3-25-2340/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2340 Määruse kuupäev

1. märts 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi U.L-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses külma kambrisse paigutamisega ajavahemikul
2. detsember 2023 kuni
3. veebruar 2024 RESOLUTSIOON
4. Tagastada U.L-i kaebus.
5. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vanglas kinnipeetav U.L (edaspidi kaebaja) esitas
7. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt hüvitist 2000 eurot selle eest, et teda paigutati põhjendamatult
8. detsembril 2023 külma kartserikambrisse 402, kus teda hoiti kuni
9. veebruarini
10. Kaebuse kohaselt oli kambris väga külm (miinuskraadid), kuna radiaator ei töötanud – see oli katlakivist ummistunud, ümbritsetud metallist korpusega ega andnud sooja. Radiaator vahetati kambris ära alles
11. jaanuaril 2024, sest see külmus lõhki. Kaebaja ei saanud selles kambris öösiti magada külma õhu tõttu, vererõhk tõusis kõrgeks, tema ninas olevad veresooned lõhkesid ja veri sattus hingamisteedesse. Isegi kui kaebaja sai väheseks ajaks tukkuma jääda, oli see ohtlik, kuna võis põhjustada lämbumise oma vere sisse. Kaebajal on halb verevarustus, südamekahjustus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Kaebaja ei saanud hingata, tal tekkis pidev ja tugev peavalu, valud rindekeres ja köha. Kambris 402 viibimine oli kaebajale eluohtlik, arvestades tema kõrget vanust ja väga halba terviseseisundit. Kaebaja väitel kaasnesid talle väga külmas kambris viibimisega põhjendamatud kannatused, tema tervis sai kahjustada ning tema inimväärikust alandati.
12. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele U.L-i
13. aprillil 2025 registreeritud kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/166-1 ja Tartu Vangla
14. juuni
15. a otsuse nr 1-9/225/166-2, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
16. Tartu Vangla edastas täiendavalt kohtule U.L-i
17. jaanuari
18. a pöördumise nr 624/24/52-1, Tartu Vangla
19. jaanuari
20. a vastuskirja nr 6-24/24/52-2 ja õiendid temperatuurimõõtmiste kohta. Lisaks edastas vangla kohtule inspektor-kontaktisiku L. Õkva 3-25-2340
21. märtsi
22. a selgituse kambris oleva küttekeha seisukorra kohta ja Tartu Vangla
23. jaanuari
24. a ettekande nr 2-24-
25. Tartu Vangla teatas, et nende käsutuses ei ole tõendeid U.L-i terviseseisundi kohta vaidlusalusel ajavahemikul.
26. Sihtasutus Viljandi Haigla esitas vastusena kohtunõudele kaebaja tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku
27. detsember 2023 kuni 14 . veebruar 2024 kohta. KOHTU SEISUKOHT
28. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le
29. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et teda hoiti
30. detsembrist 2023 kuni
31. veebruarini 2024 külmas kartserikambris. Vangla alandas kaebaja väärikust ja kahjustas tema tervist. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, VangS § 1 1 lg 8).
32. Kohus leiab, et U.L-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.
33. Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebaja paigutati põhjendamatult kartserikambrisse, kus oli väga külm. Tartu Vangla selgitas
34. juuni
35. a otsuses, et kaebaja oli paigutatud perioodil
36. detsembrist 2023 kuni
37. veebruarini 2024 Seluhoone kambrisse
38. Kamber 402 on tugevdatud kamber, kuhu üldiselt paigutatakse kinnipeetavad, kes kannavad kartserikaristust või kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes ei pööratud aga vaidlusalusel ajavahemikul täitmisele ühtegi distsiplinaarkaristust ja tema suhtes ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuigi kaebaja oli paigutatud tavarežiimil olles tugevdatud kambrisse vastab kamber 402 VangS § 45 lg-s 1 ja VSKE § 7 lg-s 1 kehtestatud üldistele nõuetele. See tähendab, et kamber 402 on tingimuste poolest normaalseks elutegevuseks sobilik ja sarnaneb iseenesest üldiste tunnuste poolest tavakambrile, sh sisustuselementide poolest. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku (EhS) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. EhS § 11 lg 4 alusel majandus- ja taristuministri
39. juuli
40. a määrusega nr 85 kehtestatud „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg-s 4 on sätestatud, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18ºC. Kambris 402 teostati temperatuurimõõtmisi
41. detsembril 2023 kell 15:53 ja kell 20:25 ning
42. jaanuaril 2024 kell 10:30 (mõõtmistulemused fikseeritud õienditega). Koostatud õienditest nähtub, et mitte ühelgi mõõtmisel ei jäänud temperatuur kambris alla 18ºC ning enamasti oli temperatuur kambris üle 20ºC.
43. jaanuari 2024 hommikul oli kambri 402 ruumi temperatuur kambri laua peal mõõdetuna 21,9ºC ja seda vaatamata sellele, et avalikult kättesaadava Keskkonnaagentuuri veebilehe andmetel oli keskmine õhtutemperatuur sel päeval Eestis 18ºC. Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetava väited, et kambris 402 oli niivõrd külm, et kruusis olevale veele tuli jääkirme peale, ei ole usutavad ega ka millegagi tõendatud. Olukorras, kus õues valitsesid parasjagu väga madalad miinuskraadid, kuid vangla ruumides oli temperatuur üle 20ºC, pidid kambri küttekehad ilmselgelt töötama ja andma piisavalt sooja. Kaebaja ei viibinud kambris 402 ka suletud režiimil, mistõttu oli tal võimalik hoida kambriust avatuna ja temperatuur sai ühtlustuda osakonna temperatuuriga. Seega ei nähtu 3-25-2340 kohtule, et vangla oleks paigutanud kaebaja kambrisse, mille siseõhu temperatuur ei oleks vastanud nõuetele. Kohtule esitatud Tartu Vangla
44. jaanuari
45. a ettekandest nr 2-24-102 nähtuvalt lõhkus kaebaja ise
46. jaanuaril 2024 oma kambris oleva küttekeha ära. Vanemvalvuri ettekandes on märgitud, et sel päeval kella 15.03 ajal S-7 osakonnas ringkäiku tehes märkas valvur, et kambri 402 põrand on veega kaetud, kambris 402 viibis kinnipeetav U.L . Kinnipeetava käest uurides, mis kambris juhtus, ei osanud ta midagi öelda. Kambri lähemal vaatlusel märkas valvur, et kambri radiaatori juurest tilgub ning see on seina küljest imelikult lahti. Kohale tulid töömehed ja töömeestega koos käidujuht A. Ilves, kes tuvastas, et radiaatori otsas oli mõra ja mõra juurest oli osa ära paindunud. Kinnipeetava asjade hulgast avastati radiaatori pealmine võre ja otsa plekk, mis oli muljutud (toimetatud töökotta). Radiaator sai kambris vahetatud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks radiaator kambris külma tõttu lõhkenud ja radiaator vahetatud
47. jaanuaril
48. 6.
49. Kohtu hinnangul ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt kambrisse 402 paigutamine ega selle kambri tingimused. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja väidetavad terviseprobleemid ei saanud olla põhjustatud just kambri 402 tingimustest, sh kambri õhutemperatuurist. Kaebaja väitis kahju hüvitamise taotluses, et tal esinesid mitmed terviseprobleemid juba varasemalt, sh krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja probleemid verevarustusega. Tartu Vangla on
50. jaanuari
51. a vastuskirjas nr 6-24/24/52-2 kinnitanud, et tervishoiutöötajad on käinud korduvalt kaebaja terviseseisundit hindamas. Kohtu hinnangul on kaebaja väited kambrisse 402 paigutamisega tema tervise ohtu seadmise osas otsitud ja paljasõnalised. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja oli äärmiselt närviline ja avaldas karjudes rahulolematust enne ümberpaigutamist
52. detsembril 2023, kuna ei soovinud kambrisse 402 minna. Kaebaja ärevus ja närvilisus tundus olevat peamine hüpertensiooni põhjustaja. Kaebajale määrati ravi, mh muutis psühhiaater ravi. Tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt käisid tervishoiutöötajad kaebaja kambris tema vererõhku mõõtmas nii 28., 29.,
53. detsembril
55. jaanuaril 2024 tehtud sissekandes on märgitud, et kambritemperatuur oli soe ja aurune, kinnipeetav pesi midagi WC-s; patsient kuri kambri vahetuse peale ja arvab endiselt, et kambris on külm ja tal on seljavalu pluss neeruhaigus sellest külmetamisest. Samas arvas kinnipeetav, et uriinianalüüsi ei oleks vaja olnud teha, see ei näitavat midagi. Lisaks keeldus kaebaja vereanalüüsist ja CRP analüüsist
56. jaanuaril
57. Kaebaja tervisemuredega tegeleti siiski järjepidevalt nähtuvalt tervisekaardi 1., 2., 4., 5.,
58. 17., 23.,
59. ja
60. jaanuari
61. a sissekannetest. Kaebaja avaldas tervishoiutöötajatele korduvalt rahulolematust kambrisse 402 paigutamise osas ja soovis, et teda paigutatakse teise kambrisse meditsiinilistel näidustustel, kuid arst meditsiinilise sekkumise vajadust ei näinud (vt
62. jaanuari
63. a sissekanne). Kohtule ei nähtu kokkuvõttes ühtegi asjaolu, mis viitaks võimalusele, et kambris 402 ajavahemikul
64. detsembrist 2023 kuni
65. veebruarini 2024 viibimine oleks saanud põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju tekkimiseni ehk oleksid alandanud kaebaja väärikust või põhjustanud talle tervisekahju.
66. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus U.L-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
67. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, § 179 lg 4). 3-25-2340 (allkirjastatud digitaalselt)