Tsiviilasi nr 2-15-10045 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-10045 Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Kohtuasi W.E avaldus lapse U.B ja W.E suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetluse korraldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.03.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse M.E määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad W.E (isikukood XXX, elukoht XXX ), tema lepinguline esindaja: Reimo Mets (e-post:XXX) puudutatud isikud: I M.E (isikukood XXX, elukoht XXX ), tema lepinguline esindaja: Advokaat Helen-Lumelille Tomberg (e-post: XXX). II U.B (isikukood XXX, elukoht XXX ) Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Mati Senkel, (e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Eestkosteasutus: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (epost:XXX), esindaja Tiina Juurik 05.05. 2015 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 09.03.2015 määrus osas, millega maakohus määras isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et jättis isale õiguse otsustada, kas ta soovib lapse sügis-, kevad-ja suvevaheaegadel lapsega kohtuda, ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 1
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045
- Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. 3.
- Muuta Harju Maakohtu 31.03.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-60940 ja kehtestada W.E-le suhtlemiseks tema tütrega U.B-ga järgmine kord: 3.2.
- U.B kohtub oma isaga W.E-ga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, so laupäeval ja pühapäeval, mil laps võib viibida ja ööbida isa elukohas. Isa juures ööbimise kokkuleppimisel tuleb arvestada lapse soovi. Kui laps ööbib isa juures, siis võtab isa lapse tema kodust laupäeval hiljemalt kell 12.00 ja viib tagasi ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 19.
- Kui laps ei ööbi isa juures, siis isa võtab lapse kohtumise päeva hommikul ema kodust hiljemalt kell 12.00 ja viib tagasi ema koju samal päeval hiljemalt kell 20.
- Isa peab lapse asukohast ema teavitama. Esimese 60 päeva jooksul alates määruse jõustumisest võivad isa kohtumised lapsega toimuda ema juuresolekul. Kohtumiste päevadel peab isa kindlustama lapse osavõtu õppetööst ja vastavatest huviringidest. Lapse vanematel on õigus kokku leppida, et isa ja lapse kohtumised toimuvad muul ajal kui on määratud käesoleva määruse resolutsiooni p 3.2.
- 3.2.
- Muutustest lapsega kokkusaamise aegadel teavitab teine pool ette vähemalt 7 kalendripäeva. 3.2.
- Lapse sügis- ning kevadvaheaegadel veedab isa lapsega vähemalt 1/3 kogu koolivaheaja pikkusest isa elukohas. 3.2.
- Lapse suvevaheajal veedab isa lapsega 1 kuu, mis võib olla vastavalt kokkuleppele lapse emaga nii järjestikune kui ka jagatud osaperioodidena, isa elukohas. 3.2.
- Aastavahetuse pühadest veedab laps paaritul aastal emaga jõulud ja isaga aastavahetuse, paaris aastal vastupidi. 3.2.
- Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. 3.2.
- Kõik kohtumistega seotud täpsustavad asjaolud lepivad pooled omavahel läbirääkimiste teel kokku, kuulates ühiselt ära ka lapse arvamused ja soovid. 3.2.
- Kui laps jääb haigeks, viibib ta kuni tervenemiseni selle vanema juures, kelle juures ta haigestus. 3.2.
- Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. 3.2.
- Isal on õigus lapsega kohtuda ka muudel, eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. 3.2.
- Sõltumata asjaolust kumma vanema pool laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise, eemal viibiva lapsevanemaga telefoni ning tahvelarvuti vahendusel suhelda. Suhtlemisel arvestatakse lapse magamamineku aegu.
- Käesolev määrus asendab kohtuasjas nr 2-14-60940 31.03.2015 tehtud kohtumäärust.
- Tulenevalt TsMS § 563 lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 on käesolev määrus täitedokument. Kohus hoiatab, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS § 26¹ sätestatud korras.
- Jätta rahuldamata W.E taotlus teha muudatusi vanema õigustes. 2
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, va riigi õigusabi tasu ja kulud, menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-60940 määrati kindlaks W.E (edaspidi ka isa) ja U.B (edaspidi ka tütar, laps) suhtlemiskord. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt pidi avaldaja lapsega kohtuma aprillikuus kuupäevadel 24, 25 ja
- Maikuus pidi avaldaja lapsega kohtuma 8, 9, 10, 2., 23 ja 24 mail. Kuni 10.maini asetleidvate kohtumisteni suhtluskord toimis ning avaldajal pretensioone pole. 22.mail pidid avaldaja ja laps kohtuma selliselt, et avaldaja läheb lapsele tantsutrenni järgi ning viib lapse koju hiljemalt kell 20:
- 18.05.2015, so 4 päeva enne kohtumise toimumist, helistas avaldaja lapse emale, et kinnitada eelseisev kohtumine kindluse mõttes üle. Avaldaja korduvatele kõnedele lapse ema ei vastanud. 22.mail mil pidi toimuma kohtumäärusega kokkulepitud kohtumine, asus avaldaja kokkulepitud kohta teele (ostis laevapiletid ja tuli Eestisse), kui kell 10:00 hommikul saatis lapse ema avaldajale tekstisõnumi, et tema ja laps on hõivatud ning kohtumist ei toimu. Täiendavaid selgitusi, mida hõivatus tähendab ning milles see väljendub, avaldajale ei selgitatud. Kohtumised ei toimunud ka
- ega 24.mail, ehkki kohtumäärusega nii määratud oli. Kohtumääruse resolutsiooni p-i 3 kohaselt kohtub avaldaja alates juunikuust lapsega vähemalt iga kuu viimased neli päeva, mil laps viibib isa elukohas. Selliselt pidanuks suhtlemiskord toimima kokkuleppe kohaselt ka kõik järgnevad kuud, v.a erandina kokkulepitud koolivaheajad, puhkused, tähtpäevad jmt üritused.
- 15.06.2015 helistas avaldaja lapse emale korduvalt ning saatis kolm tekstisõnumit, millele lapse ema ei reageerinud ega vastanud. Ta ei ole teinud seda kuni käesoleva hetkeni. Esilekerkinud probleemist ja avaldaja täielikust ignoreerimisest teavitas avaldaja ka kohalikku sotsiaaltöötajat, kes püüdis samuti lapse emaga ühendust võtta, ent tulutult. Viimase kokkuleppe kohaselt pidi Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötaja minema lapse ema ja lapse ühisesse koju koduvisiidile, ent avaldajale ei ole teada, kas seda on tehtud või milline on selle visiidi resultaat.
- Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd lapse ema rikub kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskorda, ei reageeri avaldaja kõnedele ega sõnumitele, on võtnud avaldajalt ja ka lapselt võimaluse suhelda ning säilitada perekondlikud sidemed, avaldajal puudub võimalus täita suhtlemiskorda reguleerivat kohtumäärust, lapse ema ei soovi selles osas koostööd teha, on avaldaja ja lapse õiguste kaitseks põhjendatud algatada lepitusmenetlus ning kokkuleppe mittesaavutamisel või lapse ema kohtusse mitteilmumisel lubada kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 alusel viia läbi lapsega suhtlemise võimaldamiseks täitetoiminguid.
- Avaldaja on seisukohal, et 31.03.2015 välja antud kohtumäärus on mõistlik ja kõiki asjaolusid arvestades sobiv viis lapse ja avaldaja vahelise suhtlusõiguse teostamiseks ja tagamiseks ega näe vajadust selle otseseks muutmiseks. Lapsele menetluses määratud esindaja arvamus
- Vandeadvokaat Mati Senkel kohtus U.B ning tema emaga 18.01.
- Algul vestles esindaja lapsega ilma ema juuresolekuta, pärast emaga lapse juuresolekul. Vestluse käigus selgus, et lapse ja isa suhted on peaaegu täielikult katkenud ning laps ei soovi isaga kohtuda. Põhjuseks tõi laps oma isa jämeda ning ebaviisaka käitumise ema 3
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 suhtes. Vastuseks küsimusele, mis peaks muutuma, et oleks isaga nõus kohtuma, ei osanud laps konkreetselt vastata. Lapse etteheide isale on ka see, et isa pole temaga tegelenud, seevastu tunnustab ta väga kõrgelt oma ema, muuhulgas ka selles, et ta tubli, st viieline õpilane. U.B on väga intelligentne ning hea väljendusoskusega tüdruk. Esindaja palus lapsel joonistada oma perekonda. Pildil on 3 inimest – ema, U.B ja keegi onu D, kes on ema sõber ning keda laps nimetab oma isaks, kuigi ta teab, et onu D tema tegelik isa ei ole. Onu Dga on lapsel väga head suhted.
- Esindaja arvates peaksid lapse isa ja ema oma suhted normaliseerima, mitte kritiseerima teineteist, vähemalt mitte lapse juuresolekul. Suhete normaliseerimine peaks tähendama muuhulgas ka teineteise telefonikõnede vastuvõtmist ja sõnumitele vastamist. Esindaja leiab, et suhete loomine isaga on lapse huvides, kuid esialgu peaks lapse ja isa kohtumiste juures viibima lapse ema. Ülimalt soovitav oleks ka sõbralike suhete loomine lapse isa ja lapse ema tõenäolise uue elukaaslase onu D vahel, mis omakorda lihtsustaks lapse ja isa suhtlemist. Esindaja hinnangul tuleks olemasolevat lapse ja isa suhtlemiskorda muuta selliseks, millega nõustuvad mõlemad vanemad. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus
- Kodukülastusel oli U.B väga vaikne ja endasse tõmbunud ning eelistas olla vaikiv kuulaja. Oma tunnetest ja mõtetest rääkima ei kippunud ning vastas lastekaitsetöötaja küsimustele nappide lausetega. Tüdruku sõnul ei tunne isa tema vastu huvi ning sellest tulenevalt pole ta huvitatud ka isaga kohtumistest. U.B sõnul ta ei mäleta, et isa oleks temaga tegelenud, kui nad veel ühise perena koos elasid. U.B õpib XXX 3.klassis ning käib lasteaiast alates tantsutundides ja tegeleb aktiivselt joonistamisega. Suheldes U.B klassijuhatajaga selgus, et tüdruk on koolis avatud, rõõmsameelne, õpitulemused on väga head ja tal on palju sõbrannasid klassikaaslaste seas.
- M.E tunnistas vestluses, et laps sai teada vanemate lahkuminekust alles pool aastat hiljem, kui U.B oli hakanud huvi tundma, miks isa enam kodus ei käi. M.E oli enda sõnul selgitanud tütrele olukorda ühe lausega, et isa läks nende juurest ära, sest tal on Soomes uus pere. W.E oli terve aeg olnud teadmisel, et laps sai juhtunust koheselt teada, sest ema oli lubanud lapsele olukorda ise seletada. W.E väitis telefonivestluses, et tema oleks U.B-le selgitanud juhtunut teisiti, valides sõnu vastavalt eale ja rääkinud, et hoolimata lahkuminekust armastavad mõlemad vanemad teda siiski kogu südamest. W.E on veendumusel, et selline järsk selgitus lapsele võis mõjuda segadust tekitavalt ja tulenevalt ema emotsioonidest kujundas laps oma negatiivse arvamuse isast.
- Kevadel toimunud kohtumisest Juku mängumaal on pooltel eriarvamused. M.E väitis, et tol kohtumisel ei suhelnud ja tegelenud isa lapsega, vaid W.E olevat vestelnud ärrituval toonil M.E-ga ning kasutanud ebasobivat sõnavara. W.E sõnul oli ta M.E käest küsinud vaid mõned küsimused igapäevaelu kohta ja ülejäänud aja veetnud koos U.B-ga , sest soovis kasutada igat hetke ära, mil saab lapsega koos olla. U.B kohtumist väga ei mäleta, ta mäletab vaid seda, et isa oli emaga rääkinud ning talle ei meeldinud, millise näoga ema oli.
- M.E oli vestluse jooksul väga kinni minevikus ja soovis pigem rääkida sellest, mis toimus eelnevatel aastatel, vältides keskendumist hetkeolukorrale. M.E arvates ei ole U.B veel valmis kohtuma W.E-ga, kuid samas usub, et ühel päeval olukord muutub ja tütar soovib taas isaga suhelda. W.E on valmis tegema usaldusliku suhte taastamiseks endapoolseid pingutusi ja pakkus välja võimaluse, et esialgsed kohtumised võiksid ajaliselt toimuda 20-30 minutit ja neutraalsel pinnal. Pikematest tulevikuplaanidest on lapse isa sõnul vara rääkida, esialgu soovib ta taastada tütre 4
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 armastuse tema vastu.
- Haabersti Linnaosa Valitsus seisukohal, et esialgsed kohtumised võiksid olla lühiajalised, neutraalsel pinnal ja ilma ema juuresolekuta. Eestkosteasutus leiab, et lühiajalised kohtumised võiksid toimuda paari kuu vältel, mõned korrad kuus, kahel järjestikusel päeval ning edaspidi pikeneksid isa ja tütre kokkusaamised vastavalt saavutatud kontaktile. Konkreetsed suhtlusajad saavad U.B vanemad omavahel kokku leppida. Esimese astme kohtu määrus
- Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Määras isa ja lapse suhtlemiskorra ning hoiatas, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS § 26¹ sätestatud korras. W.E taotluse teha muudatusi vanema õigustes jättis maakohus rahuldamata.
- Maakohus luges tuvastatuks, et lapse ema ja isa hoolivad oma lapsest ning soovivad hoida vanema ja lapse vahelist sidet ja usaldust eelkõige kummagi vanema enda suhte., Vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, väga emotsionaalsed ja kantud pikema aja jooksul kogetud tunnetest. Lapse ema ei ole suhtunud määratud suhtlemiskorra täitmisse piisava vastutustundega. Laps ei soovi oma isaga kohtuda. Lapse ema ei ole suunanud last tema isaga kohtumisse positiivselt suhtuma ning lapse ja tema isa vahel on suhted katkenud.
- Maakohus leidis, et vanemate eriarvamused suhtlemiskorra täitmise osas on välditavad, kui lapsevanemad suudaksid suunata oma kogu tähelepanu lapse huvidele ja ei lähtuks eelkõige oma solvumistest ja isiklikest eelistustest. Laps teatas RÕA korras määratud esindajale, et ta ei soovi isaga suhelda seetõttu, et isa ei ole lapsega tegelenud ning on jämedalt käitunud ema suhtes. Haabersti Linnaosa Valitsuse teabest nähtub, et vanemad ei ole oma perekonnana lahkuminekust teatanud last säästval viisil.
- Vanemad lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu tuleb suhtlemiskorra rikkumise kõrvaldamiseks korraldatud lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks. Maakohus leidis, et 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemiskorda tuleb muuta seetõttu, et laps ja isa pole pikka aega kokku saanud. Samuti tuleb seetõttu esialgu pidada vajalikuks, et lapsega suhtlemine toimub ema juuresolekul.
- W.E taotluse teha muudatusi vanema õigustes jättis maakohus rahuldamata, kuna lapse vanemad elavad lahus alates 2013 märtsist, laps elab koos emaga ning seetõttu ei ole väljakujunenud elukorralduse muutmine, sh viibimiskoha otsustusõiguse ülandmine lapse isale põhjendatud. Määruskaebus
- Lapse ema taotleb maakohtu määruse osalist tühistamist. Ema hinnangul oli otstarbekas suhtluskorra muutmine, kuid väär oli tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks, sest maakohus jõudis oma määruses järeldusele, et selleks eeldused puuduvad.
- Lepitusmenetluse saab ebaõnnestunuks tunnistada üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et lapsega kooselav vanem on kas suhtluskorra määrust rikkunud või selle täitmist raskendanud. Maakohus ei tuvastanud lapse ema vastutöötamise, vaid lapse soovimatuse isaga suhelda. Maakohus tuvastas, et lapse selline soovimatus on põhjustatud isa käitumisest. 5
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045
- Ekslik on lapse isa ja maakohtu seisukoht, nagu vastutaks lapse ja isa lähedase suhete taasloomise eest ja lapses soovi tekitamise eest isaga suhelda üksnes lapse ema ja kui ta seda tulemuslikult ei tee või teha ei oska, saab seda lugeda suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse rikkumiseks. Omavahelise suhte taastamise peamine vastutus lasub ikka lapse isal, emal saab siin olla üksnes abistav roll, mitte põhiline roll. Kohus ei ole vanematele ka selgitanud, kas üldse, mida ja kuidas neist kumbki peaks tegema teistmoodi. Eriti raskesti mõistetav on, kuidas kohtumääruse täitmise käigus näiteks emale sunniraha määramine aitab kaasa lapses soovi kujunemisele isaga suhelda.
- Asja arutamise käigus on ema korduvalt muuhulgas pakkunud perenõustamist, mis võimaldaks eriteadmisi omaval erapooletul vahendajal selgitada kummalegi vanemale rahumeelselt lapse arengulisi iseärasusi, vajadusi ja lapsest lähtuvaid signaale, mida tuleb arvestada, et luua foon lähedussuhete taastamiseks, lapse isa on selle aga kohe välistanud ettekäändena, et tema elukoht on Soomes ja nõustamine pole võimalik.
- Maakohus on ebaõigesti jätkanud lepitusmenetlust ja tunnistanud selle ebaõnnestunuks, samuti on maakohus ebaõigesti uue suhtluskorra määruse tunnistanud sundtäidetavaks. Maakohus saanuks ja pidanuks, juhul, kui ta leidis, et lapse huvides on varasemat suhtluskorda muuta, käsitama isa avaldust suhtluskorra muutmise avaldusena.
- Varasemalt määratud suhtluskorra muutmine oli põhjendatud. Uuest suhtluskorra määrusest ei ole lapsele ega emale arusaadav see, millisel viisil ja kus peaks toimuma lapse suhtlus isaga. Kohtumääruses märgitult toimub see isa elukohas. Isa elukoht kohtumääruse järgi on XXX Soome Vabariigis. Ema palub täiendada maakohtu määruse p-i 2.
- lausega nädalavahetuste kohtumised toimuvad Eestis. Samuti tuleb reguleerida vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale õigus lapsega suhelda. Vastused määruskaebusele
- W.E leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lapse isa pole last näinud 8 kuud ja see on tõestus iseenesest, et lepitusmenetlus loeti nurjunuks põhjendatult. Isa hinnangul püüab ema viia kohut eksitusse, jättes kohtule mulje, et tema on endast olenevalt kõik teinud, et isa saaks lapsega kohtuda. Lapsega kohtumine on võimalik ainult sellisena, kui vanem last toetab ja talle kasvatuslikult elukorralduslikke korraldusi annab. Kui vanem seda ei tee, pole lootust eeldada, et 9 aastane laps neid ise välja mõtlema hakkaks. Isa juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ema hakkas isaga pahatahtlikult käituma alates ajast, kui isa palus emal enda majast välja kolida. Isa keeldus emale, kellega ta perekonnana ei ela, andmast ülalpidamist. Isa oli nõus ülal pidama ainult last ning sellega ei ole ema senini leppinud. Isa on seisukohal, et kuni ema ei lõpeta lapse ees temast negatiivsuste rääkimise, ei saa lapsel tekkida soov isaga kohtuda, sest isast on maalitud lapsele pilt, kui halvast inimesest, kes jättis pere maha ja tänu sellele käitub emaga halvasti. Kogu kohtumenetluse jooksul ei ole ema näidanud heas usus käitumist, mille tõestuseks on kohtumiste mitte toimumised.
- Haabersti Linnaosa valitsus on seisukohal, et maakohus on vaidlustatud määruses põhjalikult süüvinud asjaoludesse ja lähtunud lapse parimatest huvidest. Kuna lapsel ja emal on väga lähedased suhted, siis võtab laps üle ema vahetud emotsioonid. Suhte taastumine isa ja lapse vahel võib õnnestuda juhul, kui kohtumised toimuvad neutraalsel pinnal ning laps oleks isaga suhtlemisse meelestatud positiivselt. Eestkosteasutus on nõus määruskaebuse esitajaga ettepanekuga täiendada kohtumäärust punktis 2.1., kus selgituseks lisada lause, et nädalavahetuse kohtumised toimuvad Eestis. Võimalusel peame vajalikuks lisada täpsustuse, et lapse soovil võib ta isaga aega veeta isa elukohas Soomes. Samas tuleb ära märkida, et isa oli 6
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 telefonivestluse käigus kogu aeg seda meelt, et saab lapsega Eestimaa pinnal kokku. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et jättis isale õiguse otsustada, kas ta soovib lapse sügis-, kevad-ja suvevaheaegadel lapsega kohtuda, ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Käesolevast asjast nähtub, et 31.03.2015 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-1460940 kindlaks W.E ja U.B suhtlemiskorra. Selle määruse järgi pidi isa lapsega kohtuma mh
- aprillil,
- mail ja
- ja
- mail 2015 ning alates juunist iga kuu viimased neli päeva. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et määrusega määratud suhtlemine toimus kuni 10.maini
- Alates 22.05.2015 suhtlust ei toimunud.
- 03.07.2015 esitas isa kohtusse avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt pidi isa lapsega 22.05.2015 kohtuma selliselt, et läheb lapsele tantsutrenni järele ning viib lapse hiljemalt 20:00 koju. 18.05.2015 helistas isa lapse emale, et kinnitada üle eelseisev kohtumine lapsega, kuid lapse ema lapse isa korduvatele kõnedele ei vastanud. 22.05.2015 tuli isa Eestisse, kuid kell 10:00 saatis lapse ema sõnumi, et tema ja laps on hõivatud ning kohtumist ei toimu, kohtumisi ei toimunud ka 23.05.2015 ja 24.05.
- Maakohtus kuulati ema ära 27.08.2015 istungil ning ema seletuste kohaselt püüdis isa muuta kohtumiste aja 21.maiks, kuid selleks päevaks oli juba emal ja lapsel kõik planeeritud. 17.juunil 2015, kui isa soovis lapsega suhelda, teatas laps kategooriliselt, et ta ei soovi isaga kohtuda.
- Määruskaebuses leidis ema, et maakohus oleks pidanud käsitama isa avaldust suhtluskorra muutmisena. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Kui lapsega koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 2 1 ja lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemine ei toiminud enam alates
- maist
- 03.07.2015 esitatud avalduses lepitusmenetluse läbiviimiseks leidis isa, et suhtlemine lapsega oli takistatud ema tegevuse tõttu. Suhtlemiskorra kindlaksmääramise määruse tegemisest oli möödunud 3 kuud ning isa arvates takistas tema suhtlust lapsega ema. See ei ole aga uue asjaolu ilmnemine, mis oleks määratud suhtlemiskorra muutmise aluseks.
- Määruskaebuse kohaselt tunnistas maakohus ebaõigesti lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Ringkonnakohus selle määruskaebuse väitega ei nõustu. Lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked.
- Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemist alates 22.05.2015 ei toimunud. Lepitusmenetluses vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Kuigi lepitusmenetluse raames 02.02.2016 toimunud kompromissitingimuste arutelus väljendas isa seisukohta, et ta on nõus esimesel korral lapsega kasvõi pool tundi kohtuma (I kd, tlk 133), vanemad kokkuleppele ei jõudnud, sest ema ei soovinud konkreetset suhtlemiskorda kokku leppida. Ema avaldas seisukoha, et lapsel oleks vaja aega rahunemiseks. Ärakuulamise järgselt ema poolt esitatud kompromissitingimustes (I kd, tlk 144) puudusid samuti konkreetsed ettepanekud isa ja lapse suhtlemise kindlaksmääramiseks, kuigi selleks ajaks oli isa ja lapse suhtlus katkenud juba rohkem kui pool aastat. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt 7
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 esines maakohtul alus tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
- Ema tõi määruskaebuses esile, et ta soovis perenõustamist. Asjast nähtuvalt pakkus maakohus vanematele seda võimalust (I kd, tlk 132), kuid perenõustaja poole pöördumises kokkulepet ei saavutatud. Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas isa lepinguline esindaja resoluutselt, et isa ei ole nõus kohtuvälises perelepituses osalema. Lepitusmenetluse raames ei saa kohus sundida vanemaid kohtuvälises perelepituses osalema ((RK lahend nr 3-2-1-64-10, p 32), seetõttu ei saa sellest asjaolust, et üks vanematest ei soovi perelepituses osaleda, sõltuda, kas kohus saab tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.
- Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta ema isa ja lapse vahel kindlaksmääratud suhtluskorda, va arvatud osas, mis puudutab viisi ja asukohta, kus laps isaga suhtleb ning osas, et määruse kohaselt peaks lapse ja isa suhtlemiskord olema isa suhtes määratud kohustusena. Seega puudub vanemate vahel vaidlus selles, et vaidlustatud määruses kindlaks määratud suhtlemiskord vastab lapse huvidele mh selles, et isa ja laps suhtlevad iga kuu esimesel ja kolmandala nädalavahetusel, lapse soovi arvestades ööbimisega ning esimese 60 päeva jooksul alates määruse jõustumisest võivad isa kohtumised lapsega toimuda ema juuresolekul Seega taandub vaidluse lahendamine suurel määral sellele, kas vaidlustatud määruses märgitud sunnimeetmed määruse täitmise tagamiseks on põhjendatud.
- Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4, et tulenevalt TsMS § 563 lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 on käesolev määrus täitedokument. Kohus hoiatas, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS § 261 sätestatud määras.
- Riigikohus on TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 26¹ tõlgendanud selliselt, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, so takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (Riigikohtu Üldkogu lahend nr 3-21-4-13, p 64)
- Eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on sunnimeetmed vaidlustatud määruse täitmise tagamiseks määranud põhjendatult. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalidest nähtuvalt on mh ka ema tegevus olnud suunatud sellele, et takistada isa ja lapse suhtlemist, sest muul viisil ei ole võimalik lapse keeldumist isaga kohtumiseks põhjendada.
- Käesolevas asjas on tuvastatud ja vanemad ei vaidle selle üle, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed. Tallinna Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas ema, et vanemad leppisid lahkuminekus kokku 2012.a novembris. Samuti leppisid vanemad kokku, et lapsele lahkuminekust koheselt ei teatata, lahkuminekust teatamine jäi ema kohustuseks, kes teatas sellest lapsele 2013.a suvel. Ema avaldusest võib järeldada, et abielulise suhte lõppemine toimus poolte kokkuleppel. Hoolimata kokkuleppest kooselu lõpetada on käesoleval ajal poolte suhted konfliktsed. Seega on 8
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 konfliktsete suhete põhjus muu, kui poolte abielu lõppemine.
- Haabersti Linnaosa Valitsuse 22.01.2016 ülevaatest ema ja lapsega kohtumise kohta ja arvamusest (I kd, tlk 127-129) nähtub, et ema oli vestluse jooksul väga kinni minevikus ja soovis pigem rääkida sellest, mis toimus eelnevatel aastatel, vältides keskendumist hetkeolukorrale. Ema 14.09.2015 määruskaebusest Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtumäärusele (I kd, tlk 53) nähtub, et ema arvates ei soovi laps isaga suhelda seetõttu, et 2007.a kolis perekond U.B Suurupis olevasse majja ning peale seda kui vanemad abielu 2013.a kevadel lahutasid tuli emal ja lapsel 2013.a augustis majast välja kolida, mis oli lapsele emotsionaalselt raske ja traumeeriv. Isa on vastuses määruskaebusele avaldanud (I kd, tlk 174), et ema hakkas isaga pahatahtlikult käituma alates ajast, kui isa palus emal enda majast välja kolida ning keeldus andma ülalpidamist emale, nõustudes maksma elatist vaid lapsele.
- Eeltoodu kohaselt on tõenäoliselt vanemate konfliktsete suhete põhjuseks vanemate abielu lõppemisele järgnenud ema ja lapse vajadus elukohta muuta, ilmselt ka materiaalsete vahendite vähenemine. Selle asjaolu tuvastamine on ringkonnakohtu arvates vajalik, et hinnata, kas lapse väljendatud seisukoht, et ta ei soovi isaga suhelda tuleneb sellest, et ema ei toeta lapse kontakti isaga või on sellise seisukoha kujunemisel mingi muu oluline põhjus.
- Käesolevas asjas on lapse esindaja RÕA korras avaldanud, et laps tunnustab väga kõrgelt oma ema ning lapse poolt avaldatud põhjus, miks ta ei soovi isaga kohtuda on isa jäme ja ebaviisakas käitumine ema suhtes (I kd, tlk 123-124). Haabersti Linnaosa Valitsus avaldas 05.04.2016 (I kd, tlk 180), viidates lapse esindaja RÕA korras arvamusele ja enda 22.01.2016 esitatud arvamusele, et lapsel ja emal on väga lähedane omavaheline side ning sellest tulenevalt võtab laps üle ema vahetud emotsioonid. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatu, et vastuseis isaga suhtlemisele on tekkinud eelkõige seetõttu, et ema suhtumine isasse on negatiivne.
- Lapses on kujunenud arvamus, et isa ei tunne tema vastu huvi (I kd, tlk 127), kuid asja materjalidest see ei nähtu, sest isa taotles suhtluskorra kindlaksmääramist põhjusel, et ema ei lubanud kasutada isa kingitud tahvelarvutit videokõnede pidamiseks, suhtlust telefoni kaudu, samuti võimaldas ema isa ja lapsega kokkusaamist ainult ema enda vahetul juuresolekul (I kd, tlk 8).
- Asja materjalidest ei nähtu, et lapse ja isa vahel oleks toimunud selliseid sündmusi, millest tulenevalt võiks eeldada ja pidada loomulikuks lapse vastuseisu kohtuda oma isaga. Kuigi lapsele avaldas kahtlemata negatiivset mõju perekonna purunemine, põhjustas negatiivsete tunnete süvenemist pigem vanemate poolt lapsele eakohaselt perekonna purunemise põhjustest ja edaspidisest elukorraldusest rääkimata jätmine, sellele järgnenud elukohavahetus ja ema negatiivne suhtumine isasse. Ema väidete kohaselt leppisid vanemad kokku, et perekonna lahkuminekust teatab lapsele ema. Haabersti Linnaosa Valitusele avaldas ema, et ta teatas lihtsalt lapsele, et kooselu isaga ei jätku, kuna isal on uus perekond. Sellisena edastatud teave ei ole lapse jaoks kindlasti eakohane.
- Samas ei oleks ka isa pidanud nõustuma sellega, et ainult ema teatab lapsele perekonna lahkuminekust. Niivõrd olulist küsimust, mis puudutab kõikide perekonnaliikmete edaspidist elukorraldust, oleksid vanemad pidanud lapsele koos selgitama. Seda enam, et peale vanemate kooselu lõppemise otsustamist käis isa pere juures Eestis iga kuu nagu varasemalt, nagu nähtub ema seletustest Tallinna Ringkonnakohtus toimunud istungil.
- Tallinna Ringkonnakohtu istungil avaldas ema, et ta on hoidnud käesoleva kohtuasjaga last kursis. Seega laps peaks teadma isa soovi lapsega suhelda, sh ka seda, et isa tunneb huvi oma lapse vastu ning soovib temaga suhelda. Laps on aga 9
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 avaldanud vastupidist arvamust. Ringkonnakohtu arvates võib sellest järeldada, et ema on last kohtuasjaga seonduvalt teavitanud viisil, mis on last jätkuvalt isa suhtes negatiivselt häälestanud. Seega ei ole ema toetanud lapse suhtlust isaga.
- Ringkonnakohus osutab, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt lapsele väljendanud isa ja lapse suhtlemise suhtes vastumeelsust. See on üldreeglina ringkonnakohtu arvates lapsega kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et isa avaldab lapsele suhtlemisega kahjulikku mõju, tuvastatud ei ole. Kui vanem ei toeta lapse suhtlemist teise eemal elava vanemaga ja selline tegevus või tegevusetus ei ole lapse huve arvestades põhjendatud, kuritarvitab vanem, kelle juures laps elab, oma õigusi ja jätab sellega lapse heaolu tagamata. Sellisel juhul peab kohus kaaluma, milliseid abinõusid kasutada, et oht lapse heaolule kõrvaldada. Seetõttu saab lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks mõjutada sunnivahenditega seda vanemat, kes on kohustatud tegema enda poolt toiminguid lapse ja isa suhtlemise võimaldamiseks. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et olukorras, kus vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-10, p 32). Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et sunnimeetmete märkimine vaidlustatud maakohtu määruses oli põhjendatud.
- Määruskaebuses on väljendatud seisukohta, et maakohus pole ema poolt suhtluskorra rikkumist tuvastanud. See seisukoht on ekslik, sest maakohus on määruses lugenud tuvastatuks, et lapse ema ei ole suhtunud suhtlemiskorra täitmisesse piisava vastutustundega (I kd, tlk 155) ning on rikkunud 31.03.2015 määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskorda (I kd, tlk 157). Õige on määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et maakohus ei ole oma seisukohta selgelt põhjendanud. Samas võib maakohtu määruse põhjendavast osast aru saada, et kohus arvestas oma seisukoha kujundamisel lapsele RÕA korras määratud esindaja ja Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja arvamusega.
- Määruskaebuses heidab ema ette, et maakohus on vaidlustatud määruses suhtluskorra määranud isale õigusena, lapsele justkui kohustusena (va õigus otsustada ööbimise üle). Ema leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb reguleerida vanema kohustus lapsega suhelda. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on osaliselt määruskaebus põhjendatud. Kohtu määratud suhtluskord peab olema selge ja täidetav, sh tuleb reguleerida ka vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale soovi korral võimalus lapsega suhelda (3-2-1-83-11) (p 28). Seetõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.3 määratud suhtluskord isa õigusena muuta ning asendada see sellega, et laps on isa juures osa lapse sügis-, kevad ning suvevaheaegadest. Määruse resolutsiooni p-s 2.10 määratud isa õigus sõltub teise vanema nõusolekust. Seetõttu ei ole nimetatud resolutsiooni punkt vastuolus vanema kohustusega oma lapsega suhelda. Määruskaebuse väide, et lapsele on pandud kohustus isaga suhelda, ei ole põhjendatud. Suhtluskorra määramisel arvestatakse lapse huvidega ja kehtib eeldus, et juhul, kui teine vanem ei takista oma tegevuse või tegevusetusega lapse ja eemal elava vanemaga suhtlemist, siis soovib laps oma 10
(11)Tsiviilasi nr 2-15-10045 vanemaga suhelda.
- Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrusest aru saada, millisel viisil ja kus peaks toimuma lapse suhtlemine isaga Kohtumääruses märgitult toimub see isa elukohas. Isa elukoht on XXX Soome Vabariigis. Ei ole mõeldav, et isa toob lapse Soomest tagasi, kui laps ei soovi isa juurde jääda.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole selle väite osas põhjendatud. Vaidlustatud määruse kohaselt tuleb arvestada lapse soovi, kas ta soovib isa juures ööbida. Kuigi käesoleval ajal on lapse ja isa suhtlemine komplitseeritud ja ilmselt esialgu ei soovi lapse isa juures ööbida, ei tähenda see, et mõne aja möödudes ei teki lapsel huvi minna mõnel nädalavahetusel isa elukohta Soome Vabariiki. Suhtluskord on määratud pikemaks ajaks kui mõni kuu. Arvestatud on ka sellega, et 60 esimese päeva jooksul võib isa ja lapse suhtlemise juures viibida ka ema. Asjas puuduvad veenvad põhjendused, mis annaksid alust arvata, et ühepäevasteks kohtumiseks viib isa lapse vastu lapse soovi Soome Vabariiki. Seetõttu puudub vajadus maakohtu määruse täiendamiseks selliselt, et lapse ja isa suhtlemine nädalavahetustel toimub Eesti Vabariigis.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide, et kohtumäärus on ebaõige, kuna pole kirjas, mil viisil laps isaga suhtleb, ei ole põhjendatud. Kohtumäärus suhtlemise korra kohta ei pea sisaldama detailset kirjeldust selle kohta, kas suhtlemiseks määratud ajal lähevad laps ja isa kohvikusse, loomaeda, isa sugulastele-sõpradele külla või otsustavad selle aja veeta muul viisil. Menetluskulude jaotus
- Kuna määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 ja 3 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, va riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)