← Eesti

1-20-1414/36

Obsah (12)§ 113§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 521§ 1050§ 134§ 130§ 1056§ 100§ 94

1-20-1414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1414 (18230200844) Kohtunik Marina

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

  1. Välja mõista süüdistatav O.S-ilt ja tsiviilkostja Xxxxilt (registrikood xxxx) solidaarselt kannatanu J Mi kasuks menetluskulu (kannatanu valitud esindajale makstud tasu) summas 2 778 eurot.
  2. Välja mõista O.S-ilt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulu 541 eurot, s.o kokku 1 417 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et O.S võib resolutsiooni punktis 7 toodud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele 118,10 eurot ja viimase kuu osamakse suurus on 117,90 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „O.S , kriminaalasi 1-20-1414, menetluskulud“ ja viitenumber
  4. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Asitõendid
  5. CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule, kannatanu lepingulisele esindaja, tsiviilkostja seaduslikule esindajale, tsiviilkostja lepingulisele esindajale, prokurörile. 2 1-20-1414 EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  7. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. O.S-ile esitati KarS § 422 lg 1 järgi süüdistus selles, et tema liiklusnõuete rikkumisega tekitas ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse.
  9. augustil 2018 kell 17.29 ajal Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Harku-Rannamõisa mnt ristmikul juhtis O.S mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Selleks, et nimetatud ristmikul sooritada vasakpöörde, milleks on ainult üks sõidurada, sõitis O.S ristmikul juba ees olnud sõidukist xxxx registreerimismärgiga xxxx paremalt poolt mööda ning reastus nimetatud sõiduki kõrvale (paremale poole) vasakpöörde sooritamiseks mittelubatud teeosale. Seejärel eirates liiklusmärgi „Anna teed“ nõuet ning veendumata oma manöövri ohutuses ja kohandamata oma sõidukiiruse olukorrale vastavaks, alustas O.S vasakpöörde manöövri sõidurajast ja kohast, kus seda teha ei tohi. Samuti andmata teed sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis J M, ning mis liikus sõidueesõigusega vasakult poolt paremale poole ehk mööda Klooga maanteed Tabasalu poole, sõitis O.S nimetatud sõidukile ette. Sellise tegevusega põhjustas O.S liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juht J. M.
  10. Lähtuvalt isiku
  11. novembri
  12. a ekspertiisiaktist nr xxxx sedastati kannatanu J. Mil
  13. augustil 2018 toimunud liiklusavarii järgselt
  14. nimmelüli lülikeha kompressioonmurd ning vasaku käe III ja IV sõrme lähimise lüli murd. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nende paranemise kestus ületab 4 kuud.
  15. Liiklusõnnetus toimus selge ilmaga valgel ajal, kuiva teekattega tasasel, sirgel, püsikattega „T“ kujulisel ristmikul. Klooga maantee oli liiklusõnnetuse sündmuskohas kahesuunaline, liiklusõnnetuse toimumise sõidusuunas kahe sõidurajaga. Lubatud suurim liikluskiirus on 70 km/h. Liiklusõnnetus toimus, sest O.S rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: Liiklusseaduse § 2 p 1 nõudeid, ehk - anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. 3 1-20-1414 Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Liiklusseaduse § 48 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Liiklusseaduse § 52 lg 1 p 3 nõudeid ehk möödasõidukeed on nõue, et ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, v.a selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Liiklusseaduse § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Liiklusseaduse § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed sõltumata tema sõidusuunast.
  16. Seega O.S mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  17. Kannatanu J. M on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja Xxxxi vastu. Kohtumenetluse käik
  18. Harju Maakohtu
  19. mai
  20. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla ja võeti kannatanu tsiviilhagi kohtu menetlusse. Kohtulik arutamine toimus 14.,
  21. ja
  22. septembri
  23. a kohtuistungil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  24. Kohus käsitleb esmalt O.S-ile esitatud süüdistust KarS § 422 lg 1 järgi (I). Seejärel peatub kohus O.S-ile mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagi (III) ja menetluskuludega seotud küsimused (IV). (I) Süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi
  25. Kohtu hinnangul on tõendatud, et O.S juhtis sõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, liikus Harku-Rannamõisa mnt-l ja lähenedes TallinnRannamõisa-Kloogaranna mnt ning Harku-Rannamõisa mnt ristmikule nägi ristmikul mitmeid vasakpööret ootavaid sõidukeid. O.S sõitis vasakpööret ootavast sõidukist paremalt mööda ja sooritas kõrvalteelt vasakpööret ootava sõiduki kõrvalt selleks mitte ettenähtud kohast vasakpöörde Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt-le, sõites ette peateel liikunud J. Ma juhitud sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja J. 4 1-20-1414 M põhjustati raske tervisekahjustus.
  26. Järgnevalt selgitab kohus, millistele tõenditele tuginedes on kohus osutatud faktilised asjaolud tuvastanud, andes neile seejärel õigusliku hinnangu. Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Faktilised asjaolud
  27. Kohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetus toimus
  28. augustil 2018 kella 17.29 ajal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Harku-Rannamõisa mnt ristmikul. See nähtub liiklusõnnetuse aktist, sündmuskoha vaatlusprotokollist, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemist, mille kohaselt toimus kahe sõiduki kokkupõrge TallinnRannamõisa-Kloogaranna mnt ja Harku-Rannamõisa mnt ristmikul
  29. augustil 2018 (vt I kd, tl 2, 5, 6, 7). Liiklusõnnetuse aktil on märgitud „teade 17:29“, millest on kohtu hinnangul võimalik järeldada liiklusõnnetuse toimumise teatamise aega (I kd, tl 2). Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtub, et liiklusõnnetus toimus
  30. augustil 2018 kella 17.30 paiku (vt kannatanu ütlused, II kd, tl 50 p, tunnistaja ütlused II kd tl 55p). Liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva, kellaaja ja asukoha üle ei olnud kohtumenetluses vaidlust.
  31. Liiklusõnnetuse aktist, sündmuskoha vaatlusprotokollist, sündmuskoha skeemidelt ja vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist nähtub, et Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt sõidutee on kahesuunaline ja kaherajaline, asfaltkatte laius mõlemas suunavööndis 4,6 m. Tallinna suunas vaadatuna ristub paremalt poolt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt sõiduteega Harku-Rannamõisa mnt-ga. Harku-Rannamõisa mnt on kahesuunaline ja ristmiku juures eraldab suunavööndeid eraldussaar. Ristmik on tasane ja kaetud asfaltkattega. Teekate sündmuse toimumise ajal oli kuiv (vt I kd, tl 2-3, 5, 6-7,8-16). Liiklusõnnetuse aktist nr 1610 nähtub, et lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h (tl I kd, tl 2), samuti nähtub kiirusepiirang liiklusmärgilt sündmuskoha lisaks olevast fototabelist (I kd, tl 9, foto 1). Tallinn-RannamõisaKloogaranna mnt on peatee, Harku-Rannamõisa mnt on kõrvaltee. Viimasel on ristmikule lähenedes selgelt nähtav „Anna teed“ märk (vt I kd, tl 15-16).
  32. Kannatanu, süüdistatava, tunnistaja K. S ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et liiklusõnnetuses osalejad olid kannatanu J. M ja süüdistatav O.S . Kannatanu J. M andis ütluseid, et liikus Tabasalu poole (II kd, tl 50 p). Teisisõnu liikus ta mööda Tallinn-RannamõisaKloogaranna mnt-d suunaga Tallinna poole (vt I kd tl 5 asuvat skeemi, sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelit I kd, tl 9-12). Ta juhtis sõidukit xxxx xxxx (kannatanu ütlused II kd, tl 50 p, sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd tl 2). Seega liikus kannatanu peateel. Süüdistatav O.S-i ütluste kohaselt lähenes ta ristmikule Harku teelt (II kd, tl 67 p), teisisõnu HarkuRannamõisa mnt-lt. Tema juhtis sõidukit xxxx xxxx (I kd, tl 2). Tegemist on kõrvalteega.
  33. Tõenditest nähtub, et kui O.S , liikudes Harku-Rannamõisa mnt-l, lähenes TallinnKloogaranna-Rannamõisa mnt ja Harku-Rannamõisa mnt ristmikule kõrvalteelt, ootasid enne ristmikku vasakpööret mitmed sõidukid. O.S sõitis mööda vasakpööret ootavast sõidukist ja sooritas selleks mitte ettenähtud kohast, s.o vasakpööret ootava sõiduki kõrvalt paremalt vasakpööret peateele.
  34. Tunnistaja K. S ütlustest nähtub, et ta oli kõnesoleval ristmikul sooritamas
  35. augustil 5 1-20-1414 2018 tipptunnil kella viie-kuue vahel vasakpööret Vääna-Jõesuu/Rannamõisa poole. Ta sõitis xxxx-ga, millel oli taga käru materjalidega. Ta püüdis sooritada vasakpööret, aga kuna oli tipptund, oli liiklus hästi tihe ja tal läks aega, ei tekkinud võimalust sooritada kiirelt vasakpööret. Liiklusõnnetuse põhjustanud Xxxx oli tema taga ja siis ta sõitis tunnistaja sõiduki kõrvale paremalt poolt. xxxx oli sel hetkel vasak suunatuli sees. Ta sooritas tunnistaja kõrvalt paremalt poolt vasakpööret. Kokkupõrge toimus tunnistaja auto ees (nurgas). Sellelt teelõigult ei ole võimalik minna kahest reast vasakule. Sõiduk, millega xxxx kokku põrkas, tuli VäänaJõesuu/Rannamõisa poolt. Tunnistaja auto oli ees. Ilmselt ei näinud peateel liikunud auto vasakpööret sooritavat autot. Tunnistaja andis xxxx juhile märku, et nii ei saa, on ohtlik manööver (osutas sõrmega oimukohale). (II kd, tl 55 p – 56). Ka kannatanu ütlustes nähtub, et vasakpööret olid ootamas mitmed sõidukid (II kd, tl 51).
  36. Liiklusõnnetuse toimumise täpsemad asjaolud on kohtu hinnangul tõendatud liiklusekspertiisi (liiklustehnilise) ekspertiisiaktiga nr xxxx (II kd, tl 33-37). Ekspertiisiaktile lisatud skeemist nähtub sõidukite paiknemine hetkel, kui sõiduauto xxxx sõitis välja peateele, sõidukite vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes kokkupõrke hetkel ja sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid (I kd, tl 37). Sellelt nähtub, et hetkel, kui xxxx sõitis välja peateele, ei paiknenud ta enda suunavööndi vasaku ääre lähedal. Samuti ei paiknenud ta ka parema ääre lähedal, vaid keskel. Eksperdiarvamuse kohaselt asus sõiduauto xxxx kokkupõrke hetkel vasakpoolse esirattaga sõiduauto xxxx suunavööndist algava rehvi- ja kraapejälgede alguspunktis. (Rehvi- ja kraapejälg on näha liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemidel (I kd, tl 5, 7) ja nähtub märgistatult ka fototabelist (I kd, tl 13)).
  37. Ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et O.S sooritas just vasak- ja mitte parempööret. Eksperdiarvamusest nähtub, et sõiduauto xxxx juht on pööranud vasakule peateele selleks mitte ettenähtud kohast (vasak- ja parempöördeks kasutatavate teeosade vaheliselt alalt), kuhu sõiduki juht on liikunud parempöördeks kasutatavalt sõidutee osalt. Eksperdi hinnangul on täielikult välistatud asjaolu, et sõiduauto xxxx juht oli liikumas parempöördel peateele (I kd, tl 36). Kohtus ütluste andmisel on ekspert L T sellisele järeldusele jõudmist lisaks ka selgitanud. Ta märkis, et xxxx liikumissuund oli kergelt vasakule. Ja arvestades, kus ta teel paikneb, siis tehniliselt ei ole reaalne, et sellest kohast peaks tegema parempööret, kuivõrd ta on juba risti üle xxxx sõiduraja. Kui ta tahaks paremale pöörata, siis ta ei saaks paikneda juba esiotsaga vastassuunavööndis. Esirattad on põhimõtteliselt suunavööndite eraldusjoone piiril (II kd, tl 64).
  38. Ekspertiisiakti kohaselt on kokkupõrke tagajärjel sõiduauto xxxx pöördunud päripäeva ja paiskunud oma algsest liikumissuunast kõrvale paremale. Sõiduauto xxxx on kokkupõrkest tingituna alustanud pöördumist vastupäeva ja kaldunud oma algsest liikumissuunast kõrvale vasakule. Pöördumise käigus on omavahel kontakteerunud sõiduauto xxxx parempoolne külg ja sõiduauto xxxx vasakpoolse külje tagaosa (I kd, tl 34). Ekspertiisiaktist, sündmuskoha vaatlusprotokollist, liiklusõnnetuse aktist ja fototabelist nähtuvalt seisis sõiduauto xxxx kokkupõrkejärgselt kergliiklusteel esiosaga xxxx suunas. Sõiduauto xxxx seisis kokkupõrkejärgselt kergliiklusteel sõiduautost xxxx edasi esiosaga Tallinna suunas (II kd, tl 34).
  39. Kohtu hinnangul on ekspertiisi käik ja eksperdiarvamuse kujunemine jälgitav. Lisaks on 6 1-20-1414 ekspert selgitanud järeldustele jõudmise käiku ka kohtuistungil. Kaitsja tegi kohtumenetluses ekspertiisiaktile etteheite, et selles olevas tabelis on kasutatud võõrkeelseid lühendeid, mida ei ole tõlgitud. Kohus asus seisukohale, et nende tähenduse selgitamiseks võib vaja minna eriteadmisi, mistõttu ei ole otstarbekas neid eraldiseisvalt tõlkida, vaid nende tähendust saab selgitada kohtuistungil ekspert, kelle ülekuulamist kaitsja taotles. Ekspert ongi kohtuistungil põhjalikult selgitanud ekspertiisiakti tabelis kasutatud lühendite tähendust (II kd, tl 64-65).
  40. Süüdistatav O.S-i ütluste kohaselt kui ta Rannamõisa teele lähenes, oli vasakpööret ootavate ja seisvate sõidukite rivi pikk, kuskil 15-20 autot. Süüdistatav tahtis ka alguses minna vasakule, ootas rivis, aga siis otsustas, et läheb paremale, käib poes ära. Enne pöörde tegemist peateele asetses tema kõrval vasakus reas suure järelkäruga sõiduk. Vastuseks kohtus küsitud küsimusele, et millist pööret süüdistatav enne kokkupõrget sooritas, vastas süüdistatav, et ta ei tea isegi. Kui ta vasakpööret ootavatest sõidukitest mööda sõitis, jõudis ta ristmikuni. Enne ristmikku jäi ta seisma, et veenduda, et tee on tühi. Seisma jäi ta paremal, teise auto kõrval. Parempööret sai sealt teha. Vastuseks kohtus esitatud küsimusele, et miks ta ekspertiisiakti kohaselt paiknes kahe pöörderaja vahel ja ei ole parempöörde rajal, vastas süüdistatav, et see tee äär on seal hästi järsk. Et seepärast ei sõitnud ta sinna tee äärde. Asfalt on kaldu natukene. Sellest kohast oli tal soov teha parempööret. Küsimusele, kas ta lõpuks tegi parem- või vasakpöörde, vastas süüdistatav, et ta ei jõudnudki midagi teha, sest meeter sai välja sõita ja kohe oli õnnetus. Küsimusele, et kas ta siis ei olnud peateele välja sõites veel otsustanud, kummale pööre pöörata, vastas süüdistatav, et ta ei mäleta seda enam. Tal oli parempoolne suunatuli sees, kui ta sõidukite rivist välja tuli. Kas tal ristmikul enam suunatuli sees oli, seda ta ei mäleta. (II kd, tl 67-70)
  41. Kohtu hinnangul ei lükka süüdistatava ütlused ümber muude tõendite põhjal tehtavat järeldust, et ta sooritas ristmikul vasakpööret. Sellele viitab üheselt sõiduki paiknemine enne pöörde sooritamist, s.o et sõiduk paiknes kahe pöörderaja vahel, mitte tee parema ääre lähedal, mis oleks parempöörde sooritamiseks korrektne. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist ei nähtu, et sõiduteel olnuks takistusi, mis ei võimaldanud parempöörde sooritamiseks hoida sõidutee parema ääre lähedale (vt I kd, tl 12-13, 15-16). Vasakpöörde sooritamine nähtub ka sõidukite paiknemisest kokkupõrke hetkel. Ekspert selgitas kohtuistungil, et tehniliselt ei olnud reaalne, et xxxx juht sooritas parempööret. Mh oli tema suund vasakule poole kaldu. Kokkupõrke hetkel olid tema esirattad juba peatee suunavööndite eraldusjoone piiril. Seega, isegi kui O.S ütluste andmisel hetkel ei mäletanud, millist pööret ta ristmikule välja sõites sooritas, on üheselt tuvastav, et ta tegi vasakpööret.
  42. Tõendatud on seegi, et süüdistatav tegi vasakpööret selleks mitte ettenähtud kohast. Liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemidest, samuti sellele lisatud fototabelist nähtub, et Harku-Rannamõisa mnt-l oli enne ristmikku vaid üks sõidurada, millelt oli lubatud teha vasakpööret (I kd, tl 5, 7, 12-13, 15-16). See nähtub ka tunnistaja K. S ja süüdistatava ütlustest (II kd, tl 56; tl 67 p).
  43. Süüdistatava poolt selleks mitte ettenähtud kohast peateele vasakpööret sooritades ei andnud süüdistatav teed mööda peateed liikunud kannatanu juhitud sõidukile. See tuleneb kannatanu ütlustest, mille kohaselt kui ta peateel sõites jõudis kohani, kus paremalt oli kõrvaltee, ootas kõrvalteel 4-5 autot järjest, kes tahtsid vasakpööret teha. Nende tagant ilmus 7 1-20-1414 äkki tema ette auto. Kannatanu nägi ainult vasakpööret ootavaid autosid, nende taga tema mingit autot ei näinud. Sellele, et see sõiduk tema ette tuli, kannatanu ei jõudnud kuidagi reageerida. Kohe oli kokkupõrge, mingid sekundid ta ei näinud üldse midagi. Tuli suitsu, ta sai aru, et see on avarii. Et auto lendab, ta ei saa seda juhtida. Mingi hetk jäi auto seisma. Kuna suitsu tuli intensiivselt, ta ehmatas, et auto võib plahvatada. Ta tegi ukse lahti ja ronis autost välja. Ta viskas pikali, sest selg valutas (II kd, tl 50 p - 51 p).
  44. Et liiklusõnnetuse põhjuseks on süüdistatava poolt selleks mitte ettenähtud kohast vasakpöörde sooritamine ja peateel liikunud kannatanu sõidukile tee andmata jätmine, tuleneb ka tunnistaja K. S ütlustest. Ta selgitas, et Xxxx sõitis tema kõrvale paremale ja tegi sealt vasakpööret. Auto, millega Xxxx kokku põrkas, tuli Vääna-Jõesuu/Rannamõisa poolt ehk vasakult. Kokkupõrke hetkel sõidukid sõitsid läbi vastassuuna üle kergliiklustee ja peatusid (II kd, tl 55 p - 56).
  45. Kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekkinud kahjustused on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Liiklusõnnetuse aktist, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist ja sõidukite vaatlusprotokollidest ja ekspertiisiaktist tuleneb, et sõiduautol xxxx on deformeerunud kapott, esipaneel, mõlemad esitiivad, parempoolne uks ja tagatiib, purunenud esikaitseraud, parempoolsed esimesed laternad ja parempoolne küljepeegel, eraldunud radiaatorvõre, numbrimärk ja mõlema esitiiva plastikservad, vasakpoole esilatern ettenähtud kohalt nihkunud, tühjenenud parempoolse tagaratta rehv (I kd, tl 2, 14, 16, 22-26, 29-30, tl 45). Sõiduautol Xxxx on deformeerunud vasakpoolne esitiib, esiuks, küljekarp ja vasakpoolne tagatiib, vasakpoolne esiratas ettenähtud kohalt nihkunud, vigastatud mõlemad küljepeeglid, purunenud esikaitseraud ja vasakpoolne esilatern, eraldunud tagumine kaitseraud (I kd, tl 2, 14, 16-22, 31-32, 45).
  46. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud tervisekahjustused on tõendatud isiku ekspertiisiaktiga nr xxxx. Sellest nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt sedastati J. Mal
  47. augustil 2018 liiklusavarii järgselt
  48. nimmelüli lülikeha kompressioonmurd ning vasaku käe III ja IV sõrme lähimise lüli murd. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil – s.o
  49. augustil 2018 liiklusõnnetuse käigus, näiteks löökidest või paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu autosalongis ja/või deformeerunud ja nihkunud autoosade kompressioonist kehale. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustuse paranemise kestus ületab 4 kuud.
  50. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu liikumiskiirus oli 70 km/h. See tuleneb kannatanu ütlustest, mille kohaselt sõitis ta sellel teelõigul juba kolmandat aastat ja on hästi teadlik seal kehtivast kiirusepiirangust (II kd, tl 50 p). Samuti tuleneb ekspertiisiaktist, et xxxx (s.o kannatanu juhitud sõiduki) liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli 70 km/h ja sõiduauto Xxxxe liikumiskiirus oli 23 km/h (I kd, tl 35).
  51. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt oli
  52. augustil 2018 kannatanult võetud vereanalüüsis etanool negatiivne. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et tal oli kinnitatud turvavöö (II kd, tl 52 p). Ekspert A V selgitas kohtus, et kinnisest turvavööst võivad tekkida vigastused, aga neid ei pruugi olla. Kohtu hinnangul ei olnud kannatanul ka selliseid vigastusi, mis võiksid olla põhjustatud kannatanu paiskumisest vastu esiklaasi või rooli, mis võiksid viidata kinnitamata 8 1-20-1414 turvavööle ja seaksid kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.
  53. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei toeta järeldust, et kannatanu sõiduk jäi süüdistataval peateele välja sõites märkamata ristmikul teostatud raietööde tõttu. Süüdistatav andis ütluseid, et liiklusõnnetuse toimumise ajal teostati ristmiku läheduses raietöid. Sellele on viiteid ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevast fototabelist (I kd, tl 10 ja 11). Samas ei nähtu fototabelist, et seetõttu oleks nähtavus ristmikul piiratud. Samuti ei andnud selle kohta ütluseid tunnistaja K. S. Kohtu hinnangul on kaalukas argument, et kui O.S ekspertiisiaktile nr xxxx lisatud skeemi kohaselt peateele välja sõitmist alustas, oli kannatanu juba ristmikul (I kd, tl 37). Teisisõnu nähtub skeemilt üheselt, et sel hetkel ei saanud O.S-i vaateväli olla takistatud raietööde tõttu. Samuti rõhutab kohus, et juhul, kui ristmikul oli halb nähtavus, pidanuks süüdistatav seda enam olema eriti hoolikas ja ettevaatlik ning mitte sooritama vasakpööret selleks mitte ettenähtud kohast. Õiguslik hinnang
  54. KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.
  55. Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.
  56. Kohtu hinnangul on süüdistatav rikkunud süüdistusakti lõpposas loetletud liiklusnõudeid (v.a LS § 52 lg 1 p 3). Kohus tuvastas, et O.S , lähenedes ristmikule kõrvalteelt, möödus ristmikul vasakpööret ootavast sõidukist paremalt ja seejärel, andmata teed peateel sõitvale kannatanule, sooritas selleks mitte ettenähtud kohast vasakpöörde.
  57. Viidatud tegevusega on O.S esmalt rikkunud LS § 48 lg-t 1, mille kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. O.S seda ei teinud, vaid sooritas vasakpöörde vasakpööret ootava tunnistaja K. S juhitud sõiduki xxxx4 kõrvalt (paremalt). O.S paiknes sel hetkel vasak- ja parempöördeks kasutatavate teeosade vahelisel alal.
  58. O.S on rikkunud LS § 2 p 1 ja § 57 lg-t
  59. LS § 2 p 1 sätestab nõude „anda teed“, mille sisuks on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellele mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. O.S , eirates nõuet „anda teed“, sõitis kõrvalteelt välja peateele, jättes seejuures andmata teed peateel sõitnud kannatanule.
  60. Eelviidatud käitumisega on O.S ühtlasi rikkunud ka LS § 14 lg-t 2 ja § 16 lg-t
  61. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses 9 1-20-1414 hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
  62. Liiklusseaduse § 52 lg 1 p 3 rikkumist ei ole kohtu hinnangul alust O.S-ile ette heita. Viidatud sätte kohaselt ei tohi juht vastassuunavööndi kaudu mööda sõita ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Tõenditest ei nähtu, et O.S oleks teinud möödasõitu vastassuunavööndi kaudu.
  63. Teo kvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.
  64. Viidatud O.S-i liiklusrikkumised on põhjuslikus seoses põhjustatud liiklusõnnetusega ja sellega kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega. Kui süüdistatav ei oleks sooritanud vasakpööret selleks mitte ettenähtud kohalt, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Samuti, kui süüdistatav oleks andnud teed peateel liikunud kannatanu juhitud sõidukile, ei oleks sõidukite kokkupõrget samuti toimunud.
  65. Raske tervisekahjustuse alaliikide ammendav loetelu on sätestatud KarS §-s 118, mille lõike 1 punkti 2 kohaselt käsitatakse raske tervisekahjustusena tervisehäiret, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Ekspertiisiaktis nr 18E-PõI0154 toodud eksperdiarvamusest nähtuvalt ületab J. M liiklusõnnetusega tekitatud tervisekahjustuse paranemise kestus 4 kuud. Seega on tegemist raske tervisekahjustusega KarS § 118 lg 1 p 2 ja § 422 lg 1 tähenduses.
  66. Kohtupraktikas on omaksvõetud arusaam, et mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  67. novembri
  68. a otsus asjas nr 3-1-1-187-15, p 12). Seega hindas kohus ka kannatanu J. Ma käitumist ja jõudis järeldusele, et kannatanule etteheidete tegemine on põhjendamatu. Tunnistaja ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav sõitis kannatanule ette vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist ja kannatanul ei olnud võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Kohus ei tuvasta tema tegevuses ka liiklusnõuete rikkumisi. Kannatanu sõitis kiirusega 70 km/h. Kannatanu veres ei olnud etanooli (vt ekspertiisiakt, I kd, tl 42). Samuti on kannatanu ütlustega tõendatud, et tal oli kinnitatud turvavöö.
  69. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise suhtes.
  70. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. LS § 48 lg-s 1 sätestatud rikkumine on kohtu hinnangul toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Sõites vasakpööret ootavatest sõidukitest paremalt mööda ja tehes vasakpööret ootava sõiduki kõrvalt vasakut pööret peateele, oli selline tegevus (selleks mitte ettenähtud kohalt vasakpöörde sooritamine) O.S-i eesmärgiks. Seega on võimalik jaatada tahtlust ka LS § 17 lg 1, § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumise osas, sest O.S ei järginud tahtlikult liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud hoolikas ja ettevaatlik ega olnud viisakas ja ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi ja vara. 10 1-20-1414
  71. LS § 2 p-s 1 ja § 57 lg-s 1 sätestatud peateel liikuvale sõidukite tee andmise kohustuse rikkumine on kohtu hinnangul toime pandud kaudsest tahtlusest. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tegemist oli ajaga, mil liiklus oli väga tihe. Süüdistatav nägi, et ristmikul ootavad vasakpööret mitmed sõidukid. Seega pidi süüdistatav võimalikuks pidama ja vähemalt möönma, et peateel liigub sõidukeid, kellele tuleb kõrvalteelt pööret sooritades teed anda. Sellegipoolest sõitis süüdistatav mööda vasakpööret ootavatest sõidukitest ja sooritas selleks mitte ettenähtud kohalt vasakpööret peateele.
  72. Viidatud liiklusseaduse rikkumistega on süüdistatav ettevaatamatusest põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärje, s.o kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamise. Sooritades vasakpööret selleks mitte ettenähtud kohast ja rikkudes peateele välja sõites tee andmise kohustust, pidi süüdistatav võimalikuks pidama liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida (KarS § 18 lg 2).
  73. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  74. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava tegu kvalifitseeritav KarS § 422 lg 1 järgi.
  75. Süüdistatava tegu ei ole kvalifitseeritav KarS § 423 lg 1 järgi, sest see eeldab subjektiivsete tunnuste poolest ettevaatamatust (KarS § 18) nii sõiduki liiklusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse suhtes. Kuna O.S on liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi. (II) KARISTUS
  76. KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.
  77. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  78. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et O.S on rikkunud mitmeid liiklusseaduse nõudeid. Seejuures on LS § 48 lg-s 1 sätestatud rikkumine toime pandud kavatsetult. LS § 57 lg-s 1 sätestatud rikkumine on toime pandud kaudsest tahtlusest. Liiklusseaduse rikkumised on toime pandud tööpäeval kella 17.30 ajal, mil liiklus oli tihe. Vasakpööret ootasid mitmed sõidukid. O.S , sooritades vasakpööret samal ajal vasakpööret ootava sõiduki kõrvalt ja rikkudes peateel sõitvale sõidukile tee andmise kohustust, väljendas hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse. Samas nähtub süüdistatava kohtus antud ütlustest, et ta vaatas pärast liiklusõnnetuse toimumist, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhile osutatakse abi (II kd, tl 67 p).
  79. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. O.S selgitas istungil, et ei soovi toimunut kellelegi, on sellele korduvalt mõelnud ja käituks nüüd teisiti. Kohtu hinnangul on tema kahetsus siiras. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga arvestamine süüdistatava poolt süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist (vt Riigikohtu 11 1-20-1414 kriminaalkolleegiumi
  80. juuni
  81. a otsus asjas nr 1-17-105, p 20).
  82. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et O.S-i ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal väärteokaristused (I kd, tl 58).
  83. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu hinnangul O.S-i süü kuriteo toimepanemisel sanktsiooni keskmise määra lähedale. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja varasema karistatuse puudumist, võib kohtu hinnangul mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Seega mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.
  84. Kuna O.S-i ei ole varem karistatud ja tema kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt mõistab ta toime pandud teo tõsidust, on kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eesmärke jättes mõistetud vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. (III) TSIVIILHAGI
  85. Kannatanu J. M on esitanud tsiviilhagi süüdistatav O.S-i ja tsiviilkostja Xxxxi vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt mõista välja solidaarselt lennupiletite hüvitis summas 160 eurot ja täiendav mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel arvestades juba hüvitatud 1500 eurot. Lisaks palub kannatanu mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt välja viivised alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. Kannatanu esitas nõuded alternatiivselt

§ 1043, § 1045 ja § 1050 alusel (kahju õigusvastane tekitamine) või § 1056 ja § 1057 alusel (riskivastutus). 55. Kr

MS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 56.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 57.

§ 1045

lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega (punkt 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (punkt 7). Kohtupraktika kohaselt võib tegu olla õigusvastane

§ 1045

lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-7-13, p 18). 58.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju tekitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

  1. Liikluskindlustuse poliisist nr xxxx tuleneb, et tsiviilkostja Xxxx oli süüdistuse sisuks oleva teo toimepanemise ajal süüdistatava kindlustusandja (I kd, tl 59). Tsiviilkostja vastutus kahju hüvitamiseks tuleneb LKindlS §-st 12, millest tuleneb, et kindlustusandja kohustub hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule samas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 32 lg 1 sätestab, et kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest 12 1-20-1414 või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. LKindlS § 32 lg-s 3 on sätestatud mittevaralise kahju hüvitiste eelduslikud summad, kuid need ei ole kohtule siduvad.
  2. Kahju hüvitamise nõude võib

§ 521

lg 1 alusel esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu. Kahju tekitaja ja tema kindlustusandja on

§ 521

lg 2 esimese lause järgi kannatanu ees solidaarvõlgnikeks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-7-13, p 26). Varalise kahju nõue
  3. Tsiviilhagi kohaselt oli kannatanu J. Mal planeeritud külaskäik elukaaslase juurde xxxx ajavahemikul 18.–
  4. august
  5. Kuna ta viibis haiglaravil, siis ei saanud ta xxxx lennata ja lennupiletite maksumust talle ei tagastatud. Lennupiletite maksumus oli 1730 xxxx ehk ca 160 eurot. Kannatanu palub hüvitada kasutamata jäänud lennupiletite maksumuse summas 160 eurot. 62.

§ 128

lg-st 2 tuleneb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 63. Tegemist on otsese varalise kahjuga

§ 128lg 3 tähenduses.

Kohtule on kahju tekkimise tõendamiseks esitatud lennupiletid (I kd, tl 45-46). Nendelt nähtub, et kannatanul oli lennupilet

  1. augustil 2018 toimuvale xxxx lennule ja samuti
  2. augustil 2018 toimuvale xxxx lennule. Esitatud dokumendilt nähtub piletite maksumus 1730 xxxx. (Kuigi esitatud dokumendid on osaliselt võõrkeelsed, on kohtuotsuse tegemise jaoks oluline mõistetav tõlketa (lennu alguspunkt ja lõppsiht, lendude toimumise kuupäev, reisija, lendude maksumus. Kohtuistungil ei esitanud pooled vastuväiteid tõlke puudumisele, vt II kd, tl 54)).
  3. augusti
  4. a kehtis valuutakurss 1 eurot = 10.49 xxxx (vt eestipank.ee/valuutakursid), mistõttu vastab 1830 xxxx ca 164,9 eurot. Seega ei ületa kannatanu nõutav 160 eurot kaotsiläinud lennupiletite väärtust.
  5. Kannatanu viibis liiklusõnnetuse järgselt haiglaravil 16.–
  6. augustil 2018 ja seejärel kuus kuud haiguslehel. Seega ei olnud kannatanul võimalik liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse tõttu reisile minna ja kahju on tekkinud.
  7. Tekkinud kahju on

§ 1043ja § 1045 lg 1 p-dest 2 ja 7 tulenevalt õigusvastane.

Kahju on põhjustatud liiklusnõuete rikkumisega ja kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. 66.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süüdistatav ei ole 13 1-20-1414 tõendanud süü puudumist.

  1. Tsiviilkostja esindaja on seisukohal, et tsiviilkostjal kui kindlustusandjal ei ole liikluskindlustuse seadusest tulenevat kohustust hüvitada lennupiletite kulu summas 160 eurot. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes samas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Tsiviilkostja esindaja viitab LKindlS § 33 p-le 12, millest tulenevalt ei hüvitata liikluskindlustuse seaduse alusel kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping. Tsiviilkostja esindaja märgib, et liiklusreeglite täitmise eesmärgiks on ohutu ja sujuva liikluse tagamine. Liiklusõnnetuse tõttu kasutamata jäänud lennupiletite kulu ei ole kahju, mille ärahoidmine oleks liiklusreeglite täitmise eesmärgiks.
  2. Kohus tsiviilkostja esindajaga ei nõustu. On tõsi, et liiklusreeglid on suunatud ohutu liikluse tagamisele, aga seeläbi on nende eesmärk ka liikluses osalejate tervise ja vara kaitse. Liiklusreeglite rikkumise tagajärjel on süüdistatava poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustused, mistõttu ei olnud tal võimalik minna planeeritud reisile. Tegemist on isiklikus elus tehtud plaaniga, milleks kannatanu tegi kulutusi, kuid mida liiklusõnnetuse tagajärjel realiseerida ei saanud. Kohtu hinnangul ei kuulu see kahju LKindlS § 33 p-s 12 sätestatud erandi alla. See ei ole võrreldav LKindlS § 33 p-s 12 sätestatud näitega, mil hüvitamata jääb kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping.
  3. Seega rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ja mõistab

§ 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7, § 127 lg 1, § 128 lg-te 2 ja 3 alusel süüdistatavalt ning LKindl

S § 24, § 32 lg 1,

§ 521

lg-te 1 ja 2 alusel tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 160 eurot. Mittevaralise kahju nõue

  1. Tsiviilhagi kohaselt (kokkuvõtvalt) ei ole kannatanu liiklusõnnetusest saadud vigastustest täielikult taastunud. Samuti on ta pidanud loobuma hobidest tervislikel põhjustel. Kannatanu oli haiglaravil 16.–
  2. august 2018 ja viibis seejärel haiguslehel 6 kuud. Tööle naases kannatanu veebruaris 2019, töötas töökoormusega 0,
  3. Esimesed kuud olid äärmiselt rasked. Ta on läbinud taastusravi. Igapäevaselt tuleb teha füsioteraapia harjutusi. Ta ei saa tõsta raskusi, mistõttu on igapäevaelus sõltuv kõrvalisest abist. Ta on töökohta vahetanud ja alates
  4. novembrist 2019 töötab kodule lähemal. Liiklusõnnetuses saadud trauma tagajärjel on intiimelu võimatu, kuna tekitab valu. Seetõttu oli kannatanu sunnitud lahku minema oma elukaaslasest. Igapäevaselt tuleb lisaks füsioteraapia sessioonidele ja raviõimlemisele vees sooritada võimlemisharjutusi, et leevendada valu seljas, kaelas ja tagada keha liikuvus. Pikalt istumine ei ole võimalik ja magamine on häiritud. Ta vajab regulaarset massaaži ja kasutab valuvaigisteid. 71.

§ 128

lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 72.

§ 127

lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva 14 1-20-1414 kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 73.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 74. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.

§ 130

lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st. tema eeldatavat „valu suurust“ (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 13).
  3. Kannatanu kohtus antud ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse järgselt viidi ta haiglasse. Haiglas viibis ta neljapäevast esmaspäevani. Seejärel oli ta pool aastat haiguslehel, pidi olema kodus pikali. Haiglas otsustati, kas teha operatsioon või mitte. Otsustati mitte teha, kuid seetõttu pidi kannatanu olema mitu kuud pikali. Kaks kuud ta ei tohtinud liikuda ja pidi pikali olema. Istumise ja seismise asend oli keelatud. Kahe kuu pärast hakkas ta uuesti liikuma. Selle ajaga tema lihaskorsett atrofeerus praktiliselt. Taastusravi hakkas 4 kuu pärast, kui ta oli võimeline seal käima. Algul läks ta sinna taksoga, oli pikali tagaistmel. Siis ostis automaatkäigukastiga auto. Avarii on täiesti muutnud tema elu, nii isiklikku kui ka spordiga tegelemist. Tal olid erinevad hobid. Ta tegeles modellindusega, sai disainerite riideid selle eest. Tema õde on pulmadisainer ja tema oli õe firma nägu. Kannatanu osales näitustel, käis välisriikides ja esitles modellina õe kleite. Enam sellega tegeleda ei saa, see nõuab väga head füüsilist vormi, ta ei saa enam kontsakingasid kanda ja kleidid on rasked. Enne tegeles ta aastast 2009 triatloniga. Joosta enam ei saa, sest valus on. Saab jalutada. Ilmselt elu lõpuni jääb tundlikuks. Saab ujuda. Jalgrattaga hakkas sõitma alates sellest suvest. Ei saa raskeid asju tassida. Elukaaslasega läks suhe katki umbes pool aastat pärast avariid. Partner toetas teda taastumisel ja rehabilitatsioonil. Aitas kannatanut, kui ta voodis oli ja kõik need protseduurid, pesemine, vetsus käimine, pampersid jne. Kannatanu tundis, et elukaaslane ootas kiiremat paranemist. Intiimelu oli kannatanu jaoks võimatu. Siis vastastikusel kokkuleppel nad läksid lahku. Enne olid nad koos olnud poolteist aastat ja neil oli kokkulepe, et kannatanu kolib xxx (elukaaslane xxxx) ja jääb sinna elama. Pärast liiklusõnnetust on kannatanu pidanud vahetama töökohta. Kui juhtus avarii töötas ta spaahotellis müügiosakonnas. Enne töötas ta lastekaitsespetsialistina ning põles läbi. Ta otsustas muuta oma suunda ja töö valdkonda. Ta hakkas tegema karjääri hotellinduses. Siis läks ta madalamale palgale ja ta tahtis valdkonda muuta. Kõigepealt töötas ta administraatorina, siis sai palgatõusu ja töö müügiosakonnas. Siis toimus avarii. Viis ja pool kuud ta oli kodus. Siis läks ta tööle 0,8 koormusega, sest istuda oli valus. Kolmapäev oli vaba, siis ta oli pikali. Ka nädalavahetustel oli pikali. Aga sõit oli 15 1-20-1414 spaahotelli liiga pikk ja kannatanu pidi otsima töö kodu lähedal. Ta leidis töökoha sotsiaalhoolekande spetsialistina. Seal on suurem palk kui spaahotellis. Aga see valik sai tehtud, sest ta ei saanud enam tervise tõttu endisel töökohal tööl käia. Esimene aasta olid kannatanul õudsed unenäod, kus ta nägi, et sattus jälle avariisse. (II kd, tl 51-53).
  4. Kannatanu ütlused on kooskõlas kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (SA PõhjaEesti Regionaalhaigla, xxxx OÜ ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisid). Dokumentidest nähtuvalt diagnoositi kannatanul pärast liiklusõnnetust põhihaigus L5 lülikeha nimmelülimurd, kaasuvad haigused vasakul III-IV sõrmede hulgimurd. Ta oli haiglaravil 16.–
  5. augustil 2020, seejärel viibis haiguslehel 6 kuud. Kohtule esitatud meditsiinidokumentidest nähtub, et kannatanu on järjepidevalt kurtnud valu seljas (nt I kd, tl 47). Talle kohaldati valuravi. Käis traumatoloogi, taastusarsti, füsioterapeudi, psühholoogi juures. Novembris 2018 kaebused alaseljavalule, radikulaarsed kaebused sõrmede osas kangus. Lülisamba toestuseks kandis korsetti. Valuvaigisteid igapäevaselt ei vajanud detsembris 2018 (kanne
  6. detsembril 2018). Püsivad lihaspinged alaseljas, füsioteraapia foonil vähenevad. Kõndida saab normaalselt, magamine eelnevaga võrreldes rahulikum.
  7. jaanuaril 2019 tehtud kanne, et häirivad valud alakõhus ja alaseljas. Valusid nüüd rohkem. Võtab medikamenti, ei aita piisavalt.
  8. jaanuaril 2019 vajas veel valuravi. Tööle läks kannatanu
  9. veebruaril
  11. aprillil 2019 kanne, et kannatanu tuli visiidile jätkuvalt püsivate kaebustega alaseljavalule. Lisaks ka vasema käe III sõrm valulik, seal olnud murd. Soovituslik jätkata taastusraviga, vajadusel valuravi.
  12. mail 2019 kanne, et kannatanu käib tööl väiksema koormusega, kuna pikalt istumine põhjustab valu. Ei saa hüpata, joosta (tegevused, mis on seotud raputamisega), suguelu elamine põhjustab valu, raskusi valmistab autoga sõit. Saab sõita automaatkäigukastiga. Jätkuvad avariiga seotud psühholoogilised probleemid – mäluga probleeme, hirmutunne. Plaanis uus taastusraviarsti kontroll. Teeb kodus ise soovitatud harjutusi. Aeg-ajalt tarvitab valuvaigisteid. Püsib pidev ebamugavus. Sporti teinud pole. Muu leid: küfootiline hoiak, sirgelt seismine nõuab pingutust. Painutused ette piiratud. Seljalihased kõhetunud.
  13. mail 2019 kanne: püsivad valud alaseljas, elukvaliteet halb, ei saa joosta, hüpata, kanda raskusi, elada seksuaalelu. Emotsionaalselt raske periood fooniks. Obj. Kõnd rahuldav, ka kandadel-varvastel. Jõud jalgades hea. Kaelas liikuvus tastunud. Õlaliigestes fn. normis. Seljas liikuvus mõõdukalt piiratud ette-taha kallutustega. Korsetti kandis kolm kuud (I kd, tl 47-54).
  14. Kuna mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, tuleb arvestada ka sellega, milliseid hüvitisi on sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud. Riigikohtu õigusteabeosakond on
  15. aastal koostanud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  16. aastal.“ Analüüsile lisatud tabelist nähtub, et kriminaalasjades jäi raske kehavigastuse tekitamisena kvalifitseeritud (KarS § 118) kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014–2016 vahemikku 420 eurot kuni 50 000 eurot. Näiteks mõistis kohus kriminaalasjas nr xxxx kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 10 000 eurot. Kannatanule löödi pudeliga pähe, millest tekkisid näovigastused ja hilisemad armid, mis vajasid kosmeetilist operatsiooni. Kriminaalasjas nr xxxx mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahju hüvitise summas 7 000 eurot. Kannatanule löödi jalaga näkku ja tal tekkis peatrauma ja ninaluu murd. Kriminaalasjas nr xxxx mõistis kohus kannatanule 10 000 euro suuruse hüvitise. Kannatanut löödi pea piirkonda, millega põhjustati kannatanule pikaajaline teadvusehäire, 16 1-20-1414 peaajupõrutus ja kannatanu jäi 100% töövõimetuks. 20 000 euro suuruse hüvitise mõistis kohus olukorras, kus kannatanu kaotas katkise pudeliga löömise tagajärjel ühe silma (kriminaalasi nr xxxx) ja 50 000 euro suuruse hüvitise olukorras, kus alaealist kannatanut korduvalt väärkoheldi, millega tekitati talle eluohtlik kehavigastus (kriminaalasi nr xxxx).
  17. Liiklussüütegude puhul jäid mittevaralise kahju hüvitised viidatud analüüsi kohaselt vahemikku 1000 eurot kuni 50 000 eurot. Liiklusõnnetusega raskete kehavigastuste tekitamisel mõisteti hüvitis 5000 eurot (kriminaalasi xxxx). Hüvitised 10 000 eurot mõisteti asjades, kus kannatanule tekitati eluohtlikud tervisekahjustused (xxxx, xxxx, xxxx, xxxx). Näiteks joobes juhtimise ja kiiruseületamise tõttu põhjustatud liiklusõnnetus, milles sai eluohtlikke vigastusi (kaelalülimurd, rangluu- ja abaluumurd, roidemurd, peaajupõrutus) ees liikunud auto juht, määrati kahju hüvitiseks 15 000 eurot (xxxx).
  18. Riigikohtu õigusteabeosakonna
  19. aastal koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
  20. aastal“ nähtuvalt jäid mittevaralise kahju hüvitised kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise korral 200 euro ja 17 000 euro vahele. Viimati mainitud hüvitis mõisteti tsiviilasjas nr xxxx (kukkumine läbi tribüüni, mis põhjustas 3 luumurdu lülisambas ja roidemurru. Püsiv töövõime kaotus 50%).
  21. Tsiviilhagis viidatakse mitmetele 2013.–
  22. a tehtud kohtulahenditele, milles väljamõistetud hüvitised olid vahemikus 10 000 eurot – 30 000 eurot. Tsiviilkostja esindaja leiab, et hagis viidatud kohtupraktika ei ole kõnesoleva juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane, sest tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega. Tsiviilkostja esindaja
  23. mai
  24. a vastuses toodud vastuväiteid on osaliselt põhjendatud. Praeguses asjas, erinevalt osadest hagis viidatud kohtuasjadest, ei tuvastatud kannatanul töövõimetust, puuet ega eluohtlikke tervisekahjustusi. (Kriminaalasja xxxx otsusest ei nähtu põhjendusi.)
  25. Küll aga on kohtu hinnangul käesoleva asjaga võrreldavad kriminaalasja nr xxxx asjaolud. Viru Maakohtu
  26. märtsi
  27. a otsusega (lühimenetluses) mõisteti kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju hüvitised vastavalt 12 000 eurot ja 10 000 eurot. Ühele kannatanule põhjustati raske tervisekahjustus, mis ületas 4 kuud: lülisamba esimese nimmelüli kompressioonimurd seljaaju kahjustuseta. Ka teisele kannatanule põhjustati raske tervisekahjustus, mille kestvus ületas 4 kuud: haav vasaku põlveliigese esipinnal, marrastus paremal põlveliigesel, marrastus paremal rinnal, vasaku küünarliigese rohkem kui kahe fragmendiga kinnine murd,
  28. ribi murd vasakul ja lülisamba esimese nimmelüli ristjätke murd; puusaluude murrud. Esimene kannatanu oli ca 10 päeva haiglaravil, misjärel pidi kolm kuud olema kodusel ravil ja vältima istumist. Ta pidi tarbima valuvaigisteid. Vigastused ei võimalda tal joosta, hüpata ega raskuseid tõsta. Teisele kannatanule tehti mh korduvalt operatsioone.
  29. Mõnevõrra on võrreldavad ka tsiviilkostja esindaja
  30. mai
  31. a vastuses viidatud kohtuasjade asjaolud. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti Harju Maakohtu
  32. augusti
  33. a otsusega kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 5 000 eurot (lühimenetlus). Kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud eluohtlik, kuid kestusega üle 4 kuu. Tal tuvastati pea, kehatüve ning parema ülajäseme ja mõlema alajäseme tömptrauma. Talle tehti kuus operatsiooni, seitsmes oli asja menetlemise ajal tulemas. Sporditegemine oli 17 1-20-1414 keelatud.
  34. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti Pärnu Maakohtu
  35. veebruari
  36. a otsusega kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitiseks 5 000 eurot (kokkuleppemenetlus). Kannatanul olid tervisekahjustused, paranevad kauem kui 4 kuud: parema silmakoopa murrud, niudeluu tiiva murd,
  37. ja
  38. nimmelüli parema ristjätke murd,
  39. nimmelüli lülikeha murd ja parema õlaliigese luksatsioon, samuti parema aksillaarnärvi vigastus ja selle tagajärjel tekkinud parema deltalihase atroofia.
  40. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti Harju Maakohtu
  41. detsembri
  42. a otsusega kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 5 000 eurot (kokkuleppemenetlus). Kannatanule tekitati tervisekahjustused kestvusega üle nelja kuu: parema rangluu välimise otsa nihkega põikimurd, parempoolse ristluu nihkega murd, parema häbemeluu mõlema haru murd ning verevalum ja haav paremal pool kiiru piirkonnas.
  43. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti kannatanu kasuks Tartu Maakohtu
  44. mai
  45. a otsusega mittevaralise kahju hüvitis 6 400 eurot (kokkuleppemenetlus). Kannatanule tekitati tervisekahjustus kestvusega vähemalt neli kuud: vasaku õlavarreluu diafüüsi killunenud murd, parema sääreluu diafüüsi killuga murd ja samal kõrgusel parema pindluu nihkega ristimurd, parema sääreluu mediaalse pekse liigesesisese murd ja lateraalse pekse murd, vasaku sääre lateraalse pekse killustunud murd ja mediaalse pekse murd suure fragmendina ning põrutushaav ja verevalum peas.
  46. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti kannatanule Harju Maakohtu
  47. oktoobri
  48. a otsusega mittevaralise kahju hüvitis summas 18 000 eurot. Kannatanule tekitati I ja II kaelalüli vasakpoolse ristijätke murd ning I-II kaelalüli vahelülilise liigese osaline nihestus, parema abaluu killunenud murd, parempoole I-XI roide hulgi murrud, VIII ja IX rinnalüli parempoolse ristijätke murd, parema ja vasaku kopsu rebendid ja põrutus; roidemurdude ja kopsuvigastuste tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Vigastused olid eluohtlikud.
  49. Kriminaalasjas nr xxxx mõisteti Harju Maakohtu
  50. jaanuari
  51. a otsusega kannatanule mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot. Tegemist oli raske tervisekahjustusega, kuid kuna tegemist on resolutiivotsusega, siis põhjendusi otsusest ei nähtu.
  52. Kohtu hinnangul on eelviidatud kriminaalasjade asjaolud üldjoontes võrreldavad käesoleva kriminaalasja asjaoludega, seejuures on mõnel juhul tegemist ka kergemate vigastustega kui J. Mal. Enim on võrreldavad kriminaalasja nr xxxx asjaolud (
  53. a hüvitised 12 000 eurot ja 10 000 eurot lühimenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsustest on keerukas välja lugeda kohtu seisukohta välja mõistetud hüvitiste osas. Väljamõistetavad summad sõltuvad kannatanu taotletust (kohus ei saa omal algatusel hüvitisi suurendada).
  54. Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. oktoobri
  56. a otsus asjas xxxx, p 31). Statistikaameti andmetel oli
  57. aastal brutokuupalk 1 221 eurot,
  58. aastal 1 310 eurot,
  59. aastal 1 407 eurot ja juunis
  60. a 1 486 eurot (vt xxxx). Kohtu hinnangul annab keskmine brutokuupalga tõus indikatsiooni ühiskonna heaolu kasvust ja raha väärtuse muutusest. 18 1-20-1414
  61. Kohus, hinnates süüdistatava rikkumise raskust ja ulatust, võtab arvesse, et liiklusseaduse rikkumised, mis on kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega põhjuslikus seoses, olid tahtlikud. Samas ei olnud süüdistatava tahtlus suunatud kannatanule tervisekahjustuste tekitamisele. Kohus arvestab, millist mõju on tekitatud tervisekahjustused kannatanu elule avaldanud. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt põhjustati kannatanule
  62. nimmelüli lülikeha kompressioonmurd ning vasaku käes III ja IV sõrme lähimise lüli murd. Tervisekahjustuse paranemise kestus ületab 4 kuud (I kd, tl 42). Ekspert A. Viitso selgitas kohtuistungil, et kannatanu
  63. nimmelüli murru raskus oli raskuselt n-ö eelviimane (A3, kokku on neid A4) (II kd, tl 66 p). Kannatanu pidi viibima viis päeva haiglas ja kuus kuud haiguslehel. Tööle naastes ei saanud töötada täiskoormusega. Tervisekahjustused on põhjustanud talle pikaajalist valu. Esimesed kuud pidi ta olema selili olekus. Ta on pidanud saama pikaajalist ravi, käima erinevate arstide juures, tegelema taastusraviga. See on kõik olnud raske ka vaimselt. Kuigi tema seisund on praeguseks parem, ei ole kannatanu lõplikult paranenud ja tervisekahjustus jääb tema elu edasi mõjutama. Tema elukvaliteet on langenud. Pikaajaline istumine tekitab jätkuvalt valu. Ta on pidanud loobuma hobidest (triatlon, jooksmine, modellindus) ja vahetama töökohta. Kohtu hinnangul ei oli määrav, kas kannatanu sissetulek on uuel töökohal suurenenud, sest ta on pidanud tervisekahjustuste tõttu loobuma meelepärasest töökohast. Arvesse tuleb võtta ka tervisekahjustuste mõju kannatanu isiklikule elule. Kannatanu ütluste kohaselt, mida kinnitavad ka meditsiinidokumendid, oli tervisekahjustuste tekitamise järgselt intiimelu elamine võimatu. Kannatanu väitis, et see on avaldanud mõju tema suhtele elukaaslasega ja suhe on lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et osutatu asjaolu kannatanu isiklikule elule negatiivset mõju avaldas.
  64. Kahju on

§ 1043ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 alusel õigusvastane.

Süüdistatav ei ole tõendanud süü puudumist. 92. Eeltoodud asjaoludel, võttes mh arvesse varasemat kohtupraktikat ja ühiskonna heaolu taset, aga ka seda, kuidas põhjustatud tervisekahjustus on kannatanu elu mõjutanud, on kohtu hinnangul kannatanule välja mõistetav mõistlik mittevaralise kahju hüvitis summas 14 000 eurot. Arvestades, et kannatanule on makstud mittevaralise kahju hüvitist summas 1 500 eurot, mõistab kohus

§ 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7, § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5 alusel süüdistatavalt ja lisaks LKindl

S § 24, § 32 lg 1,

§ 521

lg-te 1 ja 2 alusel tsiviilkostjalt solidaarselt täiendavalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 12 500 eurot. Riskivastutus 93. Kannatanu esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivselt ka

§ 1056ja § 1057 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 1056

lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Kohus peab nõude alternatiivse õigusliku põhjenduse olemasolul kontrollima nõuet mõlemal alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-713, p 17; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 3-2-1-90-14, p 11). Riigikohus on samuti selgitanud, et juhul, kui kannatanu nõude põhjendatust on võimalik kontrollida kahel võimalikul alusel – süül põhineva deliktilise vastutuse ja riskivastutuse alusel – peab kohus selgitama välja hageja seisukoha eri vastutuse liikide kohaldamise kohta. Sealhulgas peab kohus selgitama välja selle, kas hageja järjestab võimalikud nõude alused või 19 1-20-1414 jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a otsus asjas nr 32-1-169-10, p 11). Hagist nähtub kannatanu materiaalõiguslike nõuete järjestatus. Kuigi kannatanu palub kontrollida nõuet alternatiivselt mõlemal materiaalõiguslikul alusel, vastutab kannatanu hinnangul süüdistatav tekitatud kahju eest lepinguvälise deliktiõigusliku vastutuse normide alusel. Kuna kohus kannatanu esindajaga ses osas nõustub, puudub vajadus kontrollida täiendavalt konkureeriva materiaalõigusliku nõude eelduste olemasolu. Viivis
  7. Kannatanu on esitanud

§ 100

, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kõrvalnõude rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. Hageja taotleb viivise arvestamist alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest. 95.

§ 113

lg 1 ls 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 96.

§ 113

lg 2 ls 1 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 97.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
  3. Alates
  4. juulist 2016 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär olnud 0,00% (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega on

§ 113lg 1 alusel kohaldatav intressimäär 8% aastas (0,00% + 8%).

  1. Kannatanu taotleb viivise arvestamist alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest. Kohus võttis hagi menetlusse
  2. mai
  3. a määrusega.
  4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatav O.S-ilt ja tsiviilkostja Xxxxilt (registrikood xxxx) solidaarselt kannatanu J. M kasuks välja viivise alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmise päevast (
  5. mai 2020) kahju hüvitiselt 12 660 eurot (vt resolutsiooni punkti 4) TsMS § 367 ja

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitise täieliku tasumiseni. (IV) MENETLUSKULUD 101. Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse sama seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 182 lg-st 2 tuleneb, et tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest 20 1-20-1414 tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
  2. Kannatanu esindaja on esitanud taotluse jätta kannatanu menetluskulud solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja või Eesti Vabariigi kanda. Taotlusele lisatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on kannatanu esindajal kulunud kannatanule kriminaalasjaga seonduvalt õigusabi osutamisele 23,15 tundi. Kohtu hinnangul saab seda käsitada õigusabikulu tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastava dokumendina (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 1-19-31, p 27). Vandeadvokaadi tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Kannatanu menetluskulud kriminaalasjas osutatud õigusabiteenuse koondtasuna kokku on 2 778 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on võimalik seda pidada täies ulatuses mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses.
  5. Kuluarvestusest nähtub, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud ja kui palju aega on toiminguteks kulunud. Kokkuvõtvalt on esindajal kulunud aega seoses kannatanu ülekuulamisega politseis, kannatanuga arutelule, kriminaaltoimiku analüüsile, e-kirjade koostamisele, prokuröriga arutelule, tsiviilkostja kaasamise taotluse ja tsiviilhagi koostamisele ja kaitseaktiga tutvumisele kokku 12,4 tundi. Kohtumenetluses eelistungil osalemisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kannatanu esindamisele asja kohtulikul arutamisel on esindajal kulunud 10,75 tundi. Kohtu hinnangul on tehtud toimingud kriminaalasjas vajalikud ja nendele kulunud aeg mõistlik.
  6. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-11-67-13, p 11).
  9. KrMS § 182 lg-st 2 tuleneb, et tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  10. Kannatanu esindamine kriminaalmenetluses on lahutamatult seotud tsiviilhagi esitamise ja selle menetlusega. Kuluarvestusest ja esindaja vormistatud dokumentidest nähtuvalt on suur osa toiminguid seotud just tsiviilhagi koostamise ja menetlemise ettevalmistamisega ning esindamisega kohtus. Kuna kohus rahuldab hagi solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja vastu, mõistab kohus süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu menetluskulud summas 2 778 eurot välja solidaarselt.
  11. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas tehtud liiklusekspertiisi kulu on 457 eurot (I kd, tl 38) ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu on 84 eurot (I kd, tl 43). 21 1-20-1414
  12. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 876 eurot.
  13. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse määrata kindlaks ja mõista süüdistatava kasuks välja menetluskulud summas 2 470,60 eurot (valitud kaitsjale makstud tasu). Sellele lisandub
  14. septembri
  15. a istungil osalemisega seotud kulu. Kuna kohus mõistab süüdistatava talle esitatud süüdistuses süüdi, puudub KrMS § 180 lg 1 järgi alus taotluse rahuldamiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
  16. Eeltoodu alusel mõistab kohus süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 alusel kriminaalmenetluse kuludena ekspertiiside kulud ja sundraha kokku summas 1 417 eurot. Arvestades, et kohus mõistab süüdistatavalt välja ka kannatanu kasuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitise, samuti kannatanu menetluskulud, määrab kohus süüdistatava varalist seisundit (kuupalk 1100 eurot ja poeg ülalpidamisel) ning resotsialiseerumise väljavaateid arvestades KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumise ositi igakuiselt 12 kuu jooksul.
  17. Kriminaalasja materjalide juures olevad CD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik muudetud Rkk 17.03.21 otsusega 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.