Obsah (10)

§ 1018§ 1020§ 1023§ 1041§ 78§ 1028§ 51§ 3§ 29§ 113

2-21-16508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 1018

lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 1023 lg 1 alusel käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste summas 7 511,40 eurot hüvitamist.

§ 1018

lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal

§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks või 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. 10. Hageja on ajanud pankrotivõlgniku asja. Hageja tegevuse näol menetluskulude tasumisel tsiviilasjas nr 2-19-10427 oli selgelt tegemist pankrotivõlgniku (ehk hageja jaoks teise isiku) huvides toimuva asjaajamisega

§ 1018lg 1 mõttes.

Pankrotimenetlusega kaasnevate kulude, sh tagasivõitmise hagilt tasumisele kuuluvate riigilõivude ja tagasivõitmise hagide esitamisel lepingulise esindaja kasutamisega seonduvad kulud kantakse seaduse järgi pankrotivõlgniku pankrotivara arvelt (vt PankrS § 30 lg 1, § 150 lg 1 p 5). Seega oli seaduse järgi pankrotivõlgniku enda kohustuseks finantseerida tagasivõitmise hagi esitamist ja menetlemist. Käesoleval juhtumil ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et hageja poolt pankrotivõlgniku eest ja huvides menetluskulude kandmisel tegutses hageja pankrotivõlgniku huvides ja kasuks. Hageja asjaajamine oli edukas, kuna hageja poolt asjaajamise tulemusena rahuldati tsiviilasjas nr 2-19-10427 kohtule esitatud hagi. 11. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-14 p-s 16 selgitanud, et teise isiku heaks tegutsemisega on tegemist ka siis, kui isik osaliselt enda kasuks tegutseb. Sama seisukohta on Riigikohus ka lahendis nr 3-2-1-129-16, p-s 31 leidnud: „Seega ei ole käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri.“ Seega ei oma

§ 1018

lg 1 rakendamisel tähtsust asjaolu, et tagasivõitmise hagi esitamine ja menetlemine oli kasulik ka hagejale ja teistele pankrotivõlgniku II rahuldamisjärgu võlausaldajatele. 12. Hageja tegutses tahtlikult pankrotivõlgniku kasuks. Teise isiku (pankrotivõlgniku) kasuks tegutsemise tahtlust

§ 1018lg 2 alusel tuleb jaatada.

Hageja ei olnud tsiviilasja nr 21910427 pooleks, kuid sellele vaatamata finantseeris pankrotivõlgniku huvides ja kasuks pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamisel ja menetlemisel professionaalse vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse kasutamist tsiviilasjas nr 2-19-10427, tasudes ka pankrotivõlgniku asemel hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu. Hageja teadis, et ajas pankrotivõlgniku asja ning hageja soovis seista pankrotivõlgniku õiguste ja huvide eest. Kui 4 hageja ei oleks finantseerinud pankrotivõlgniku huvides ja tsiviilasja nr 2-19-10427 menetluskulusid, siis ei oleks pankrotivõlgniku huvide eest keegi seisnud, sest pankrotihaldur Veli Kraavi ei soovinud pankrotivõlgniku huvides Best Idea OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks hagi esitada, pidades seda perspektiivituks. Tagantjärele on võimalik väita, et asjaajamine osutus edukaks, kuna pankrotihalduri poolt esitatud tagasivõitmise hagi rahuldati. Seega tegutses hageja tahtlikult pankrotivõlgniku kasuks.

1. Asjaajamiseks puudus tehingust või seadusest tulenev alus. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui puudub tehingust või seadusest tulenev alus asjaajamiseks. Hagejal puudus lepingust või seadusest tulenev alus või kohustus pankrotivõlgniku asja ajamiseks ehk pankrotivõlgniku asemel menetluskulude tasumiseks, sh puudub hagejal pankrotivõlgnikuga sellekohane leping. Hagi lisas 1 oleva lepingu osapooleks ei ole pankrotivõlgnik, vaid pankrotihaldur. PankrS § 55 lg-te 1, 2, lg 3 p-de 1 ja 5 ning § 118 lg 1 alusel on tagasivõitmise hagi esitamine pankrotihalduri (mitte võlgniku) juriidiliseks kohustuseks. Samuti ei tulenenud hagejale seadusest pankrotivõlgniku asja ajamise kohustust. Seega puudus hageja tehingust ja ka seadusest tulenev alus pankrotivõlgniku asja ajamiseks.
2. Esinevad

§ 1018lg 1 p-des 2 ja 3 sätesatud asjaolud.

Õigustatud käsundita asjaajamine eeldab, et esineks vähemalt üks

§ 1018lg 1 alapunktides sätestatud asjaolu.

Hageja leiab, et täidetud on

§ 1018

lg 1 p 1 rakendamise eeldused, kuna pankrotivõlgniku (soodustatu) pankrotihaldur on 02.07.2019 lepinguga pankrotivõlgnikust soodustatu huvides ja kasuks toimuva hageja asjaajamise heaks kiitnud. Samuti on täidetud

§ 1018

lg 1 p-s 2 sätestatud alternatiiv, st hageja tegevus vastas soodustatu huvile ja eeldatavale või tegelikule tahtele. Pankrotivõlgniku huviks ja tegelikuks tahteks on kahtlemata tagasivõidetavate tehingute tagasivõitmine, vastav järeldus tuleneb ainuüksi PankrS-ist. Asjaolu, et pankrotivõlgniku huviks ja tegelikuks tahteks oli tagasivõitmise hagide finantseerimine, on kinnitanud ka pankrotihaldur 02.07.2019 lepingus. Seega vastas hageja asjaajamine selgelt pankrotivõlgniku huvidele ja eeldatavale või tegelikule tahtele. 15. Käesoleval juhtumil on hageja täitnud pankrotivõlgniku seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi (finantseerinud pankrotivõlgniku huvides tsiviilasjas nr 2-19-10427 hagi esitamist ja menetlemist), olemata selleks pankrotivõlgniku ees õigustatud või kohustatud. Hageja asjaajamine oli edukas ning hageja poolt asjaajamisele kulutatud raha on täna enda valdusse saanud pankrotivõlgnik, kelle huvides asja aeti ning kes alusetult, hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt on keeldunud hageja kulutatud rahaliste vahendite hagejale hüvitamisest. 16.

§ 1020

lg 1 sätestab, et soodustatule tuleb asjaajamise kavatsusest teada anda ning oodata tema arvamust. Kuivõrd hageja ja pankrotihalduri vahel oli 02.07.2019 leping, siis oli pankrotivõlgnik hageja poolt asjaajamisele asumisest teadlik ning hageja pankrotihaldur kiitis hageja asjaajamise heaks. 17.

§ 1023

lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist võib sisse nõuda ulatuses, millest käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Seega on pankrotivõlgnikul

§ 1023

lg 1 alusel kohustus 5 vabastada hageja pankrotivõlgniku asjaajamisele tehtud kulutustest summas 7511,40 eurot. Hageja on kandnud mõistlikud kulud ning neid kulusid on mõistlikuks pidanud ka Harju Maakohus 18.01.2021 määruses. Kostjal puuduvad mistahes vastuväited kohustuse täitmiseks, seda enam, et kostja on kinnitanud Best Idea OÜ-lt välja mõistetud menetluskulude laekumist pankrotivõlgniku pangakontole. Kokkuvõttes tuleb

§ 1018

lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 1023 lg 1 alusel pankrotivõlgnikult hageja kasuks välja mõista 7 511,40 eurot käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks. 18. Alternatiivselt tuleb 7511,40 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 1041alusel.

Kui kohus leiab, et hagiavalduse p-s 2.1 esitatud õiguslikul alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada (st puuduvad ka

§ 1018

p-s 1-3 nimetatud asjaolud), siis palub hageja

§ 1041

alusel pankrotivõlgnikult 7 511,40 eurot välja mõista, mille võrra pankrotivõlgnik on alusetult rikastunud, kuivõrd pankrotivõlgniku kulutusi tsiviilasjas nr 219-10427 on kandnud hageja ning pärast hagi rahuldava otsuse jõustumist kohtulahendi alusel Best Idea OÜ. Sisuliselt on pankrotivõlgnik rikastunud topelt – alguses hoidis pankrotivõlgnik menetluskulusid hageja arvel kokku ning hiljem on otsustanud Best Idea OÜ poolt hüvitatud ja hageja poolt tasutud menetluskulud 7511,40 eurot küüniliselt endale jätta, soovimata raha hagejale tagastada. 19.

§ 1041

sätestab, et kui üks isik on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

§ 1041

tuleb kohaldamisele üksnes juhul, kui nõuet ei ole võimalik esitada

§ 1018ega 1028 lg 1 alusel.

20. Hageja on täitnud pankrotivõlgniku rahalised kohustused, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Seaduse järgi kantakse pankrotimenetluses tagasivõitmise hagide esitamisega seonduvad menetluskulud pankrotivõlgniku pankrotivara arvelt (vt PankrS § 30 lg 1, § 150 lg 1 p 5). Käesoleval juhtumil on hageja täitnud ilma õigusliku aluseta pankrotivõlgniku seadusest tuleneva kohustuse tasuda tagasivõitmise hagilt seaduse järgi tasumisele kuuluv riigilõiv ning tasunud pankrotivõlgniku menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le. Tegemist on pankrotivõlgniku seadusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega kolmanda isiku (hageja) poolt

§ 78lg 1 alusel.

Kuivõrd hageja tasus pankrotivõlgniku menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-10427, vabanes pankrotivõlgnik selliste kulutuste kandmisest.

§ 78

lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega on pankrotivõlgnikul kohustus hagejale hüvitada 7511,40 eurot nii käsundita asjaajamise nõude või alternatiivselt

§ 1041nõudena.

21. Kui

§ 1018

lg 1 rakendamise eeldused ei ole täidetud, siis on täidetud

§ 1041eeldused.

Hageja tegi pankrotivõlgniku huvides heauskselt kulutusi, st hageja arvas, et esinevad

§ 1018lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

Ühtlasi on käesoleval juhtumil 02.07.2019 lepingust nähtuvalt täidetud ka pankrotivõlgniku ees

§ 1020lg-tes 1 ja 2 sätestatud teatamiskohustust, st pankrotivõlgnik oli hageja poolt kulutuste tegemisest teadlik. Ts

ÜS § 139 sätestab, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb 6 selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotivõlgnik on hageja arvel rikastunud kohustuste täitmisest vabanemise tõttu kui ka menetluskulude saamise tõttu, mida pankrotivõlgnik ei ole kandnud. Hageja on pankrotivõlgniku asemel tasunud tsiviilasjas nr 2-19- 10427 riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulutuste eest, mistõttu on pankrotivõlgnik oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisest vabanemise tõttu hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja on teinud pankrotivõlgniku huvides rahalisi sooritusi kohtu poolt kinnitatult vajalikus määras summas 7511,40 eurot, mille võrra on pankrotivõlgniku vara suurenenud ning hageja vara vähenenud, sest hageja poolt tsiviilasja nr 2-19-10427 menetluskulude katteks tasutud rahasummad on Best Idea OÜ hüvitanud pankrotivõlgnikule, kuigi viimane ei ole neid kulutusi kandnud. 22. Kokkuvõttes on

§ 1041

rakendamise eeldused täidetud ning hageja palub kohtul pankrotivõlgnikult välja mõista 7511,40 eurot. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda pankrotivõlgnikult 7511,40 euro tasumist

§ 1028lg 1 alusel .

23. Kui kohus leiab, et hagiavalduse p-des 2.1 ja 2.2 esitatud õiguslikul alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, palub hageja hagi rahuldada

§ 1028

lg 1 alusel.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on pankrotivõlgniku eest tasunud tema kohustusena Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le tsiviilasja nr 2-19-10427 menetluskulud ja riigile riigilõivu, mistõttu on täidetud eeldus, et kostja on hageja tegevuse tõttu rikastunud, kuivõrd ta ei ole ise pidanud tasuma kohtuasjas nr 21910427 tekkinud jooksvaid kulusid. Seejuures on kohtuasjas nr 2-19-10427 mõistetud pankrotivõlgniku kasuks välja kõik tema menetluskulud ning pankrotivõlgniku vara on nende menetluskulude võrra alusetult suurenenud 7511,40 euro võrra.

1. Hageja ja pankrotihalduri vaheline 02.07.2019 kokkulepe ei reguleeri olukorda, kus pankrotihalduri hagi rahuldatakse ja Best Idea OÜ-lt nõutakse pankrotivõlgniku kasuks välja menetluskulud, mille tegelikkuses on pankrotivõlgniku huvides ja eest kandnud hageja. Seega on tegemist lepinguvälise rikastumisega hageja arvelt. Hageja sooritus kostjale seisnes tema eest kohtukulude tasumises jooksvalt ning juhul, kui kohtuasjas nr 219-10427 hagi ei rahuldata, ka nimetatud kohtuasjas välja mõistetud teise poole menetluskulude tasumises. Hageja tegutses kohustuse täitmiseks, mis langes hiljem ära. See tähendab, et hageja täitis oma jooksva kohustuse tasuda kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19- 10427, kuid hagi rahuldamise tõttu kattis samad kulud pankrotivõlgnikule ka tsiviilasja nr 2-19-10427 kostjaks olev Best Idea OÜ. Seega langes pankrotihalduri tagasivõtmise hagi rahuldamise tõttu ära hageja kohustus tasuda menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-
2. Pankrotivõlgnikul ei tekkinud kohustust menetluskulusid kanda, vaid pankrotivõlgniku menetluskulud hüvitati Best Idea OÜ poolt kostjale.
3. Hagejal puudus soorituse tegemiseks õiguslik alus, kuivõrd õiguslikuks aluseks olnud kohustus langes hiljem ära, st langes ära tsiviilasja nr 2-19-10427 tulemusel, kus pankrotivõlgniku menetluskulud pidi kandma Best Idea OÜ. Seega soorituse tegemise hetkel oli kohustus kulud kanda (kohtumenetluse kestel, jooksvalt), kuid kohtumenetluse lõppedes kohustus langes ära ning tekkis olukord, kus pankrotivõlgnik on hageja soorituse võrra alusetult rikastunud 7511,40 euro ulatuses. Käesoleval juhtumil on hageja soorituse 7 (pankrotivõlgniku huvides menetluskulude kandmise) tõttu suurenenud kostja varaline seisund hageja sooritusega samas ulatuses. Hageja ja pankrotivõlgniku vahel puuduvad mistahes kokkulepped selle kohta, et pankrotivõlgnik võiks hageja poolt pankrotivõlgniku huvides tasutud ja seejärel Best Idea OÜ poolt pankrotivõlgnikule hüvitatud menetluskulud summas 7511,40 eurot endale jätta.
4. Hageja leiab, et kogu kostja positsioon 7511,40 euro mittetasumisel hagejale on küündimatu, vastuolus hea usu põhimõttega ning pankrotihaldur käitub hageja suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt. Sisuliselt oli pankrotihaldur nõus asjaoluga, et hageja aitab kanda pankrotivõlgniku huvides menetluskulusid ning kui kohtuasi osutub edukaks, siis soovib pankrotihaldur jätta pankrotivõlgniku kasuks Best Idea OÜ-lt välja mõistetud menetluskulud endale, soovimata neid hüvitada kulude tegelikult kandjale, s.o hagejale. Kokkuvõttes tuleb kostjalt

§ 1028lg 1 hageja kasuks välja mõista 7511,40 eurot.

27. Alternatiivselt palub hageja kohtul õigussuhte ise kvalifitseerida mõne

1. või
2. peatüki sätte järgi ning 7511,40 eurot pankrotivõlgnikult hageja kasuks välja nõuda Kui kohus peaks leidma, et hagiavalduse p-des 2.1, 2.2 ja 2.3 esitatud õiguslikul alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, on hageja järgmisel seisukohal. Hageja on seisukohal, et käesoleva juhtumi asjaolud veenavad, et hagejal peab olema mõne

1. või
2. peatüki sätte järgi õigus nõuda pankrotivõlgnikult hageja kasuks 7511,40 euro tasumist, sest vastupidine olukord ei ole majanduslikult loogiline ega ka asjaolusid arvestades õiglane. Hageja oli nõus finantseerima hüpoteegi tagasivõitmise hagimenetlust üksnes teadmisega, et ta saab hagi edukuse korral finantseeritud rahalised vahendid tagasi. Samast arusaamast lähtuks iga mõistlik keskmine isik sarnases olukorras. Hagejale ei tulnud kulutusi tehes kuni pankrotihalduri poolt raha tagastamisest keeldumiseni isegi mitte mõttesse võimalus, et pankrotihaldur võiks käituda sõnamurdlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt ning keelduda hageja poolt panustatud rahaliste vahendite hagejale tagastamisest, kuigi need rahalised vahendid on Best Idea OÜ poolt hüvitatud pankrotivõlgniku arveldusarvele. Hageja poolt pankrotivõlgniku huvides hüpoteegi tagasivõitmise hagi menetlemisse panustatud rahalised vahendid on pankrotivõlgnik Best Idea OÜ-lt endale saanud. Pankrotivõlgnik on hageja kulutustest saanud selgelt majanduslikku kasu, st pankrotivõlgniku vara on suurenenud sama rahasumma võrra, mille võrra on hageja vara vähenenud. Seega on hageja seisukohal, et kui kohus ei pea võimalikuks hagiavalduse pdes 2.1, 2.2 ja 2.3 esitatud õiguslikul alusel hagi rahuldamist, siis palub hageja kohtul ise õigussuhte kvalifitseerida mõne

51. või 52. peatüki sätte järgi ning mõista pankrotivõlgnikult hageja kasuks välja 7511,40 eurot. Kostja vastus 28. Kohtule 04.04.202. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. 14.02.2018 kuulutati välja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (KMA) pankrot ning nimetati võlgniku pankrotihalduriks Veli Kraavi (pankrotihaldur VK). 03.05.2018 esitas Laitier OÜ (hageja) KMA pankrotimenetluses nõude summas 10 455,05 eurot. Hageja nõude tunnustamise üle toimub kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-18-18328 (Harju Maakohus on jätnud nõude tunnustamata ja asi on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses). 29. 02.07.2019 sõlmisid VK, hageja ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ (advokaadibüroo) lepingu (leping), millega VK volitas advokaadibürood esindama pankrotihaldur VK-d kohtuasjas, mille esemeks oli pankrotihaldur VK hagi OÜ Best Idea vastu kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks (lepingu p 1). Lepingu punktis 2 lepiti kokku 8 järgnevas: Laitier kohustub kandma kõik kulud, mis Pankrotihaldur kannab või kohustub kandma seoses Kohtuasjaga ja Lepinguga, sealhulgas järgnevad kulud (edaspidi koos nimetatud kui: Kulud):

1. a)kõik kulud, mis tekivad seoses Advokaadibüroo poolt Pankrotihaldurile õigusteenuse osutamisega seoses Kohtuasjaga (edaspidi: Advokaadikulud);
2. b)vastaspoole (kostja) menetluskulud, kui Pankrotihalduril on kohustus need kanda tulenevalt vastavast jõustunud kohtulahendist (edaspidi: Vastaspoole Menetluskulud);
3. c)kõik muud Kohtuasja menetluskulud, mis Pankrotihaldur peab tasuma;
4. d)kõik kulud, mis tekivad seoses rahasumma deponeerimisega notari arvelduskontole (nagu sätestatud Lepingu punktis 4). 30. 11.07.0219 esitas pankrotihaldur VK hagi OÜ Best Idea vastu. Kohtud rahuldasid hagi tsiviilasjas 2-19-10427 ning tunnistasid tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Best Idea kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi KMA-le kuulunud kinnistule. Otsus jõustus 29.12.2020. 02.12.2020 määrusega vabastas Harju Maakohus VK KMA pankrotihalduri kohustustest alates 02.12.2020 ning nimetas võlgniku uueks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 18.01.2021 määrusega mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas 2-19-10427 OÜ-lt Best Idea KMA kasuks välja menetluskulu 7511,40 eurot. OÜ Best Idea on tasunud menetluskulud KMA-le. 31. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kulutusi on tehtud pankrotivõlgniku kasuks ja huvides – KMA pankrotivara tsiviilasjas 2-19-10427 toimunud kohtuvaidluse tulemusel ei suurenenud. Hagi on esitatud jõustunud kohtulahendi täitmise vaidlustamiseks. OÜ Best Idea maksis kostjale menetluskulu 7511,40 eurot jõustunud kohtumääruse alusel, millega menetluskulud kostja kasuks välja mõisteti. Hageja üritab vaidlustada jõustunutud kohtumääruse täitmist ja nõuda endale kostjale makstud raha, mis on õiguslikult võimatu ja sellist hagi ei saa menetleda. 32. Leping ei näe ette, et hagejale tuleks midagi maksta. Pooltevahelised suhted on lepingus ammendavalt reguleeritud. Lepingu kohaselt kohustus hageja kandma kõik tsiviilasjaga 219-10427 seotud kulud. Lepingus ei olnud kokku lepitud, mis saab kuludest siis, kui VK hagi rahuldatakse. Lepingut tuleb kostja hinnangul tõlgendada selliselt, et pooled said selle sõlmimisel ühiselt aru, et tagasivõitmise hagi esitamine on eelkõige Laitier OÜ enda huvides ning seega kannab Laitier OÜ ka kõik sellega seotud kulud ega nõua nende kulude hüvitamist endale. Kui poolte tahteks oleks olnud Laitier OÜ-le midagi hüvitada sõltuvalt kohtuvaidluse tulemusest, siis oleks see vastavalt lepingusse ka kirja pandud. Kuna lepingus on reguleeritud, mis saab hagi rahuldamata jätmise korral (lepingu p 2.2), ei saa väita, justkui ei reguleeriks leping ammendavalt pooltevahelisi suhteid kohtuasja lahendamise järel. 33. Väär on hageja väide, et hageja oli nõus finantseerima tagasivõitmist üksnes teadmisega, et ta saab hagi edukuse korral raha tagasi (hagi p 2.4.3). Kuna lepingus sellist võimalust kokku lepitud ei olnud, ei saanud hageja seda ka eeldada. Lepingu kohaselt ei pidanud VK ega KMA hagejale midagi hüvitama. Asjaolu, et hageja ja pankrotihaldur VK ei leppinud 02.07.2019 lepingus kokku, mis saab siis, kui hagi rahuldatakse ja tsiviilasja 2-19-10427 menetluskulud kostja OÜ Best Idea kanda jäetakse, ei anna hagejale iseenesest nõudeõigust kostja vastu. Vastupidi, kuna lepingus pole kokku lepitud, et hagejale peaks mingeid kulusid hüvitama, siis on vastava nõude esitamine välistatud. 9 34. Hageja ei saa esitada lepinguväliseid nõudeid. Hageja õigused ja kohustused, mis seonduvad lepingu täitmisega, tulenevad lepingust. Hageja ei saa lepingut ja selles kokkulepitut ignoreerida ja asuda esitama nõudeid lepinguvälistel alustel. Nii käsundita asjaajamisest tuleneva nõude kui ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamine eeldaks, et hagejal ei oleks olnud õigustust või kohustust tegu teha (

§ 1018

lg 1, § 1028 lg 1, § 1041), kuid antud juhul tuli hagejale kulude kandmise kohustus just lepingust. Ka lepingu lõppemise korral jäid lepingust varem tekkinud kohustused kehtima. 35. Kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna hageja asjaajamine oli edukas ning asjaajamisele kulutatud raha on saanud pankrotivõlgnik, siis on pankrotivõlgnik alusetult, hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt keeldunud hageja kulutatud rahaliste vahendite hüvitamisest (hagi p 2.1.8). Hageja jätab tähelepanuta, et KMA pankrotihaldur VK sõlmis hagejaga lepingu oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik üksnes siis, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 54 1 lg 1). Kuna seaduse kohaselt kohustus pankrotihaldur VK maksma advokaadibüroole tasu oma tasu arvelt (PankrS § 62 lg 4), siis ei muutunud VK poolt sõlmitud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik. Hagejal ei ole mistahes lepingust tulenevaid nõudeid KMA ega pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu. 36.

§ 1018lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 1023 lg 1 alusel esitatud nõue on põhjendamatu.

Hageja ei ole ajanud pankrotivõlgniku asja. Pankrotivara moodustamine (mh tagasivõitmise nõuete esitamine) on pankrotihalduri kohustuseks (PankrS § 55 lg 3 p 1). Finantseerides tsiviilasja 2-19-10427 ehk pankrotihalduri kohustuse täitmist on hageja ajanud pankrotihaldur VK, kuid mitte pankrotivõlgniku asja. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et võlgnik ja haldur on erinevad subjektid, mistõttu ei ole halduri asja ajades ajanud hageja ühtlasi ka pankrotivõlgniku asja.

1. Hageja ei tegutsenud pankrotivõlgniku kasuks. Kuna hageja ei ajanud pankrotivõlgniku asja, ei saanud ta tegutseda pankrotivõlgniku kasuks. Isegi, kui hageja oleks ajanud KMA asja (kostja ei nõustu), siis seda ei tehtud KMA kasuks ega KMA huvides. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes asjaajamisest saadav KMA väidetav kasu. Kostja hinnangul kasu puudus. KMA pankrotivara tsiviilasjas 2-19-10427 toimunud kohtuvaidluse tulemusel ei suurenenud. Samuti ei vähenenud KMA vastu suunatud võlausaldajate nõuded (sh OÜ Best Idea nõue jäi samaks). Ainuke asi, mis muutus tagasivõitmise tulemusel on kohtuliku hüpoteegi kustutamine, mis ei oma pankrotivõlgniku jaoks mingit tähtsust, s.t. kohtuliku hüpoteegi kustutamise tagajärjel muutus üksnes see, kuidas võlausaldajate vahel raha jaotatakse. Vaidlusaluse tagasivõitmise hagi esitamine oli hageja enda huvides, kuna tagasivõitmise tulemusel ei rahuldata OÜ Best Idea nõuet esimeses rahuldamisjärgus pandiga tagatud nõudena ja vastavas ulatuses oleks olnud võimalik suuremas mahus rahuldada teise rahuldamisjärgu võlausaldajate nõudeid (sh Laitier OÜ väidetavat nõuet, kui kohus seda tunnustama peaks). Seega ei oma tähtsust, kas asjaajamine osutus edukaks (hagi rahuldati) või mitte. Hageja väidab valesti, et pankrotihaldur VK sõlmis hagejaga kulude hüvitamise kohta lepingu, sest VK kahtles tagasivõitmise hagi perspektiivikuses – ilmselt sai ka VK aru, et hagi esitamine on KMA jaoks mõttetu ja sellest ei suurene KMA pankrotivara. 10
2. Asjaajamiseks oli tehingust tulenev alus. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Kuivõrd hageja tegi sooritusi KMA pankrotihaldur VK ja advokaadibürooga sõlmitud lepingu alusel, oli soorituseks lepinguline alus. Seega on käsundita asjaajamise nõue välistatud sõltumata sellest, kas pidada soodustatud isikuks pankrotihaldur VKd või lepingupooleks mitteolevat pankrotivõlgnikku. 39.

§ 1018lg 1 p-des 1-3 loetletud asjaolusid ei esine.

Hagi rahuldamine on igal juhul välistatud käsundita asjaajamise sätete alusel, sest: a) Esiteks, KMA ei ole kiitnud asjaajamist heaks (

§ 1018lg 1 p 1).

Hageja seisukoht, justkui oleks VK poolt 02.07.2019 lepinguga pankrotivõlgniku huvides toimuva asjaajamise heaks kiitnud, on väär. Pankrotihalduri poolt lepingu sõlmimine ei väljenda pankrotivõlgniku heakskiitu asjaajamisele. b) Teiseks, asjaajamine ei vasta soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (

§ 1018lg 1 p 2).

Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, mille kohaselt võlgniku huviks ja tahteks on alati tagasivõidetavate tehingute tagasivõitmine. Hageja ei ole oma väidet vähimalgi viisil põhjendanud. Vastupidi, hageja on väitnud hoopis, et tagasivõitmise hagi esitamine oli KMA võlausaldajate soov (hagi p 1.1) Tagasivõitmine ei vastanud kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. 40.

§ 1041alusel esitatud nõue on põhjendamatu.

Hageja ei ole täitnud võlgniku kohustust. Haldur võib kasutada pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel kolmandate isikute abi (PankrS § 62 lg 1). Eelnevast ei tulene kohustust haldurile teenust osutanud advokaadibüroole makstud tasu hüvitada. a) Esiteks, kolmandale isikule, esindajale või abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvelt (PankrS § 62 lg 4). Pankrotihaldur VK-l oli seega seadusest tulenev kohustus maksta tasu advokaadibüroole vastavalt nendevahelisele kokkuleppele VK enda tasu arvelt. Hageja nõustus pankrotihalduriga sõlmitud kokkuleppe alusel tasu ise maksma. Seega täitis hageja pankrotihaldur VK, kuid mitte pankrotivõlgniku kohustuse (

§ 78lg 1).

1. b)Teiseks, kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast (PankrS § 62 lg 4). Kuna pankrotitoimkonda ei ole KMA menetluses moodustatud, siis asendab toimkonna funktsiooni võlausaldajate üldkoosolek (PankrS § 74 lg 7). Antud juhul ei ole pankrotitoimkond ega üldkoosolek andnud nõusolekut maksta advokaadibüroole tasu pankrotivarast ning hageja ei ole seda ka väitnud. KMA-le ei olnud kohustust maksta advokaadibüroole tasu. Seega ei ole KMA kohustuste täitmisest vabanenud ega hageja arvel alusetult rikastunud. 41. Kohustust ei ole täidetud ilma õigusliku aluseta. Isegi kui oletada, et hageja on täitnud KMA kohustuse (kostja ei nõustu), siis ei ole hageja teinud seda õigusliku aluseta. Hageja finantseeris tsiviilasja 2-19-10427 kulusid pankrotihaldur VK-ga sõlmitud lepingu alusel. 42. Pankrotivõlgnik ei ole alusetult rikastunud. Nõustuda ei saa hageja väitega, mille kohaselt on pankrotivõlgnik hageja arvel rikastunud kohustuste täitmisest vabanemise tõttu ja menetluskulude saamise tõttu, mida pankrotivõlgnik ei ole kandnud (hagi p 2.2.6).
2. a)Esiteks, pankrotivõlgnik ei olnud kohustatud pankrotihalduri kasutatud õigusteenuse eest maksma, mistõttu ei saanud ta sellest vabanemise tõttu ka rikastuda (vt p 18).
3. b)Teiseks, pankrotivõlgnik ei ole rikastunud menetluskulude saamise tõttu, sest rikastumine ei ole 11 toimunud kohustusest vabanemise tõttu.

§ 1041

kontekstis saab rikastumist jaatada üksnes siis, kui isik on rikastunud selliste kulutuste ulatuses, mille ta pidanuks isikliku täitmise korral ise kandma. Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. 43.

§ 1028

lg 1 alusel esitatud nõue on põhjendamatu Hageja ei ole pankrotivõlgnikule midagi üle andnud. Hageja ei ole väitnud, et oleks pankrotivõlgnikule midagi üle andnud. Hageja on väitnud üksnes, et on pankrotivõlgniku eest tasunud advokaadibüroole tsiviilasja 2-19-10427 menetluskulud ja riigile riigilõivu (hagi p 2.3.2), kuid eelnevast ei teki hagejal alusetu rikastumise nõuet kostja vastu.

1. a)Esiteks, ebaõige on hageja väide, mille kohaselt kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Kostja on eelnevalt selgitanud, et pankrotivõlgnikul puudus kohustus tasuda tsiviilasja 2-19-10427 menetluskulusid, mistõttu ei olnud võimalik nendest vabanemise tõttu ka rikastuda.
2. b)Teiseks, asjakohatu on hageja väide, et kuna tsiviilasjas 2-19-10427 on mõistetud KMA kasuks välja menetluskulud, on nende võrra alusetult suurenenud pankrotivõlgniku vara.

§ 1028

järgi nõude esitamine eeldab, et ühe isiku vara oleks suurenenud teiselt isikult millegi saamise tõttu. Kui pankrotivõlgnik on saanud midagi kolmandalt isikult (Best Idea OÜ) jõustunud kohtumääruse täitmisena, siis ei saa teine isik (Laitier OÜ) selle endale tasumist alusetu rikastumise sätete alusel nõuda. 44. Sooritus ei ole tehtud õigusliku aluseta. Isegi kui eeldada, et hageja on teinud KMA-le soorituse olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks (kostja ei nõustu), ei ole sooritus tehtud ilma õigusliku aluseta.

§ 1028

lg 1 kohaselt langeb kohustus ära, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selles, et lepingu punkti 2 alusel oli hagejal kohustus kanda tsiviilasja 2-19-10427 menetluskulud. Asjaolu, et hagi rahuldamise tõttu kattis samad kulud pankrotivõlgnikule ka tsiviilasjas 21910427 kostjaks olev OÜ Best Idea, ei tähenda, et hageja kohustus oleks sellega ära langenud. Kohustus langeb ära siis, kui see langeb tagasiulatuvalt ära, kuid vastava olukorraga antud juhul tegemist ei ole Kohtu põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et 14.02.
3. a kuulutati välja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankrot ning nimetati võlgniku pankrotihalduriks Veli Kraavi. 02.12.
4. a määrusega vabastas Harju Maakohus Veli Kraavi Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest alates 02.12.2020 ning nimetas võlgniku uueks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 03.05.
5. a esitas Laitier OÜ (likvideerimisel) Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 10 455,05 eurot. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on jätnud tsiviilasjas 2-18-18328 nõude tunnustamata, tsiviilasi on Riigikohtu menetluses. 02.07.2019 sõlmisid Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, hageja ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ lepingu, mille p 1 kohaselt pankrotihaldur Veli Kraavi volitas advokaadibürood Kaevando & Partnerid OÜ esindama pankrotihaldur Veli Kraavit kohtuasjas, mille esemeks oli pankrotihaldur Veli Kraavi hagi OÜ Best Idea vastu kohtuliku hüpoteegi seadmise kehtetuks tunnistamiseks (tl 10). 11.07.0219 esitas pankrotihaldur Veli 12 Kraavi hagi OÜ Best Idea vastu võlausaldajate huve kahjustava tehingu tagasivõitmiseks (tl 11). Harju Maakohus rahuldas hagi tsiviilasjas 2-19-10427 ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Best Idea kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 1 106 034 eurot Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) kuulunud kinnistule asukohaga Kohila tn 2a/ Pärnu mnt 139a, Tallinnas. Otsus jõustus 18.01.
6. a. Harju Maakohus mõistis tsiviilasjas 2-19-10427 OÜ-lt Best Idea Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kasuks välja menetluskulu 7 511,40 eurot (tl 23). OÜ Best Idea on tasunud menetluskulud Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ-le (pankrotis).
7. Hageja leiab, et Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ-l (pankrotis) on kohustus tema kasuks väljamõistetud menetluskulud hagejale välja maksta. 02.07.2019 sõlmisid Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, hageja ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ lepingu vaid tsiviilasja 2-19-10427 jooksvaks finantseerimiseks ja juhuks kui hagi ei ole edukas (tl 5). Hageja nõuab kostjalt

§ 1018

lg 1 p 1-3 ning § 1023 lg 1 alusel käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste summas 7 511,40 hüvitamist. Alternatiivselt tuleb 7 511,40 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 1041alusel.

Alternatiivselt leiab hageja, et tal on õigus nõuda pankrotivõlgnikult 7 511,40 euro tasumist

§ 1028lg 1 alusel.

Alternatiivselt leiab hageja, et kohus peaks ise õigussuhte kvalifitseerima mõne

§ 51. või 52.

peatüki sätte järgi (tl 7-8). 48. Kostja vastuväite kohaselt tuleb lähtuda Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, hageja ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ vahel sõlmitud lepingust, mis reguleerib ammendavalt pooltevahelisi suhteid. Hageja ei saa lepingut ignoreerides asuda esitama nõudeid lepinguvälisel alusel. Käsundita asjaajamise nõue on välistatud ka seetõttu, et hageja ei ajanud pankrotivõlgniku asja. Tagasivõitmise hagi esitamine oli hageja enda huvides, selle hagi rahuldamise tulemusel ei rahuldata OÜ Best Idea nõuet esimeses rahuldamisjärgus pandiga tagatud nõudena. Pankrotivõlgniku jaoks ei oma kohtuliku hüpoteegi kustutamine mingit tähtsust, st kohtuliku hüpoteegi kustutamise tagajärjel muutub üksnes see, kuidas võlausaldajate vahel raha jaotatakse. 49.

§ 3

kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Kohtule on esitatud 02.07.2019. a Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi, hageja ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ vahel sõlmitud leping, mille p 1 kohaselt pankrotihaldur Veli Kraavi volitas advokaadibürood Kaevando & Partnerid OÜ esindama pankrotihaldur Veli Kraavit kohtuasjas, mille esemeks oli pankrotihaldur Veli Kraavi hagi OÜ Best Idea vastu kohtuliku hüpoteegi seadmise kehtetuks tunnistamiseks (tl 10). Kohus ei nõustu hagiavalduses väidetuga, et leping reguleeris üksnes olukorda kui hagi peaks jääma rahuldamata. Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles, et hageja tegi kulutusi pankrotivõlgniku kasuks ja huvides. 50.

§ 29

lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg-s 4 sätestatakse, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-s 5 nähakse ette, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja 13 eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat.

1. Kohtu hinnangul nähtub lepingu punktidest 2.
2. ja 2.2., et leping ei olnud sõlmitud arvestusega, et hagi esitamine on edutu. Lepingu p 2.
3. kohaselt kohustus Laitier OÜ kandma kõik kulud, mis tekivad seoses advokaadibüroo poolt pankrotihaldurile õigusteenuse osutamisega seoses kohtuasjaga ning lepingu p 2.
4. kohaselt kohustus Laitier OÜ kandma vastaspoole menetluskulud, kui pankrotihalduril on kohustus need kanda tulenevalt jõustunud kohtulahendist. Eeltoodust nähtub, et lepingu p 2.
5. on koostatud eesti keele kindlas kõneviisis, lepingu p 2.
6. aga tingivas kõneviisis. Seega sõlmiti leping arvestusega, et hagi esitamine on edukas ning juhul kui see siiski mingil põhjusel edukas ei ole, kannab Laitier OÜ siiski vastaspoole kulud. Hageja väited selle kohta, et pankrotihaldur oli hagi perspektiivikuse osas skeptiline, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Juhul kui pankrotihaldur oleks hagi perspektiivi osas skeptiline olnud oleks halduril olnud võimalus Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiasja menetleva kohtu kaudu nõuda võlausaldajatelt deposiiti menetluskulude ja vastaspoole võimalike eeldatavate kulude kandmiseks. Võlausaldajatel huvi puudumise korral, oleks haldur ilmselt sellises olukorras jätnud hagi esitamata. Kohus on seisukoha, et nii haldur Veli Kraavi, Laitier OÜ, vandeadvokaat Marko Kaevando mõistsid lepingut selliselt, et Laitier OÜ kannab kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise hagi esitamisega kaasnevad kulud, kuna hagi esitamine oli Laitier OÜ huvides. Vandeadvokaat Marko Kaevandol oli tsiviilasjas 2-19-10427 võimalik esitada taotlus menetluskulude väljamakse tegemiseks Laitier OÜ-le. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vandeadvokaat Marko Kaevando kohtule sellist taotlust ei esitanud. Kohus järeldab sellest, et vandeadvokaat Marko Kaevando, olles 02.07.
7. a lepingu sõlmimise juures teadis, et sellist kokkulepet pankrotihaldur Veli Kraavi, Laitier OÜ ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ vahel ei sõlmitud. Tsiviilasjas 2-19-10427 tehtud Harju Maakohtu otsusest nähtub, et 05.11.
8. a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus nõude tunnustamiseks viis nõuet kogusummas 1 270 772 eurot, lisaks on AS-l LHV Pank nõue summas 1 265 605,85 eurot, millest PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõue summas 1 250 000 eurot (tl 16). Eeltoodust nähtub, et tsiviilasja 2-1910427 menetluskulusid oleksid võinud kanda ka võlausaldajad ühiselt. 02.07.
9. a lepinguga võttis kulude kandmise enda peale aga üksnes Laitier OÜ. Kohtu hinnangul võib seega järeldada, et lisaks haldurile pidasid ka ülejäänud võlausaldajad võimalikuks, et tagasivõitmise hagi esitamine on just Laitier OÜ huvides.
10. Hageja hinnangul on leping lõppenud lepingu punktis 7 kokkulepitu kohaselt 26.03.
11. a, mistõttu nõuab hageja 7 511,40 euro väljamõistmist

§ 1018

lg 1,

§ 1041

,

§ lg 1 või kohtu äranägemisel mõnel muul

1. või
2. peatüki sätte alusel. 53.

§ 1018

lg 1 p 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: soodustatu kiidab asjaajamise heaks; p 2 alusel asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja p alusel asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohus on käesoleval juhul p-s 51 asunud seisukohale, et hageja poolse 14 asjaajamise aluseks oli leping ning hageja ei tegutsenud pankrotivõlgniku kasuks.

§ 1041

kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hageja nõustus tagasivõitmise hagi esitamise kulud kandma lepingu alusel. Sarnastes olukordades on võimalik võlausaldajal menetlust finantseerida tasudes vastavad summad kohtu deposiidi kaudu või finantseerida menetlust proportsionaalselt teiste võlausaldajatega. Käesoleval juhul hageja seda ei teinud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et kohustust täites hageja ei olnud seisukohal, et ta täidab mõne teise isiku kohustuse.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesoleval juhul on pankrotivõlgnik saanud Best Idea OÜ-lt rahasumma tsiviilasjas 219-10427 jõustunud kohtumääruse alusel. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et pankrotivõlgnik oleks rikastunud Laitier OÜ-lt millegi saamise tõttu. 02.07.

1. a sõlmitud lepingu lõppemine on reguleeritud lepingu punktis
2. Asjaolu, et leping lõpeb mingi sündmuse saabumisega või lepingus märgitud tähtpäeval, ei tähenda kohtu hinnangul, et tagasiulatuvalt langeksid ära lepingus kokkulepitud tingimused.
3. Kohus on seisukohal, et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu nii käsundita asjaajamise kui alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtu hinnangul reguleeris 02.07.
4. a leping sellele allakirjutanute vahelist õigussuhet ammendavalt ning lepingu p 8 on lepingu pooled kinnitanud, et nõustuvad lepingu tingimustega. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-23-16 leidnud, et lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (

§-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (

§-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus. Õiguslikult põhjendamatu on hageja seisukoht, et pärast lepingu täitmise tähtpäeva saabumist, tekkis hagejal õigus esitada nõudeid kostja vastu käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel. Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-23-16 sellist hageja seisukohta ei toeta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja kulud õigusabile summas 496,80 eurot (käibemaksuga), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 75 eurot (lisandub käibemaks 15 eurot).
3. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja 15 mahukusega. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud.
4. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja on esitanud aruande tegevuste loetelu ja ajakulu märkimisega.
5. Riigikohus on 13.11.
6. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on advokaat Grete-Kai Teeäär poolt osutatud õigusabi tunnihinnaks 275 eurot, vandeadvokaat Asko Pohla on osutanud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu hinnangul ei ole ületa advokaadi tunnihind 180 eurot kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda, see on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 16