Obsah (8)

§ 3§ 54§ 4§ 130§ 133§ 12§ 55§ 19

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2026. a, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-25-4092 ja 3-26-271 Haldusasi Solar Light OÜ kaebus Tori Vallaval

§ 3lg 4 mõistes ajutisele ehitisele viieks aastaks (dtl 8283).

Samal ehitusloa alal asub ka 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsuses nimetatud Luha tee 10. Vastav kasutusluba anti 30.07.2019 korraldusega nr 576, mille kohaselt anti kasutusluba ajutisele elektrijaamale (dtl 84-85). Kuigi kasutusloale ei ole

§ 54

lg 3 p 1 või 2 alusel sätestatud kõrvaltingimusena kasutusloa kehtivusaega, on kasutusloas selgelt kirjas, et see on antud ajutisele ehitisele ning kasutusloas puuduvad viited sellele, et kasutusloaga oleks ehitis muudetud alaliseks. Ka vaideotsuses ja kaebuses endas on nimetatud kasutusluba käsitletud ajutisena (dtl 2, 26). Eeltoodust tulenevalt kaotas ajutine ehitusluba kehtivuse kasutusloa andmisega (Riigikohtu 30.11.2020 otsus nr 3-3-1-63-10, p 18-21) ja kasutusluba on tulenevalt ehitise ajutisusest (

§ 3lg 4) hiljemalt 2025. aasta augusti algusest kehtetu. - Urge Päikeseelektrijaam on ehitisregistri kohaselt üle 100k

W võimsusega elektritootmisrajatis 1, mille ümberehitamine nõuab

lisa 1 kohaselt ehitusluba. Akusalvestite paigaldamine killustik-alustele ja betoontänavakivile, uue jaotuskilbi paigaldamine, maakaabli paigaldamine ja ühendamine olemasoleva jaamaga on tööd, millega oluliselt muudeti olemasoleva päikeseelektrijaama omadusi – päikeseelektrijaamale lisati eelduslikult varem puudunud elektrienergia salvestamise võimalus. Tegemist on

§ 4lg 3 p 3 ja lg 4 mõttes ümberehitamisega (12.11.2025 määruse p 8.3).

Kaebaja ei ole ka hiljem kohtule väitnud, et elektrienergia salvestamise võimalus oleks olnud algses ehitusloa saanud projektis ette nähtud. Kokkuvõtvalt nähtub eelnevast, et Urge Päikeseelektrijaama ümberehitamine toimus oktoobris 2025 ettekirjutuses ja 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsuses nimetatud katastriüksustel ilma igasuguse õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal õigus teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks (

§ 130lg 2, Kor

S § 1 lg 3 ja § 28). Kaebaja ei olnud ehitustegevust ka enda kinnituse kohaselt veel 20.10.2025 peatanud (dtl 3), mistõttu võis vastustaja rakendada sunniraha (

§ 133, Kor

S § 28 lg 2 ja ATSS § 8 lg 1). 6.3. Asjas nr 3-26-271 esitatud nõuete – 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste alusel sunniraha rakendamise keelamine – rahuldamine on ebatõenäoline: - 09.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 5

1. jj)kohaselt on akupankade jaoks ettevalmistatud killustikalused ja paigaldatud on inverteerid. Otsuse lisaks olevatel 06.01.2026 tehtud fotodel aadressil Luha tee 9 on näha nii ehitustehnikat kui ka töölisi (fotod nr 1 ja 3, dtl 7, 9). Luha tee 9 asub Urge päikesepargi laienduse (EHR kood 221283266) alal (3-25-4092, dtl 143), mis sai ehitusloa 12.06.2019 korraldusega nr 457 (3-25-4092, dtl 92-94). Vastustaja edastatud ehitusprojekti seletuskirja (3-25-4092, dtl 146
2. jj)kohaselt olid ehitusprojektis küll ette nähtud inverterid (nt p 4.1, 4.3), kuid kohtule ei nähtu ühestki kaebaja ega vastustaja esitatud tõendist, et antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis oli ette nähtud akupankade rajamine või energia salvestamine. Seletuskirja p 1.1 kohaselt ühendatakse päikeseelektrijaam elektrivõrguga. Urge päikesepargi laiendus on ehitisregistri kohaselt üle 100kW võimsusega elektritootmisrajatis 2, millele akupankade lisamine on kohtu eelnevalt selgitatu kohaselt päikeseelektrijaama ümberehitamine, mistõttu on akupankade paigaldamiseks killustikaluste rajamine ettevalmistav töö (vt ka Riigikohtu 30.10.2018 määruse nr 3-17-911 p-d 15 ja 17 funktsionaalse seose kohta). 1 2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/14264 (sakk „Ehitis(ed)“) https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1912271/15637 (sakk „Ehitis(ed)“) - Kohtule teadaolevalt ei ole Urge päikesepargi laiendusele kasutusluba väljastatud. Kaebajal on õigus selles, et Urge päikesepargi ehitusloas ei ole kõrvaltingimusena sätestatud selle tähtajalisust. Samas on tegemist olemasoleva ajutise ehitise (Urge päikeseelektrijaam) laiendusega. Samuti asub laiendus alal, millele anti 21.06.2017 projekteerimistingimused ajutise päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks. Arvestades

§ 12

lõikes 2 ja § 44 punktis 1 sätestatut ei saa kohtu hinnangul seetõttu olla tegu tähtajatu ehitusloaga. Vastustaja hinnangul on ka Urge päikesepargi laiendus funktsionaalselt seotud eelnevate alale antud ehituslubade alusel rajatud elektritootmisrajatistega (3-25-4092, dtl 140-142) ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud ega kohtule omapoolseid sellekohaseid nõutud selgitusi esitanud (vt 3-26-271 02.03.2026 määruse p 8). Seega leiab kohus, et ka Urge päikesepargi laienduse rajamiseks antud ehitusluba oli ajutise ehitise rajamiseks antud ehitusluba. Samas sõltumata sellest, kas tegemist on alaline või ajutise ehitisega, ei ole kaebajal õigus teha ehitustöid, sh paigaldada seadmeid, mille paigaldamist ehitusluba ega ehitusloa saanud projekt ette ei näe (vt täiendavalt väheintensiivse riive kohta toodud põhjendusi). - 09.01.2026 otsuses nimetatud Luha tee 18 asub osaliselt samuti Urge päikesepargi laienduse alal, kuid suures osas Lageda Päikeseelektrijaama (EHR kood 220859800) alal (3-25-4092, dtl 143). Lageda Päikeseelektrijaama ajutise ehitise rajamiseks anti ehitusluba 16.06.2018 korraldusega nr 480 (3-25-4092, dtl 78-79) ja vastav kasutusluba ajutise päikeseelektrijaama kasutusele võtmiseks väljastati 30.07.2019 korraldusega nr 575 (3-25-4092, dtl 80-81). Eeltoodust tulenevalt kaotas ajutine ehitusluba kehtivuse kasutusloa andmisega ja kasutusluba on tulenevalt ehitise ajutisusest (

§ 3lg 4) hiljemalt 2025. aasta augusti algusest kehtetu. Ka Lageda Päikeseelektrijaam on ehitisregistri kohaselt üle 100 k

W võimsusega elektritootmisrajatis 3. Kaebajal ei ole õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma ehitusloata või kasutusloa andmise tõttu kehtivuse kaotanud ehitusloa alusel. - 14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 22

1. jj)kohaselt toimus kaebajale kuuluval kinnistul nr 3430506 ehitustegevus – päikesepaneelide juurde olid paigaldatud päikeseenergia salvestamiseks inverteerid ja akupankade jaoks ette valmistatud uued killustikalused. Otsuse lisaks olevatelt 14.01.2026 tehtud fotodelt nähtub ehitusmaterjali ja ehitustehnika olemasolu, tööline ja rajatud killustikalus. Otsuse kohaselt käivad ehitustööd alal, mille jaoks on antud päikesepargi laienduse ehitusluba (EHR kood 221283266). Kohus leidis Urge päikesepargi laienduse ehitusloa osas, et ka see anti ajutise ehitise rajamiseks ning ehitusloa alusel ei saanud rajada akusalvesteid. - 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 38
2. jj)kohaselt toimus kinnistul nr 3430506 Urge päikesepargi laienduse (ERK kood 221283266) alal ehitustegevus – akupankade jaoks valmistati ette killustikaluseid. Otsusele lisatud fototabelist nähtub, et kinnistul teostatakse ehitustehnika abil töid. Kohus jääb Urge päikesepargi laienduse ehitusloa ja akupankade jaoks killustikaluste rajamise osas varasemalt 09.01.2026 ja 14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste juures esitatud seisukohtade juurde. Kokkuvõtvalt nähtub eelnevast, et ka 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsustes nimetatud ehitustöid teostati õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal õigus teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks (

§ 130lg 2, Kor

S § 1 lg 3 ja § 28). Kaebaja ei olnud ehitustegevust sunniraha rakendamise kuupäevadeks peatanud, mistõttu võis vastustaja rakendada sunniraha (

§ 133, Kor

S § 28 lg 2 ja ATSS § 8 lg 1). 7. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajale pidi hiljemalt vaideotsusest olema arusaadav, et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal (vt määruse p 7.1). Kaebaja 22.10.2025 vaidest (dtl 20 jj) nähtub, et kaebaja oli teadlik, et vaidlusalune ehitustegevus toimus õigusliku aluseta (s.o 3 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/13188 (sakk „Ehitis(ed)“) kehtetu ehitus- ja kasutusloa alal) ning et päikesepargi seadustamiseks on koostamisel detailplaneering. Kaebaja on sellises olukorras siiski jätkanud ehitamist, sh kinnitanud, et ettekirjutuses nimetatud katastriüksustel lõpetati tööd 21.10.2025 enne 20.10.2025 täitekorralduse kaebajale edastamist (3-25-4092, dtl 3). Seejuures on kaebaja ka pärast vaideotsust laiendanud ehitustegevust ehitus- ja kasutusloa alale, mis olid ehitamise ajaks samuti kehtetud (Lageda Päikeseelektrijaam) ja ehitusloa alale, mis oli antud ajutise ehitusloa alusel rajatud päikesepargi laiendamiseks (Urge päikesepargi laiendus). Kokkuvõttes pidi kaebajale olema arusaadav, et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal. Kaebajale ei tulene ühestki seadusest õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma vastavat ehitist lubava planeeringu või projekteerimistingimuste ning ehitusloa ja -projektita (

§ 12lg 2 ja § 38 lg 2).

Lähenemisviis, mille puhul ehitab isik talle ebameeldiva ehitusõigust andva haldusaktiga vastuolus oleva ehitise valmis (või viib selle teatavasse ehitusjärku) ning seejärel asub nõudma ehitus-õiguse aluseks olevate aktide muutmist nii, et juba valmis ehitatud (või pooleliolev) ehitis oleks nendega kooskõlas, on lubamatu (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2024 määrus nr 3-232153, p 12). Kaebaja on selgitanud viidates Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-2244, et ehitustegevust on hiljem ehitusloa menetluse asemel võimalik seadustada kasutusloa menetluses (dtl 3-25-4092, 133; 3-26-271, dtl 2, 67). Kohus selgitas määruses eespool, et olemasolevale üle 100 kW võimsusega elektritootmisrajatisele akusalvestite rajamine on ümberehitamine ja ehitusloakohustuslik tegevus. Kohtule ei nähtu vastavate lubade olemasolu. Kaebaja viidatud Riigikohtu otsuse asjaolud ei ole võrreldavad kaebuse asjaoludega. Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr 3-18-2244 puudutas olukorda, kus enne

jõustumist valminud ehitisele lisati võrreldes ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga terrass, mis asus osaliselt ehituskeeluvööndis, täiendav keldriruum ja hoonega müüri abil ühendatud panipaigad ning uue ehitusloa nõudmine ei olnud vajalik ega õiguspärane

RS § 29 lõikest 2 tulenevalt (p 19-20). Kaebaja vaidlusalused elektritootmisrajatised ei ole valminud enne

jõustumist, mistõttu ei saa Riigikohtu seisukohti kaebajale kohaldada. Riigikohus ei ole lahendis öelnud, et mis tahes ehitusprojektist mööda ehitamist või ehitusprojekti muudatusi saaks kasutusloa menetluses seadustada või et ehitusloa andmiseks pädeval organil tuleks ilmtingimata õigusliku aluseta rajatud ehitise seadustamist kasutusloa menetluses kaaluda.

§ 55

punktist 5 tuleneb hoopis, et ehitusprojekti muutmisel muudatuste kasutusloa menetluses seadustamine on võimalik eelkõige juhul, kui muudatused ei ole olulised (vt ka Riigikohtu 04.12.2017 otsuse nr 3-15-873/142, p 28). Ettekirjutusega ebaseadusliku ehitustegevuse, milleks kaebajal õigust ei ole, peatamine ei saa eelneva tõttu kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust valida, kas läbida enne haldusmenetlus ja asuda siis ehitama või asuda esmalt ehitama ning siis ehitist seadustama. Ehitise seadustamine ilma kehtiva ja õiguspärase ehitusloata on erandlik ning Riigikohtu sellekohane praktika puudutab valdavalt olukordi, kus isik vaidlustas ehitusloa, kuid kohtumenetluse ajal väljastati juba kasutusluba (3-3-1-15-16, 3-3-1-69-16 ja 3-15-873). Kõikidel nendel juhtudel on ehitajad lähtunud neile väljastatud ja ehitamise ajal kehtinud ehitusloast. Kaebajal ei olnud mistahes luba ega saanud olla ka mistahes veendumust avaliku võimu kandja muust selgitusest või kinnitusest, et tal on õigus asuda ehitama ja alles seejärel taotleda õiguslikku alust. Seadus ega Riigikohtu praktika ei anna subjektiivset õigust teadlikult ilma õigusliku aluseta ehitama asumiseks, ootusega, et sellist ehitist on võimalik seadustada. Kaebaja õiguste riive ei ole suur ka tulenevalt neljast sunniraha rakendamise otsusest tulenevast sunniraha summast 4000 eurot (3-25-4092, dtl 16; 3-26-271, dtl 6, 23, 39). Väheintensiivse riive suuruse määramisel ei saa lähtuda vaid mehaanilisest võrdlusest HKMS § 133 lg-s 1 tooduga, vaid hinnata tuleb mõju konkreetse kaebaja õigustele. Kohus on asjas nr 3-25-4092 12.11.2025 määruses selgitanud, et arvestades kaebaja 2024. aasta majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtuvat kasumit 3 000 000 eurot, äriregistri andmetest nähtuvat 2025. aasta III kvartali maksustatavat käivet 1,5 miljonit eurot ja tasutud riiklikke makse 235 885 eurot, ei saa sunniraha summas 1000 eurot ja võimalikud täitekulud mõjutada oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda ega võimalusi tavapärase äritegevusega jätkata (p 8.1). Kohus jääb selle seisukoha juurde ka kokku 4000 euro suuruse sunniraha ja võimalike täitekulude osas. Arvestades eelkõige kaebaja kasumi suurust ei riiva 4000 euro suurune sunniraha koos võimalike täitekuludega kaebaja õigusi intensiivselt. 8. Kaebaja 3-26-271 kaebuses väidetud ärakuulamisõiguse rikkumine ja 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste tegemine väidetavalt valele adressaadile ei muuda kaebuse eduväljavaateid suurteks ega kaebaja õiguste riivet intensiivseks.

§ 19

lõikest 1 tuleneb omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kogu vaidlusaluse päikesepargi ala omanik. Seega oli ettekirjutuse alusel ehitamise peatamise kohustus kaebajal ja tema ka sunniraha rakendamise otsuste õige adressaat. Kaebajale oli ettekirjutusest selle täitmata jätmisel rakendatav sunniraha summa teada ja kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks enne sunniraha rakendamist tema igakordne ärakuulamine võimaldanud tema õigusi paremini kaitsta. Täitekorraldustes oli toodud selle vabatahtlik tasumise tähtaeg (3-26-271, dtl 6, 23 ja 39), mille kestel oli kaebajal võimalik vastustajal esitada oma vastuväited (Riigikohtu 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 19), mida kaebaja ka kasutas (vt vaie 3-26-271, dtl 155jj). Kohtule ei nähtu ka kaebustest ühtki väidet, mille esitamisel enne sunniraha rakendamist, oleks sunniraha rakendamisest loobutud või selle alus ära langenud. Nagu kohus tuvastas, on kaebaja jätkanud olenemata ettekirjutustest ja korduvat sunniraha rakendamisest ebaseadusliku ehitustegevusega.

1. Kaebus tuleb täiendavalt kõigi nõuete osas HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata. Kaebaja ei ole kummaski haldusasjas kohtu 02.03.2026 määrustele vastanud ega esitanud nõutud selgitusi ja ehitusprojekte. Mõlemas haldusasjas toimetati kohtu 02.03.2026 määrus kaebaja seaduslikule esindajale kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kätte 05.03.
2. Kohus on mõlemas määruses kaebajat ka vastamata jätmise tagajärje – kaebuse läbi vaatamata jätmine – eest hoiatanud. Haldusasjas nr 3-25-4092 esitatud kaebuses väitis kaebaja, et päikeseelektrijaamas tehti järgmisi töid: paigaldati akusalvestid (akupangad) killustikalusele ja betoontänavakivile; paigaldati uus jaotuskilp; ning valmistuti 0,4 kV maakaabli paigalduseks ja ühendamiseks olemasoleva jaamaga; samuti, et ehitusloakohustuslikud tööd (kõik peale maakaabli paigaldamise) olid teostatud juba enne ettekirjutuse tegemist. Samas ei esitanud kaebaja nende väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu nõudis kohus kaebajalt 21.01.2026 kohtunõudes ja 02.03.2026 määruses vaidlusaluste ehitustöödega seotud dokumente – ehitusprojekt, tööprojekt, ehituspäevik, tööde üleandmisevastuvõtmise akt, arved jne. Oma väidete tõendamine on eelkõige kaebaja kohustus (HKMS § 59 lg 1). Kohtul ei ole võimalik ilma kaebajalt küsitud tõenditeta kontrollida kaebaja väidet, et enamik ehitustegevusest oli ettekirjutuse ajaks lõppenud ega ka tuvastada, millised olid üldse projektikohased ehitustööd ja kas need eeldavad ehitusluba. Seejuures võib mõistlikult eeldada, et ehitamisega seoses on kaebajal olemas mingidki tõendid – projektide puudumisel vähemalt tööde teostamiseks sõlmitud lepingud, tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid, arved vms. Seega ei ole ilma kaebajalt küsitud tõenditeta võimalik hinnata ka tema väidete paikapidavust. Haldusasjas nr 3-26-271 väitis kaebaja, et võimalik projektierinevus seisneb üksnes akupankade lisamises, mis on käsitatav olemasoleva elektritootmisrajatise tehnilise täiendamisena. Kaebajalt küsitud selgitused on vajalikud hindamaks muu hulgas seda, kas Urge päikesepargi laiendus (EHR kood 221283266) on funktsionaalselt seotud eelnevate alal asuvate ehituslubade alusel rajatud elektritootmisrajatistega. Asjaolu, kas Urge päikesepargi laiendus on iseseisev elektritootmisrajatis või mitte mõjutab 09.01.2025, 14.01.2025 ja 16.01.2025 sunniraha rakendamise otsuste seotust ettekirjutusega ja seega ka nende õiguspärasust. Kaebajalt küsitud projektdokumentatsioon oleks võimaldanud kontrollida kaebaja väiteid akupankade lisamise pelgalt tehnilise täiendamise olemuse kohta, st kas need ehitised on ehitusloakohustuslikud. Kuna kaebaja ei ole nimetatud selgitusi ega ehitusprojekte esitanud, ei ole kohtul võimalik kaebaja väiteid ka kontrollida. Ilmselgelt kaebaja käsutuses olevaid tõendeid ei pea kohus asuma koguma ka muul viisil. Asjas ei ole tekkinud kahtlust, et kaebaja ei oleks võimeline neid tõendeid esitama või need oleksid mingil põhjusel kaebajale kättesaamatud. Kohtul ei ole kohustust koguda teistelt isikutelt või muul viisil tõendeid, mis on ennekõike kaebaja käsutuses või tema poolt või tellimuse alusel koostatud. Kohtule vastamata jätmisest, sh kui kohus oli kaebajat kaebuse läbivaatamata jätmise eest hoiatanud, võib järeldada ka kaebaja huvi kaotust asja lahendamise vastu. Kohus menetleb üksnes kohtuasju, mille menetlemiseks on kohtusse pöörduja soovi avaldanud. Ilma kaebaja koostöö ja huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2 lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14). Käesoleval juhul puudub ka vastustajal mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist (HKMS § 145 p 1).
3. Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist. Menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtu korraldust vastamiseks ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud või kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt (HKMS § 146 lg-d 2 ja 3). Sealjuures on kaebajal HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 aluste kohaldamise osas õigus esitada halduskohtule taastamise taotlus, kuid HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 1 aluste kohaldamise osas on kaebajal õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule.
4. Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd asjast ei nähtu vastustaja menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt oleks võimalik kaaluda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin