.05.2012 kindlustusmakse arve nr 1623518 tasuda enne kindlustuspoliisi väljastamist. Puudus vaidlus, et kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse lepingu vahendamiseks maaklerileping KindlTS § 129 lg 1 mõistes. Kostja kasutas liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks kolmanda isiku pakutavat vahendusteenust. Puudus vaidlus, et kolmas isik oli kostjale varasemalt väljastanud 08.11.2011 arve nr 1452975 maksetähtajaga 18.11.2011 vaidlusaluse sõiduki liikluskindlustuse pikenduse kohta. Arve nr 1452975 3 kohaselt oli lepingu tüübiks jah-leping ja 6-kuulise kindlustusperioodi kindlustusmakseks oli 50 eurot 24 senti. Kostja tasus 22.11.2011 kolmandale isikule makse ja liikluskindlustus pikenes kuueks kuuks. Hageja väljastas 22.11.2011 poliisi nr 51810126 kindlustusperioodiga 23.11.2011-22.05.
4. Hageja ja kolmanda isiku vahelise koostöölepingu alusel oli kolmandal isikul kohustus väljastada kostjale poliis 20 päeva enne eelneva poliisi lõppemist, kuna 08.11.2011 arve/pakkumuse nr 1452975 kohaselt oli sõlmitud jah-leping (lisa 5 p-d 2.2-2.4). Vastavat poliisi kostjale ei väljastatud. Kolmas isik märkis, et tulenevalt kindlustusmaakleri maaklerlepingu üldtingimuste MU201101 p-st 3.4 oli kindlustusmaakleril õigus jätta kliendile poliis väljastamata, kui klient jätab kindlustusmakse nõuetekohaselt tasumata. Kohus nõustus kostjaga, et üldtingimuste p-s 3.4 sätestatud kokkulepe oli tühine (VÕS § 427 lg 1; § 454 lg 2). Asjakohane ei olnud viide LKindlS § 15 lg-le
5. Kindlustusmakse võlg nimetatud sätte tähenduses on võlg eelmise kindlustusperioodi osas, mille osas kostjal võlga ei olnud. Maakohus ei nõustunud, et poliisi väljastamata jätmise tagajärjeks oli kostjale kahju tekkimine 2624 euro 22 sendi ulatuses ja hageja vastutas kolmanda isiku käitumise eest

§ 132lg-te 1 ja 2 alusel.

Kolmanda isiku väitel edastas ta kostjale aadressile XXX 13.05.2012 e-kirja. Manuses olevas 08.05.2012 arves nr 1623518 selgitati, et sõiduki liikluskindlustus lõpeb 22.05.2012 ja esitatud olid erinevate kindlustusandjate pakkumused uueks perioodiks. Poliisi eest tasumiseks tuli valida summa ja kindlustusmaksele vastav viitenumber märkida makse selgitusse. Kostja vaidles e-kirja saamisele vastu. Kostja kasutas varasemalt kolmanda isikuga suhtlemiseks e-postiaadressi XXX, mida kinnitasid 26.02.2012 e-kiri kostjale ja 07.03.2012 maksekorraldus 26.02.2012 e-kirjast tuleneva pakkumuse täitmiseks. Kolmas isik märkis, et ta ei saanud oma serveriteenuse pakkujalt teadet, et 13.05.2012 e-kirja ei olnud võimalik kohale toimetada. Kostja ei ole kolmandale isikule teatanud, et ta pakkumisi ja maksedokumente kätte ei saa. Seega oli eluliselt usutav, et 13.05.2012 e-kiri jõudis kostjani. Tavapärane on, et kui e-kirja saatmine ei õnnestu, tuleb e-kirja saatjale tagasi vastav teade. Kolmas isik kinnitas, et teadet ei tulnud ja puudus alus selles kahelda, kuna kolmandal isikul oli huvi, et teave kostjani jõuaks. Kolmandal isikul ei ole muul viisil võimalik 13.05.2012 ekirja saatmist tõendada. Kostja ei toonud esile põhjuseid, et tema e-posti serveriga võis sel ajal probleeme olla. Kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isik lasub kohustus jälgida, et temale kuuluvad sõidukid oleksid kindlustatud ja näitama üles hoolsuskohustust. Kostja kandis nende tagajärgede riski, mis tulenesid asjaolust, et kostjal võis 13.05.2012 e-kiri jääda hooletusest tähelepanuta. Lisaks saatis kolmas isik kostjale täiendava meeldetuletuse 20.05.2012 SMS-i teel. Seega oli tõendatud, et kolmas isik saatis kostjale 13.05.2012 e-kirja koos arvega seoses uue kindlustuspoliisi pakkumisega ja 20.05.2012 täiendava meeldetuletuse. Kostja ei tõendanud, et ta oleks soovinud kasutada VÕS § 454 lg-st 2 tulenevat õigust keelduda 08.05.2012 arve nr 1623518 tasumisest kuni talle ei väljastatud kindlustuspoliisi. VÕS § 454 lg-s 2 sätestatud arve tasumisest keeldumise õigus ei rakendu automaatselt, vaid sellele peab kindlustusvõtja tuginema, väljendades vastavat tahteavaldust. Selliselt on ka poliisi väljastajal võimalus keeldumisele reageerida. Vastav keeldumine ei olnud järeldatav ka kostja käitumisest. Eelmise poliisi väljastamise korral edastas kolmas isik kostjale arve/pakkumuse enne poliisi väljastamist. Seega oli kohtumenetluses vastava õiguse kasutamisele tuginemine otsitud. Põhjendamatud olid väited, et kostjal ei olnud kohustust enne arvet tasuda, kui ta oli saanud poliisi ja et kostjale tekkis poliisi väljastamata jätmise tõttu kahju. Kostja ei oleks tohtinud kindlustamata sõidukit kasutada ja seda 3 kuud. 4 Eelnevast tulenevalt oli hagejal LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3 alusel tagasinõudeõigus kostja vastu hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju ulatuses koos põhjendatud käsitluskuludega. Kostjal oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustusmakse tasumata üle 3 kuu ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Hageja hüvitas kannatanule taastusremondi kulude maksumuse 2281 eurot 93 senti ja kandis käsitluskulusid 342 eurot 29 senti. Kostja ei esitanud kulude suurusele vastuväiteid. Hageja nõue 2624 eurot 22 senti oli põhjendatud ja tõendatud. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel jäid hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuluks oli hagilt tasutud riigilõiv 225 eurot, mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kolmas isik lepingulise esindaja kulusid 1591 eurot 25 senti käibemaksuta. Maakohus vähendas kolmanda isiku menetluskulusid 427 euro 50 sendi võrra ja mõistis kostjalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1163 eurot 75 senti käibemaksuta. Apellatsioonkaebus 5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kostja ning kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Kostja ei ole kolmandalt isikult 13.05.2012 e-kirja saanud. Tegemaks kindlaks, kas kostja sai 13.05.2012 e-kirja kätte, tuleks tuvastada, kas e-kiri jõudis kostja teenusepakkuja serverisse ja juhul, kui jõudis, kas kostjal oli mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda. Nimetatu tõendamiskoormus lasub kolmandal isikul. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata

§ 69

lg 2 teise lause ja Riigikohtu 21.12.2007 otsuses nr 3-2-1-123-07 (p 12) ja 08.04.2015 otsuses nr 3-2-1-8-15 (p 13) nähtuvad suunised. Kohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse. Elulise usutavuse kriteerium ei ole tõendi liigiks. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu lisa nr 5 p 2.2 järgi väljastatakse jah-lepingu korral järgmine poliis enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist. Seega oli kostjal alus eeldada, et kindlustuskaitse kehtib edasi ka peale 22.05.2012. Kohus rikkus oluliselt TsMS § 214 lg 2 teist lauset, kuna lähtus kolmanda isiku seisukohtadest, millised on vastuolus kostja seisukohtadega. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 454 lg-t 2, leides, et kostjal ei olnud õigust keelduda kindlustusmakse tasumisest kuni kindlustuspoliisi väljastamiseni, kuna kostja ei teatanud hagejale eelnevalt sellesisulisest soovist. Kostjal on võimalik tasuda rahasummasid vaid arve alusel. Kuna kolmas isik põhjustas kostjale hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu lisa nr 5 p 2.4 rikkumise tagajärjel 2624 euro 22 sendise kahju ja hageja vastutab kolmanda isiku eest

§ 132

lg-te 1 või 2 alusel, tasaarvestab kostja kahju hüvitamise nõude hageja nõudega kostja vastu. Lepingu lisa nr 5 p 2.

1. rikkumine kolmanda isiku poolt on aluseks kostja poolt kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Vastused apellatsioonkaebusele
2. Kolmas isik palub jätta maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda.
3. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 5
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 1) 27.08.2012 põhjustas kostjale kuuluv sõiduk avarii; 2) sõiduki suhtes on hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping; 3) hageja hüvitas kannatanule tekkinud kahju 2291 eurot 93 senti; 4) kahjujuhtumi käsitluskulud olid 342 eurot 29 senti; 5) kostja ei tasunud kindlustusmakset kindlustusperioodi eest, mil toimus kindlustusjuhtum. Poolte vahel on vaidlus, kas asjaolust, et kostja jättis täitmata kindlustusmakse tasumise kohustuse, tuleneb hagejale õigus nõuda kostjalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel kannatanule liikluskahjuna hüvitatud ja kahjujuhtumi käsitluskuludena kantud 2624 euro 22 sendi väljamõistmist. LKindlS § 48 lg 2 p 6 kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. Sama paragrahvi
5. lõike järgi nõutakse viidatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Praegusel juhul oli kostjale 22.11.2011 väljastatud poliis nr 51810126 kindlustusperioodiga 23.11.2011 00:00 22.05.2012 23:59 (I kd, tl 106-107). Kuivõrd alates 23.05.2012 kostjal kehtiv kindlustuspoliis puudus, oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise ajaks (27.08.2012) kindlustusmakse tasumata üle kolme kuu. Seega tuleb hageja regressinõue kostja vastu kannatanule hüvitatud kahju ja käitluskulude osas rahuldada. Põhjendatud ei ole kaebuse väide, mille kohaselt hageja vastutab kolmanda isiku eest

§ 132

lg 1 või lg 2 alusel ning seetõttu on kostjal õigus tasaarvestada hageja esitatud regressinõue hageja vastu suunatud kahjunõudega. Kostja leidis, et kolmas isik põhjustas talle kahju sellega, et ei teavitanud kostjat liikluskindlustuse lõppemisest ega väljastanud kostjale uut kindlustuspoliisi. Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest

§ 132

lg 1 järgi, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa kindlustusmaakleri tegevust kindlustuslepingute ja –poliiside vahendamisel omistada kindlustusandjale. Kindlustusmaakleri ja tema kliendi omavahelise suhte õiguslikuks aluseks on maaklerileping ning kindlustusmaakleri vahendustegevuse eesmärgiks on võimaldada 6 kindlustusvõtjal sõlmida kindlustusleping. Seega ei ole kolmanda isiku käitumine omistatav hagejale

§ 132

lg 1 mõistes.

§ 132

lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täimisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.

§ 132

lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on kohustuste täitmine selliselt, et kohustuse täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju.

§ 132

lg 2 rakendamine väljendub näiteks selles, et võlasuhte pool loetakse oma kohustust rikkunuks teise isiku teo tõttu, keda lepingupool oma kohustuse täitmiseks kasutas, ning see toob kaasa lepingupoole lepingulise vastutuse teise lepingupoole ees (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 11).

§ 132

lg 2 eesmärk ei ole luua õiguslik alus eelnimetatud isikute samastamiseks nende endi poolt eraldi sõlmitud lepinguliste kohustuste täidetuks lugemisel (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). Käesoleval juhul ei tegutsenud kindlustusandja ega kindlustusvõtja teineteise kohustuste täitjatena, vaid täitsid nende endi lepingulisi kohustusi. Seejuures on kindlustusmaakler kohustatud oma tegevuses lähtuma kindlustusvõtja mitte kindlustusandja huvidest. Seega pole alust ka

§ 132lg-t 2 kohaldada.

Kuivõrd hageja ei vastuta kolmanda isiku eest

§ 132

lg 1 või lg 2 alusel, ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid kolmanda isiku poolt kostjale väidetavalt põhjustatud kahju osas. Küll ei välista kolleegium kindlustusvõtja võimalike nõuete tekkimist maaklerilepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Samas on kindlustusvõtja käitumine, jättes üle kolme kuu kindlustusmaksed tasumata ja eeldades seejuures kehtiva poliisi olemasolu, vastuolus hea usu põhimõttega. Eespool toodust tulenevalt peab kostja hagejale hüvitama liikluskahju ja käsitluskulud 2624 eurot 22 senti, kuna kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostjal kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum ning puuduvad hageja regressiõigust välistavad asjaolud. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel ja maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning põhjendatud ja seaduslik. Eespool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Menetluskulud 9. Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmisega ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg 2 alusel tema enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hagejale hüvitatavad menetluskulud puudusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu leiab, et /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7