← Eesti

2-14-7387/66

Tsiviilasi nr: 2-14-7387 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2017, Tallinn Ts

§ 150

lg 1 kohaselt 3 aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi aegumise tähtaja alguseks tuleb lugeda 20.10.2010, mil ekspert AB Tallinna mnt 99, Pärnus elamu ülevaatuse tegi. Nõude aegumise seisukohast ei ole oluline, et 20.10.2010 ei olnud hagejale tekkinud veel kogu väidetav kahju, mille hüvitamist hageja hagiavalduses nõuab. Lähtuma peab kahju ühtsuse printsiibist, mis tähendab, et niipea kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (st selles osas on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud), muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. 12. Hageja teadlikkust talle väidetavalt tekkinud ja potentsiaalselt tulevikus tekkivast kahjust 20.10.2010 kinnitab ka see, et hageja on Tallinna mnt 99 asuva elamu 3

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 üleujutuste teemal Maanteeametiga olnud kirjavahetuses juba alates 13.05.
  1. Lisaks näitab üleujutust kohtu poolt määratud eksperthinnangu lk 19 olev foto nr 15, mis on väidetavalt jäädvustatud kuu aega enne AB’i poolt teostatud ülevaatust ehk 22.09.2010 ning millel on näha endise kraavi kohal olev vesi. Hageja pidi olema 20.10.2010 teadlik ka sellest, kes võiks olla talle väidetavalt tekkinud kahju eest vastutav. Aegumise seisukohast ei ole oluline, kas kannatanu teab kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid või mitte, tal peab olema üksnes küllalt infot selleks, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi. Eksimus õiguslikus hinnangus teada olevatele asjaoludele ei ole oluline. 20.10.2010 oli hagejal teada, kes on tee omanik ning kes teetöid teostas, kuid hagi ei esitanud hageja kummagi vastu. Seega aegus hagi kostja vastu
  2. aastal.
  3. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et aegumist tuleks hakata arvestama ehitustööde lõppemisest, ka ei nõustu kostja hageja väitega nagu oleks pooled pidanud omavahel läbirääkimisi, mistõttu aegumistähataja kulgemine poolte vahel peatus kuni 17.06.2013.a.

§ 167

lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja 03.05.2013.a. kirjas, millele Majandusja kommunikatsiooniministeerium 17.06.2013.a. vastas, ei ole aga hageja esitanud mingisugust nõuet, mille üle saaks läbi rääkida. Ka Maanteeametile ei olnud hageja enne hagiavaldust esitanud selget nõuet koos kahjustatud vara ja selle vigastuste täpse kirjeldamisega ning kahju suuruse kalkulatsiooniga, mille hüvitamise üle oleks võidud läbirääkimisi pidada. Samuti ei ole Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rääkinud oma 17.06.2013.a. kirjas midagi riigi vastutusest, vaid on andnud hageja arusaamatutele kirjadele üldistavaid selgitusi.

  1. Hageja seisukoht, et väidetavad läbirääkimised lõppesid 17.06.2013.a. on seda kummastavam, et hageja on ühtlasi väitnud, et Majandusja kommunikatsiooniministeerium on 26.11.2012.a. hageja nõuet tunnustanud ja seoses sellega on aegumine katkenud. Kui Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hageja arvates 26.11.2012.a. selgesõnaliselt tunnistas, et riik on vastutav, siis miks pidid poolte vahel läbirääkimised jätkuma kuni 17.06.2013.a. Maanteeamet on seisukohal, et tegelikkuses mingisuguseid läbirääkimisi ei olnud ja veelgi vähem on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hagejapoolset nõuet tunnustanud. Nõude tunnustamine eeldab tahteavaldust, millest järeldub tahe nõude olemasolu tunnistada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 26.11.2012.a. kirjast ei ole võimalik välja lugeda niisugust selgesõnalist kostja vastutuse tunnistamist.
  2. Kostja hinnangul puudub hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostja poolt kraavi likvideerimise vahel ka põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et kohtu poolt tellitud eksperthinnanguga ja eksperdi küsitlemisega kohtuistungil leidis tõendamist, et maja on vana ja amortiseerunud ning oli seda juba 1951.aastal ja 1963.aastal, olulisi parendusi maja olukorra parendamiseks ja selle säilimiseks hageja teinud ei ole, üleujutused hageja kinnistul on toimunud juba ammusest ajast ega ole seetõttu tingitud kostja poolt tee ja hageja kinnistu vahelise kraavi likvideerimisest.
  3. Kostja leiab ka, et hageja ja tee vahelise kraavi likvideerimine ei ole ebaseaduslik seetõttu, et H.K-l kadus võimalus kraavi juhtida ebaseaduslikult oma majandushoone katuselt tulevat sadevett. Sadevee juhtimine kraavi võis küll hageja kinnistul veekoormust vähendada, kuid selleks, et kraavi likvideerimine saanuks talle kahju tekitada, pidanuks tal olema ka õigus oma sadevett sinna kraavi juhtida.
  4. Maanteeameti seisukoha kohaselt tuleb arvestada ka sellega, et aadressil Tallinna mnt 99, Pärnus pinnasevee tase ongi sügiseti ja kevadeti kõrge, pinnasekalle soosib pinnasevee ja kinnistul oleva sadevee liikumist Tallinna mnt 99 poole ning kinnistule 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 valgub naaberkinnistutelt sade-, vihma- ja lumesulamise vett, mida kinnitas kohtus küsimustele vastates ka ekspert. Ka väidetavate üleujutuste üheks võimalikuks põhjuseks on asjaolu, et hageja on rajanud ebaseadusliku WC imbväljaku riigimaaks olevale naaberkinnistule, mis on veeseaduse § 241 lg 9 kohaselt keelatud.
  1. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahjuhüvitis 96 404 eurot on ebamõistlikult suur ja ei vasta VÕS § 132 lg 3 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile, sest tõenäoliselt ei maksa hageja kinnistu koos sellel asuva hoonega nii palju kui ta kostjalt kahjuhüvitist välja palub mõista. Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et hageja elamu on kasutusele võetud 1900.a, selle netopind on 58,5 m2, elamu kuluvusprotsent oli
  2. aastal 50 % ning elamus ei ole tehtud olulisi parendusi viimase
  3. aasta jooksul. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel saab Pärnus uue ja suurema maja osta 62 000 euroga.
  4. Ekspertiisiaktis välja toodud ehitustööde hinnanguline maksumus 37 074 eurot ei arvesta elamu kulumit ning muid elamul tekkinud kahjustuste põhjuseid, millisteks on madal vundament, katuselt tulevate sadevete valgumine otse vundamendi äärde ja alla, põranda rajamine otse maapinnale, põrandate kaetus linoleumiga, mis takistab põrandate kuivamist jne. Nimetatu on kahju hüvitamise vähendamise aluseks VÕS § 139 lg 1 alusel, sest see on hageja enda osa talle väidetava kahju tekkimisel.
  5. Hageja nõude osas, mõista talle välja kahjuhüvitis ülemäärase müra eest hageja kinnistul. leiab kostja, et AÕS § 143 lg 2 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda mõistlikku hüvitist müra eest üksnes juhul, kui müra levimine kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist ning mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada. Mürataseme vähem kui 2 dB suuruses ületamist ei saa pidada oluliseks hageja kinnisasja kasutamist takistavaks asjaoluks, mistõttu ei ole H.K-l õigus nimetatu eest hüvitist nõuda või vähemalt mitte 10 000 euro suuruses nagu soovib hageja. Esimese astme kohtu otsus
  6. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hageja nõue on aegunud. Maakohus nõustus kostjaga, leides, et hagi aegumise tähtaega tuleb lugeda alates 20.10.2010, kui riiklikult tunnustatud ekspert AB tegi hagejale kuuluvas elamus esialgse ülevaatuse. Kuna hageja esitas eksperdile küsimused, millest on tingitud Pärnu linnas Tallinna mnt 99 asuva elamu ehituskonstruktsioonide kahjustused ja millist keskkonna mõju Tallinna mnt 99 asuva elamu krundile Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku renoveerimine avaldab, tuleb asuda seisukohale, et hageja oli selleks ajaks teadlik nii sellest, et talle on tekkinud väidetav kahju tema kinnistu ja renoveeritud tee vahelise kraavi likvideerimisest, kui ka väidetavast mürast, mille eest hageja esitatud hagi hüvitist nõuab.
  7. Kannatanu teadmise hindamisel aegumise seisukohast ei ole oluline, et ta teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Tal peab olema üksnes küllalt infot, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi, sh tuvastushagi. Ka juhul, kui kahju tekib tulevikus on püsiv või selle tagajärjed korduvad ka edaspidi, peab lähtuma kahju ühtsuse printsiibist, st et niipea kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue.
  8. Hageja teadlikkust talle väidetavalt tekkinud ja potentsiaalselt tulevikus tekkivast kahjust kinnitab ka see, et hageja on Tallinna mnt 99 asuva elamu üleujutuste teemal olnud maanteeametiga kirjavahetuses hagiavalduse lisade ja hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude kohaselt juba alates 13.05.
  9. Ka kohtu poolt määratud ekspertiisiakti lisana esitatud fotolt nähtub, et hageja poolt väidetav kahju tekitaja – 5
(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 vesi – on olemas seal varem paiknenud ja kostja poolt likvideeritud kraavi kohal juba 22.09.
  1. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et hagi aegumist tuleb arvestada alates 26.11.2012 ehitustööde lõppemisest või äärmisel juhul drenaaži rajamisest 16.06.
  3. Kohus nõustub kostjaga selles, et nõude aegumine ei olnud poolte vahel peatunud läbirääkimiste tõttu kuni 17.06.2013, sest hageja ei ole enne hagi esitamist kostjale esitanud kahjustatud vara nimekirja, kahju suurust jne, mille üle oleksid pooled saanud läbirääkimisi pidada. Kostja ei ole 26.11.2012 vastuses hageja nõuet tunnustanud, vaid püüdnud vastata hageja 27.10.2012 kirjas esitatud küsimustele. Kuna aegumistähtaeg algas 20.10.2010 ning lõppes 19.10.2013, oli hagi esitamise ajaks e 18.02.2014 hagi aegunud.
  4. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
  5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  6. Kohus on vääralt kohaldanud

§ 150

tulenevat aegumise regulatsiooni, kuna ei ole arvestanud sellega, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või, kui sellist ajavahemikku ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisel. Seega kohtu tuginemine kahju ühtsuse printsiibile ei ole antud juhul õige. Isegi, kui saaks asuda seisukohale, et mingisugune aegumine algas 20.10.2010, siis see puudutaks ainult sellist kahju, mis on tekkinud toimunud üleujutustest. Sellisel juhul oleks tegemist pisemate pindmiste kahjustustega, sest 20.10.2010 oli näha, et hoonel olid pindmised vee- ja niiskuskahjustused. Kogu kahju nõude osas ei oma need sisulist tähtsust, sest 2013 eksperdiarvamuse kohaselt olid tekkinud olulised praod küttekolletesse ja sealt edasi seintesse. Pikaajalise liigniiskuse tõttu on elamu alumistesse puit ja telliskonstruktsioonidesse tekkinud niiskuskahjustused. Need kahjustused tuvastati 28.10.

  2. Kohus on jätnud arvestamata, et hagi nõuded on jagatud kolme ossa. Üks nõue on seotud sellega, et kinnistul on seadusega sätestatud piirmääradest kõrgem müratase, mille põhjuseks on kuuseheki eemaldamine kostja poolt 16.06.2011.a. Seega ei saanud mingid sündmused ja teadmised 2010.a mõjutada nõuete aegumist seoses müratasemega.
  3. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud aegumist reguleerivaid norme. Maakohus ei ole arvestanud, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või kui sellist ajavahemikku ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisest. Kostja ei taastanud piisavat vee äravoolu süsteemi. Kostja tegevusetus on iseseisev rikkumine. Kui kostja oleks puudused kõrvaldanud, siis ei oleks sisulist kahju tekkinud.
  4. Kõnealune kraav kõrvaldati 16.04.2010 ning osaline drenaaž, paigaldati 16.06.
  5. seega isegi, kui kostja hinnangul peaks lähtuma kitsalt sellest ajavahemikust, kui kostjapoolsest rikkumisest, siis algas aegumine osalise drenaaži paigaldamisega 16.06.2011.a.
  6. Hageja sai kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljuti enne hagi esitamist ning pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ta püüdis välja selgitada, kes on üleujutuse eest vastutaja. Vastuseid sai hageja erinevatel hetkedel erinevalt, kuid kõige selgemalt tunnistas kostja vastutust 26.11.2012 vastuses. 6

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387
  1. Poolte suhtlust saab käsitleda läbirääkimistena, kuivõrd pooled pidasid läbirääkimisi eelkõige asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.
  2. Kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata, kuigi oleks pidanud rahuldama on ka menetluskulud jaotatud valesti. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  5. Asja materjalidest nähtub: -Hagejale kuulub kinnistu aadressil Tallinna mnt 99, Pärnu; -Hagejale kuuluv kinnistu paikneb VIA Baltika Pärnu ümbersõidutee kõrval; -2010.a algasid VIA Baltica Pärnu ümbersõidutee ehitustööd. Ehitustööde käigus, 2010.a kevadel, likvideeriti hageja kinnistu ja tee vahel olnud kraav. Selle asemele ehitati kergliiklustee; -Hageja pöördus 13.05.2010 kostja poole (I kd, tlk 30), väites, et tee ehitamise tulemusena on tema kinnistul tekkinud üleujutused; -Kostja sellele kirjale ei vastanud, kuid 2010.a augustis tehti kostja poolt tee ehitusprojekti juurde drenaažiprojekt ning seda tutvustati hagejale. Drenaaž kostja kinnistu juurde paigaldati 2011.a juuniks; -2012.a kevadel pöördus hageja uuesti kostja poole, teatades, et liigniiskuse probleem tema kinnistul ei ole paranenud, kuna drenaaž on ehitatud puudulikult; - Kirjalikult vastas kostja hagejale 01.10.2012 (I kd, tlk 25), teatades mh, et kostja ei ole kohustatud tegelema kuivendustöödega tänavaäärsetel erakinnistutel; -Tee ehitustööd lõppesid 26.11.2012.a; -Hageja pöördus 2010.a riiklikult tunnustatud ehituseksperdi AB poole, kes vaatas kinnistul oleva elamu üle esmakordselt 20.10.
  6. Ekspertiisi tegemine jäi pooleli ja jätkus 2013.a.
  7. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitisena 96 404 euro tasumist. Kahjuhüvitist nõuab hageja kolmel erineval alusel. Esiteks juba tekkinud kahju hüvitamist seetõttu, et pidevate üleujutuste tagajärjel on kahjustatud hageja kinnistul asuv elumaja. Selle kahju hüvitamiseks nõuab hageja kostjalt 43 007 eurot. Teiseks, kuna üleujutused jätkuvad, siis nõuab hageja tulevikus tekkiva tõenäolise kahju hüvitamist. Selle kahju suuruseks hindab hageja 43 007 eurot, kuid palub kohtul hüvitise välja mõista juhindudes VÕS § 127 lg-st
  8. Kolmandaks leiab hageja, et kuna sõiduteelt kostev müra tema kinnistule ületab õigusaktidega sätestatut, siis on tal õigus kahjuhüvitisele, mille suuruseks hindab 10 000 eurot. Samas palub ka selle kahju hüvitamiseks kohtul hüvitise välja mõista juhindudes VÕS § 127 lg-st
  10. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Maakohus leidis, et hagi on aegunud ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Kuna poolte vahel on vaidlus selles, millal algas hageja nõuete aegumise kulg, käsitleb ringkonnakohus kõigepealt kahe esimese kahju hüvitamise nõude aegumise küsimust ja seejärel kolmanda hageja nõude aegumise küsimust. 39.

§ 150

lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesolevast asjast nähtub, et hageja sai kostja väidetavalt kahjustavast tegevusest teada kohe peale seda, kui teetööde käigus hageja kinnistu kõrval asuv lahtine kraav kostja poolt 2010.a kevadel kinni aeti, sest juba 13.05.2010 pöördus hageja kirjaga kostja poole, milles teatas, et kraavi kinni- 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 ajamise tõttu on maapinnale tekkinud statsionaarne veeloik. Samas tõi hageja esile, et edaspidi teeehituse edenedes võib probleem suureneda ja hagejale võib tekkida kahju (kirjas: kinnistu põhjapoole tekkiv statsionaarne lomp paneb maja põrandad mädanema). Seega oli hagejale kostja poolt kraavi kinniajamine teada juba 2010.a kevadel. Kuna hageja pöördus kirjaga kostja poole, oli tal teada ka kahju hüvitama kohustatud isik. 40.

§ 150

lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemiseks vaja tuvastada, millal hageja kahjust teada sai. Maakohus asus seisukohale, et kahju tekkimisest sai hageja teada 20.10.2010, kui hageja tellis AB poolt elamu esmase ülevaatuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hiljemalt ajal, kui hageja lasi ABl elamu seisukorra üle vaadata, pidi tal olema teada, et hageja kinnistu liigniiskuse tõttu on kinnistul asuvale elamule tekkinud kahjustused ja seega hagejale kahju. AB arvamusest (I kd, tlk 39, 40) nähtub, et Tallinna mnt 99 kinnistu ja sellel asuva elamu ülevaatus toimus 20.10.2010 ning ülevaatuse käigus selgus, et Tallinna mnt 99 ja selle kõrvalkrundil ulatus veetase maapinnani ja madalamates kohtades oli maapind veega kaetud. Elamu köögi alla ehitatud keldris ulatus veetase kuni põranda aluskonstruktsioonini ja elamu küttekollete ning korstna alumine osa olid ilmsete veekahjudega.

  1. Õige on maakohtu seisukoht ka selles, et juhul, kui kahju hüvitamist saab mingis osas nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-20-12 p-s 30 jaatanud nn kahju ühtsuse põhimõtet lepingulise kahju hüvitamise vaidluse korral ja ringkonnakohus leiab, et ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõude korral kehtib sama põhimõte. Seega, olenemata sellest, kas liigniiskuse tagajärjel tekkinud kahju oli oluline või mitte, oleks hageja kahju hüvitamise nõude aegumine alanud kahjust teadasaamisega, st hiljemalt 20.10.
  2. Käesolevas asjas oli või vähemalt pidi olema hagejale ettenähtav, et juhul, kui liigniiskuse probleem hageja kinnistult ei kao, tekitab keldris kuni põranda aluskonstruktsioonideni ulatuv vesi elamule järjest suuremaid kahjustusi.
  3. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või kui sellist ajavahemikku ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole eristanud kostja võimalikku kahjustavat tegu. Kostja teoks, mis väidetavalt tõi kaasa hagejale kahju tekkimise, oli teetööde käigus kraavi kinniajamine ilma, et oleks tagatud varasemalt veejuhina toiminud kraavi asemel samaväärset drenaažisüsteemi. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja kahju tekitav tegevus jätkub või kordub.
  4. Hageja esitas hagi kohtusse 18.02.
  5. Hoolimata eeltoodust leiab ringkonnakohus, et hageja kaks esimest kahju hüvitamise nõuet ei ole aegunud. Hageja tugines asjas sellele, et poolte vahel olid läbirääkimised ning sellel ajal oli aegumine peatunud vastavalt

§ 167lg-le 1.

Maakohus leidis, et kuna hageja ei esitanud enne hagi esitamist kostjale kahjustatud vara nimekirja ja ei teatanud kahju suurust jne, mille üle oleksid pooled saanud läbirääkimisi pidada, siis ei ole läbirääkimiste pidamine tõendatud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et läbirääkimiste eelduseks

§ 167

lg 1 mõttes on kahjustatud isiku poolt kahju tekitajale konkreetselt sisustatud kahjunõude esitamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et läbirääkimiste toimumiseks

§ 167lg 1 mõttes peetakse ka suhtlust asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda.

Ringkonnakohus osutab, et kuigi läbirääkimised

§ 167lg 1 mõttes eeldavad küll poolte suhtlemist ja tahet läbirääkimisi pidada mh asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda, ei ole siiski 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 oluline konkreetse nõude esitamine ega sõnaselge avaldus läbirääkimiste alustamiseks (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-21-16, p 14)
  1. Suhtluse toimumine poolte vahel seoses tee ehitamise käigus kraavi kinniajamisest tekkinud liigniiskusega hageja kinnistul ning sellest tekkida võiva kahju osas on ringkonnakohtu arvates tõendatud eelkõige kostja faktiliste tegudega. Peale hageja poolt 2010.a kevadel kostja poole pöördumist tegi kostja teehitusprojekti juurde täiendava drenaažiprojekti hageja kinnistu kõrval oleva maa kohta, mis pidi tekkinud liigniiskuse probleemi lahendama. Kostja ehitas drenaaži hageja kinnistu kõrvale 2011.a. suveks. Hageja väidete kohaselt jätkus suhtlus poolte vahel ka peale drenaaži valmimist. Selgesõnaliselt keeldus kostja täiendavate tööde tegemisest hageja kinnistul liigniiskuse probleemi lahendamiseks 01.10.2012 kirjaga (I kd, tlk 25), teatades, et kostja ei ole kohustatud tegelema kuivendustöödega tänavaäärsetel erakinnistutel. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et aegumine oli peatunud läbirääkimiste tõttu alates
  2. oktoobrist, kui hageja sai teada kahju tekkimisest, kuni 01.10.
  3. Seega ei ole hagiavalduses esitatud kaks esimest kahju hüvitamise nõuet aegunud.
  4. Ringkonnakohus leiab, et kerkida võib küsimus ka selles, kas kostja käitumine vastuoluliselt ehk selliselt, et hagejale loodi ettekujutus sellest, et tal on õigus nõuda kostjalt kinnistul tekkinud liigniiskuse probleemi lahendamist (ehitades drenaaži), asudes samas hiljem so 01.10.2012 kirjas vastupidisele seisukohale ning teatades seejärel 26.11.2012 kirjas (tlk 28-29), et kui ehitamise käigus on rikutud töötavaid kuivendussüsteeme, peab tee omanik, teetööde tellija, ka need omal kulul taastama, võib olla hea usu põhimõtte vastane ja sellest tulenevalt ka aegumise vastuväitele tuginemine olla vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 138lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.

Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Ringkonnakohus leiab, et aegumise vastuväitele tuginemine ei ole siiski käesoleval juhul hea usu põhimõtte vastane ning käsitleb pooltevahelist suhtlust kuni 01.10.2012 läbirääkimistena, mis peatasid aegumise kulu.

  1. Hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt ületab hagejale kuuluval kinnistul sõiduteest tulenev müra õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid ning seetõttu palub hageja välja mõista kohtul kahjuhüvitise juhindudes VÕS § 127 lg-st
  2. Hageja hindab oletuslikult kahju suuruseks 10 000 eurot.
  3. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt hagis esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida hageja nõue, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel. Selleks, et nõuet oleks võimalik kvalifitseerida, peab hageja hagiavalduses esile tooma asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud.
  4. Ringkonnakohus leiab, et hageja on oma kolmanda kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud esitanud niivõrd puudulikult, et ei ole võimalik aru saada, kas hageja on esitanud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kuna hageja on hagiavalduses viidanud tervisekaitseameti 28.01.2014 kirjale, siis võib kahju hüvitamise aluseks olla asjaolu, et peale ristmiku renoveerimist on müratase tema kinnistul ettenähtud normidest suurem. Kas sellega seoses tekkis varaline või mittevaraline kahju ja milles hagejale tekkinud kahju konkreetselt seisneb, hagiavaldusest ei selgu. Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus luges hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aegunuks, kuna juba 2010.a oktoobris soovis hageja ABlt arvamust, millist keskkonnamõju Tallinna mnt 99 asuva elamu krundile Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku renoveerimine avaldab. Seega arvas maakohus, et hageja 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-14-7387 kolmas kahju hüvitamise nõue on seotud hageja varale ehk kinnistule müratasemest tekkinud kahjuga.

§ 150lg 1 järgi on vaja tuvastada, millal hageja kahjust teada sai.

Maakohtu otsusest ei selgu, milline kahju maakohtu arvates hageja kinnistule piirnorme ületavast müratasemest tekkis. Kahju tekitaja poolt kannatanu õiguste rikkumine ehk olukord, kus isik peab taluma piirnorme ületavat mürataset, on üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi. Sellest siiski kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei piisa, vaid mh peab olema tehtud kindlaks ka kahju olemasolu. Hagiavalduses on hageja palunud kohtul hüvitise suuruse määrata viidates VÕS § 127 lg-le

  1. Seega võib hageja kolmas nõue olla mittevaralise kahju nõue, millise kahju tekkimine kinnistule ei ole võimalik.
  2. Kuna kahju nõude aluseks olevad asjaolud olid esitatud puudulikult, võib maakohtu järeldus hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aegumise kohta olla ekslik. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus jättis TsMS § 392 lg 1 p-dest 1- 3 tuleneva kohustuse täitmata, millega rikkus menetlusõiguse norme. Selleks, et kohus saaks aegumise üle otsustada, tuleb hagejal oma nõude aluseks olevad asjaolud kõigepealt esitada.
  3. Vaheotsuse tegemist sätestab TsMS § 449, mille lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise üle ei saa otsustada, lähtudes hageja puudulikult esiletoodud asjaoludest. TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemise otsustamisel tuleb kohtul kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades ei võimalda aegumise kohaldamise küsimuse lahendamine hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude osas enne asja sisulist lahendamist menetlust lihtsustada ja kiirendada, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb pooltel esitada täiendavaid faktilisi väiteid ning oma väidete tõendamiseks esitada tõenäoliselt täiendavaid tõendeid. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks ilma, et ringkonnakohus hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aegumise kohaldamise üle otsustaks. Menetluskulude jaotus
  4. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele vastavalt TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.