Obsah (6)

§ 168§ 430§ 428§ 432§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6596 Tsiviilasi N.N hagi J.T ja U.B vastu kaasomandi jagami

§ 168lõikega 3 jäävad kõigi poolte menetluskulud kulutusi kandnud poole enda kanda.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Tagastada N.N-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot hageja arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD
6. Tartu Maakohtu menetluses on N.N-i hagi J.T ja U.B vastu kaasomandi lõpetamiseks.
7. Pooled esitasid
8. aprillil 2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning paluvad selle kinnitada kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromiss on sõlmitud tingimusel, et kõik selle üksikud tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 5 sisust. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid nõuded ega kohustusi seoses lõpetatud kaasomandi ja selle jagamisega, välja arvatud need, mis ei tulene otseselt käesolevast kompromissist. KOHTU SEISUKOHT 2 3. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 430

lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 6.

Pooled kannavad

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromissilepingule. 7. Hageja on taotlenud poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist kontole, millelt see tasutid.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud enda kontolt AS-s Swedbank riigilõivu 910 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, tuleb pool tasutud riigilõivust ehk 455 eurot tagastada hageja taotlusel hageja arvelduskontole AS-s Swedbank. 8.

§ 661lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kokku leppinud, et loobuvad käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3